9480 research outputs found
Sort by
The UNESCO “Man and the Biosphere” (MAB) Programme and Its Recognition in the Municipalities of Estonia's Biosphere Reserve Area
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnakaitse õppekavalUNESCO biosfääri programmialade (BPA) eesmärk on ühendada looduskaitse ja säästev areng piirkondades, kus inimene ja loodus koos toimivad. Eestis paiknev Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala on osa rahvusvahelisest võrgustikust, kuid selle rolli teadvustamine kohalikul tasandil on seni olnud vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas kajastub biosfääri programmiala temaatika viie Eesti omavalitsuse arengudokumentides ning milline on kohalike ametnike teadlikkus sellest.
Töö põhines kaheosalise metoodika rakendamisel: viie omavalitsuse arengukavade ja üldplaneeringute dokumendianalüüsil ning poolstruktureeritud intervjuudel valdade ametnike ja teenistujatega.
Tulemused näitasid, et BPA temaatika kajastus arengudokumentides on ebaühtlane ja sageli üldsõnaline. Saaremaa ja Hiiumaa puhul leidus sisulisemaid viiteid biosfääri alale, samas kui Ruhnu ja Vormsi dokumentides oli kajastus minimaalne või puudus. Intervjuud kinnitasid, et ametnike teadlikkus programmist varieerub ning kõrgem teadlikkus ilmnes suuremates omavalitsustes, madalam väiksemates. Uuring viitab vajadusele suurendada omavalitsuste tasandil ja kogukondlikku teadlikkust ning süsteemsemalt integreerida BPA põhimõtted arengustrateegiatesse ja ruumiplaneerimisse. Töö tulemusi saab rakendada kohaliku arengukavandamise täiustamiseks ning need loovad aluse edasisteks uuringuteks kogukondliku kaasatuse ja teadlikkuse suurendamise teemal.The aim of UNESCO biosphere reserves is to integrate nature conservation and sustainable development in areas where human activity and natural ecosystems must coexist. The West Estonian Archipelago Biosphere Reserve, located in Estonia, is part of this international network. However, its role and relevance at the local level has remained underexplored. The purpose of this study was to examine how the biosphere reserve theme is reflected in the development documents of five Estonian municipalities and to assess the awareness of local officials regarding the programme.
The study employed a two-part methodology: qualitative analysis of development plans and comprehensive plans from the five municipalities, and semi-structured interviews with municipal officials and staff involved in planning and development.
The results showed that the representation of the biosphere reserve theme in local documents is uneven and often general in nature. More substantial references were found in the documents of Saaremaa and Hiiumaa, while Ruhnu and Vormsi showed minimal or no mention. Interviews confirmed that awareness of the programme varies significantly, being higher in larger municipalities and lower in smaller ones. The findings indicate a need to enhance awareness both at the municipal level and within local communities, and to integrate the principles of the biosphere reserve more systematically into development strategies and spatial planning. The results of this thesis can be applied to improve local development planning and serve as a foundation for further research on community engagement and raising awareness
Use of underwater drones in aquatic ecology
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalKahe viimase aastakümne jooksul on veekogude ökoloogias järjest enam leidnud kasutust mehitamata sõidukid. Kuigi valdav osa praeguse aja publikatsioonidest keskendub mehitamata õhusõidukite rakendustele, on säilinud allveeaparaatide märgiline roll andmehõive, allveefotograafia ja proovide kogumise valdkondades. Käesolev töö annab lühiülevaate mehitamata allveeaparaatide ehitusest ning levinud otstarvetest veekogude uurimisel; töö praktilise väljundina tutvustatakse Põllumajandus- ja keskkonnainstituudile kuuluva allveeaparaadiga Chasing M2 teostatud välitöid: kahes erineva troofsustasemega järves hinnatakse kalade liigilist koosseisu ja arvukust; metoodikat rakendatakse täiendavalt teistes veekogudes ning tulemuslikkust hinnatakse katsepüügiandmetega kõrvutamise teel. Kirjeldatakse välitööde käigus ettetulnud probleeme ning pakutakse neile lahendusi, lisaks selgitatakse sõiduki teisi võimalikke otstarbeid veekogude ökoloogias.Past two decades have been witness to a significant increase in the applications of unmanned vehicle systems in the field of aquatic ecology. While the number of publications describing the use of unmanned aerial systems now hold the major share once held by underwater unmanned vehicles (UUVs), the latter have maintained a strong presence in the field as a convenient tool for data acquisition, underwater photography and sampling. The purpose of this paper is twofold: the first part provides the reader with a description of the different types of UUVs used in aquatic research; basic design criteria are discussed. The second part of the paper describes the fieldwork carried out using the Institute's Chasing M2 underwater drone. In particular, the species composition and relative abundance of fish were determined by method of observation in two Estonian lakes; methods used were then applied to yet more lakes, this time with known reference data provided by gillnet sampling. Issues met during this period are discussed with possible solutions provided. Based on the fieldwork, suggestions are made as to the different uses of this particular drone in the field of aquatic ecology
Analüüs laevanduse emissioonide mõjustpilvedele, parandamaks füüsikalist arusaama inimtegevuse kliimamõjust
No full textMaster’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeAerosol-cloud interactions have been previously studied by analysing cloud responses to aerosols in ship tracks. Furthermore, recent findings by Manshausen et al. (2022) provided proof that anthropogenic cloud perturbations also take place if no visible ship tracks are seen, leading to so-called invisible ship tracks. This breakthrough is a possible gateway to studying aerosol-cloud interactions more thoroughly and providing an improved understanding of the aerosol cooling effect on Earth’s climate, which remains highly uncertain.
My research focuses on analysing perturbations of shipping aerosols on clouds comparing responses in precipitating and non-precipitating clouds and thus extending the analysis of invisible ship tracks by Manshausen et al. (2022). I compare the properties of clouds polluted by shipping aerosols to the properties of unpolluted clouds next to the polluted ship tracks using invisible ship track data sampled by Manshausen et al. (2022). Liquid water path (LWP) perturbations are stronger in the first 12 hours, and precipitating clouds are more likely to go through the drizzle suppression effect, and non-precipitating clouds are more likely to go through the aerosol-enhanced entrainment effect. I also compared cloud responses to aerosols between shallow cumulus and subtropical marine stratocumulus cloud regimes. I found that the occurrence of precipitation plays a bigger role in cloud response to aerosols than the shallow cumulus/subtropical marine stratocumulus regime.Aerosoolide ja pilvede vastasmõjusid on varasemalt põhjalikult uuritud, analüüsides laevade emissioonide mõju pilvedele. Manshauseni jt (2022) näitasid, et inimtekkeliste aerosoolide põhjustatud pilvehäiringud tekivad ka siis, kui nähtavaid laevajälgi (i.k. ship track) ei ole näha, viies nn nähtamatute laevajälgedeni. See läbimurre võib avada tee aerosoolide ja pilvede vastasmõjude põhjalikumaks uurimiseks ning võib aidata paremini mõista inimtekkeliste aerosoolide jahutavat mõju Maa kliimale, mis on endiselt seotud suure määramatusega.
Minu uurimistöö laiendab Manshauseni jt (2022) nähtamatute laevajälgede analüüsi, võrreldes aerosoolide mõju pilvedele sajupilvedes ja pilvedes, millest sademeid ei teki. Võrdlen laevade emissioonidest saastunud pilvede omadusi saastumata pilvede omadustega, kasutades Manshauseni jt (2022) poolt kogutud nähtamatute laevajälgede andmeid. Vedelas faasis pilvevee hulga muutused on kõige tugevamad esimese 12 tunni jooksul. Leidsin, et sajupilved on tõenäolisemalt vastuvõtlikud vihma allasurumise efektile, samas kui sademeteta pilved kogevad tõenäolisemalt aerosoolide võimendatud kuiva ja niiske õhu segunemise efekti. Võrdlesin ka aerosoolide mõju pilvedele madalates rünkpilvedes ja lähistroopilistes merelistes kihtsajupilvedes. Leidsin, et sademete esinemine mängib aerosoolide mõjus pilvedele suuremat rolli, kui asjaolu, kas tegu on madalate rünkpilvede või lähistroopiliste mereliste kihtsajupilvedega
The effect of customers' negative behaviour on customer service representatives' workability and mental health
No full textMagistritöö
Ergonoomika õppekavalMootorikütuste müügiga tegeleva jaemüügiettevõtte klienditeenindajad puutuvad sageli kokku klientide poolse negatiivse käitumisega, mis võib avalduda kiusamise, ahistamise ja sõnalise või füüsilise vägivallana. Nimetatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevad riskid võivad põhjustada töötajates pikaajalist stressi, ärevust ja töövõime langust. Eesmärk: uurida klientide negatiivse käitumise esinemissagedust, selle vorme ning mõju klienditeenindajate töövõimele ja vaimsele tervisele mootorikütuste müügiga tegelevas jaemüügiettevõttes. Metoodika: uuring põhineb ühe Eesti jaemüügiettevõtte juhtumite statistilisel analüüsil kahel järjestikusel majandusaastal ning 16 poolstruktureeritud intervjuul klienditeenindajatega. Kvantitatiivses osas hinnati registreeritud juhtumite arvu, vorme ja riskitasemeid. Kvalitatiivses osas keskenduti klienditeenindajate isiklikele kogemustele ja juhtumite mõjule klienditeenindajate töövõimele ning vaimsele tervisele. Tulemused: kahe majandusaasta jooksul registreeriti 202 kliendipoolset ahistamis- või vägivallajuhtumit. Neist 75% kuulusid ahistamise kategooriasse ning 25% füüsilise kallaletungi alla. Kõrge riskitasemega juhtumite osakaal oli oluliselt suurem viimase aasta jooksul. Intervjuudes toodi välja, et sagedased olid juhtumid, kus kliente tuli rahustada või konflikti lahendada olukordades, mis eskaleerusid kiiresti. Vaimse tervise probleemidena ilmnesid unehäired, ärevus, hirm ja emotsionaalne kurnatus. Töövõimet mõjutasid negatiivselt keskendumisraskused, väsimus, töölt eemalolek ja lahkumismõtted. Klienditeenindajad kirjeldasid juhtumite ennetamise keerukust, kuid lisasid, et ettevõttel on võimalus pakkuda erinevaid toetusmeetmeid, mis aitavad juhtumitega paremini toime tulla.Employees in a fuel retail company are often exposed to negative customer behaviour, including bullying, harassment and violence. Those psychosocial risk factors can cause long-term stress, anxiety and decreased work capacity in employees. Objective: to investigate the frequency of negative customer behaviour, its types and the impact on the workability and mental health of customer service workers in a fuel retail company. Methodology: the study is based on a statistical analysis of incidents in one Estonian retail company over two consecutive financial years and 16 semi-structured interviews with service employees. The quantitative part assessed the number of registered incidents, their types and risk levels. The qualitative part focused on the personal experiences of employees and the impact of the incidents on the service employees' workability and mental health. Results: 202 incidents of customer harassment or violence were registered during the two financial years. Of these, 75% fell into the harassment category and 25% fell into the physical assault category. Interviews highlighted frequent cases where customers had to be calmed down or conflict resolved in situations that escalated quickly. Work capacity was negatively affected by difficulty concentrating, fatigue, absenteeism and thoughts of quitting. Mental health problems included sleep disorders, anxiety, fear and emotional exhaustion. Service workers described the complexity of incident prevention, but added that the company has the opportunity to offer various support measures that help to cope with incidents better
Thread milling
No full textMagistritöö
Tootmistehnika õppekavalKeermete freesimine on tootmis tehnoloogia, kus tehnoloogia valik sõltub materjalist, keerme omadustest ja tootmisnõuetest. Käesolev töö keskendub keermefreesimise tehnoloogiale, mis sobib erinevate keermegeomeetriate loomiseks, pakkudes eeliseid võrreldes traditsiooniliste keermestusmeetoditega, eriti väiksema lõikejõu ja tööriistade universaalsuse osas.
Töö eesmärk on uurimustöö põhjal luua õppematerjal, mis toetab keermefreesimise tehnoloogia õpetamist Eesti Maaülikooli lõiketöötlemisega seotud õppeainetes.
Töös kasutatakse tehnilist kirjandust, CNC-töötlemise juhendeid ja praktilisi katseid, sealhulgas keermefreesimise katseid erinevate lõikeparameetritega ning NC-koodi loomist nii generaatorite kui CAM-tarkvara abil.
Tulemused näitavad, et keermefreesimine võimaldab toota keermed ka piiratud spindlivõimsusega seadmetel, kui kasutada sobivaid lõikeriistu ja lõikeparameetreid. Katsete käigus võrreldi erinevaid tööparameetreid ja nende mõju keermete kvaliteedile. Töös loodud õppematerjal sisaldab teoreetilist osa, praktilisi juhendeid, visuaalseid skeeme ja näidisülesandeid, mis toetavad õppijate arusaamist ja oskuste kujunemist. Materjal on rakendatav nii kutseõppes kui ka tööstuspraktikas ning pakub tuge NC-koodi ja CAM-süsteemide kasutamisel keermefreesimise protsessis.Thread production is a machining process, where the choice of technology depends on the material, thread characteristics, and production requirements. This thesis focuses on thread milling technology, which is suitable for creating various thread geometries. Compared to traditional threading methods, thread milling provides advantages such as lower cutting forces and the ability to use a single tool for multiple thread sizes.
The aim of this thesis is to develop educational material to support the teaching of thread milling in machining-related courses at the Estonian University of Life Sciences.
The study utilizes technical literature, CNC machining manuals, and practical experiments, including thread milling tests with different cutting parameters and the generation of NC-code using both code generators and CAM software.
The results demonstrate that thread milling enables the production of threads even with limited spindle power, provided that appropriate tools and cutting parameters are used. The experiments compared different machining parameters and their effects on thread quality. The developed educational material includes theoretical content, practical guides, visual diagrams, sample tasks, and CNC programming examples to support learners’ understanding and skill development. The material is applicable in both vocational education and industrial practice and emphasizes the use of NC code generators and CAM systems to automate the thread milling process
The growth dynamics of spruce and birch stands of different ages in changing climatic conditions
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalMuutuvad kliimatingimused mõjutavad kuuse- ja kasepuistute kasvudünaamikat erinevalt, sõltuvalt puistu vanusest, kasvukohast ja majandamisviisist. Eestis on varasemalt põhjalikumalt uuritud männipuude aastarõngaste andmeid, mistõttu on arukase ja hariliku kuuse reaktsioonid kliimatingimuste muutustele seni jäänud vähem uurituks.
Magistritöö eesmärk on uurida temperatuuri, sademete ja põua (SPEI indeksid) mõju arukase ja hariliku kuuse radiaaljuurdekasvule erinevates kasvukohatüüpides, vanuseklassides ja majandamisviisides aastatel 1990-2019, võrreldi majandatud ning piiratud majandustegevusega puistute kasvudünaamikat. Töö aluseks olid 120 riigimetsas paikneva puistu puursüdamike andmed (kokku 1200 proovipuud), mis esindasid erinevaid vanuseklasse ja ökosüsteemseid tingimusi üle Eesti. Töö käigus analüüsiti aastaseid keskmisi juurdekasve ja koostati juurdekasvukronoloogiad ning uuriti kliimanäitajate ja radiaaljuurdekasvude vahelisi seoseid aastatel 1990-2019 puuliigi, vanuseklassi ja majandamisviisi lõikes.
Aastate keskmiste juurdekasvude võrdlus näitas, et metsa kasvudünaamikat mõjutavad nii individuaalsed tegurid kui ka nende koostoimed. Töö näitab, et puistute kasvu hindamisel tuleb arvestada mitme teguri koosmõju sh puuliik, vanus, majandamisviis ja kasvukoha eripärad. Need tegurid mõjutavad oluliselt metsa tootlikkust, tundlikkust kliimamuutustele ja taastumisvõimet häiringute järel.
Juurdekasvukronoloogiad on usaldusväärne allikas piirkondlike kliimamõjude, kasvudünaamika ning majanduslike ja ökoloogiliste tegurite koosmõjude hindamiseks. Need leiud rõhutavad kasvukohatüübi ja maakondliku asukoha olulisust, kuid samas ka vajadust arvestada puistute majandamisajalugu ja lokaalseid tegureid metsade pikaajalise dünaamika tõlgendamisel.
Kliimanäitajate ja radiaaljuurdekasvu seoste analüüsid kinnitavad, et nii arukask kui harilik kuusk reageerivad tundlikult temperatuurile, sademetele ja põuaindeksitele (SPEI), kuid liikide ja tingimuste lõikes ilmnevad erinevused. Harilik kuusk on põuatingimuste suhtes tundlikum kui arukask, eriti kuivemates kasvukohatüüpides. Sademed soodustavad mõlema puuliigi kasvu, samas kui suvised temperatuuritõusud ja põuad piiravad juurdekasvu, seda eriti kuuse puhul. Majandamisviis, kasvukohatüüp ja piirkondlik eripära mõjutavad seoste tugevust ja suunda, rõhutades vajadust integreerida need tegurid metsade tulevikuprognoosidesse ja kohandamisse kliimamuutustega.Changing climate conditions affect the growth dynamics of Norway spruce and silver birch stands differently, depending on stand age, site conditions, and management practices. In Estonia, previous studies have primarily focused on Scots pine tree-ring data, leaving the responses of silver birch and Norway spruce to climate variability less explored.
The aim of this Master's thesis is to investigate the effects of temperature, precipitation, and drought (based on SPEI indices) on the radial growth of silver birch and Norway spruce under different site types, age classes, and management regimes during the period 1990–2019, the growth dynamics of managed and limited-management stands were compared.
The study is based on increment core data from 120 forest stands located in state forests across Estonia, comprising a total of 1200 sample trees representing various age classes and ecosystem conditions. Annual mean radial growth was analyzed, chronologies were developed, and the associations between climate variables and radial growth were examined by tree species, age class, and management type over the 1990–2019 period.
The comparison of mean annual growth indicated that forest growth dynamics are affected by both individual factors and their interactions. The results highlight the need to consider multiple factors – such as tree species, age, management type, and specific site characteristics – when assessing stand growth. These factors significantly affect forest productivity, sensitivity to climate change, and the ability to recover after disturbances.
Growth chronologies provide a reliable source for evaluating regional climate impacts, growth dynamics, and the combined effects of economic and ecological factors. The findings emphasize the importance of site type and regional location, while also highlighting the need to consider stand management history and local conditions when interpreting long-term forest dynamics.
The analyses of relationships between climate variables and radial growth confirm that both silver birch and Norway spruce respond sensitively to temperature, precipitation, and drought indices (SPEI), though differences are evident between species and site conditions. Norway spruce is more sensitive to drought than silver birch, particularly in drier site types. Precipitation supports the growth of both species, while rising summer temperatures and droughts limit growth, especially for spruce. Management practices, site type, and regional specifics influence the strength and direction of these relationships, underscoring the need to integrate these factors into forest projections and adaptation strategies under climate change
Technical solution for the fertilizer hopper filling module of the robotic fertilizer
No full textMagistritöö
Tootmistehnika õppekavalLühikokkuvõte: magistritöö eesmärgiks oli robotväeturi väetisepunkri täitemooduli
tehniline lahendamine robotväeturit teenindavas hooldejaamas. Robotväeturi
väetisepunkri täitemoodul sisaldab väetisemahuti, alusraami, vaheraami, paindvõlliga
kruvikonveieri modelleerimist, projekteerimist, komplekteerimist ja ehitamist. Tegemist
on tootearendusprojektiga, mis sisaldas tootearenduse kõiki etappe – kogu süsteemi
koostisosade funktsioonide defineerimist, ideede genereerimist, lahenduspõhimõtete ja -
variantide sõelumist, materjalide valikut, tehnoloogilisi arvutusi, FEM-analüüsi ja
eskiisprojekti koostamist.The aim of the master's thesis was to provide a technical solution for the filling module of
the fertilizer hopper of a robotic fertilizer spreader in a service station serving the robotic
fertilizer spreader. The filling module of the fertilizer hopper of a robotic fertilizer
spreader includes the modeling, design, assembly and construction of the fertilizer tank,
base frame, intermediate frame, screw conveyor with flexible shaft. This is a product
development project that included all stages of product development – defining the
functions of the components of the entire system, generating ideas, screening solution
principles and variants, selecting materials, technological calculations, FEM analysis and
preparing a sketch project
A Comparison of Gardening Practices and Cultivated Crops in Home Gardens During the Soviet Period and Today in Southern Estonia
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalKäesolevas magistritöös uuriti koduaiapidamise praktikaid ja koduaedades kasvatatavaid kultuure nõukogude perioodil (1944–1991) ja tänapäeval. Töö autor pidas uurimustöö läbiviimist oluliseks, kuna järjest vähemaks jääb inimesi, kellel on mälestusi ja kogemusi nõukogude perioodi aiapidamisest.
Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on olnud peamised muutused aiamaa harimisel ja seal kasvatatavate kultuuride kasutamisel nõukogude perioodil võrdluses tänapäevaga. Magistritöö läbiviimisel kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivne analüüs lähtus küsitlusandmetest ja kvalitatiivne poolstruktureeritud intervjuudest. Respondentide valimisse sattumise kriteeriumiks oli küsitletavate koduaia pidamise kogemus nõukogude perioodil ja tänapäeval Lõuna-Eesti neljas maakonnas (Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa), nii linna- kui maapiirkonnas. Kokku viidi läbi 11 intervjuud 15 respondendiga ning laekus 164 valimi tingimustele vastavat ankeeti.
Töö hüpotees, et aiamaa harimisel ja seal kasvatavate kultuuride kasutamisel on tänapäeval toimunud suured muutused võrreldes nõukogude perioodiga, leidis kinnitust. Kui nõukogude perioodil oli koduaiapidamine peamiselt vajaduspõhine, siis tänapäeval on koduaed muutunud üha enam vaba aja veetmise kohaks ning aiapidamine hobiks, mis on seotud tervisliku eluviisi, esteetika, loodusläheduse ning traditsioonide jätkamisega. Kuigi tänapäeval on tarbeaia osakaal vähenenud ning muru- ja iluaedade osakaal kasvanud, on kartul, tomat ja kurk endiselt enim kasvatatavad söödavad kultuurid. Taimekaitses on koduaiapidajad eelistanud läbi aegade kasutada looduslikke meetodeid, kuigi osaliselt on kasutusel olnud ka poes müüdavad taimekaitsevahendid. Taimedelt ise seemnete kogumine on tänapäeval võrreldes nõukogude ajaga vähenenud. Aiasaaduste talveks varumine ja hoidiste tegemine on olnud erinevatel ajaperioodidel aiapidajate jaoks oluline, kuigi tänapäeval võib täheldada koguste vähenemist.
Kokkuvõttes täitis töö püstitatud eesmärgid ning täiendas teavet Eesti koduaiapidamise kohta erinevatel ajaperioodidel.This master's thesis was focused on home gardening practices and the crops cultivated in home gardens during the Soviet period (1944–1991) and in the present day. The author considered this research important due to the limited academic attention the topic has received and the decreasing number of people who still have memories and experiences of gardening during the Soviet era. The aim of the thesis was to identify the main changes in the cultivation of home gardens and the use of crops grown there, comparing the Soviet period with the present. A mixed-methods approach was used: quantitative analysis was based on survey data, and qualitative insights were gathered through semi-structured interviews. Respondents were selected based on their experience with home gardening both during the Soviet period and today, in four counties of Southern Estonia (Tartu, Võru, Valga, and Põlva), covering both urban and rural areas. In total, 11 interviews were conducted with 15 respondents, and 164 valid questionnaires were collected. The results confirmed the hypothesis—that significant changes have occurred in gardening practices and crop use compared to the Soviet period. While gardening during the Soviet period was primarily driven by necessity, today it has increasingly become a leisure activity and hobby, associated with a healthy lifestyle, aesthetics, closeness to nature, and the continuation of traditions. The share of utilitarian gardens has decreased, while lawns and ornamental gardens have become more common. Although more flowers, ornamental trees, and shrubs are grown today, potatoes, tomatoes, and cucumbers remain the most commonly cultivated edible crops. Throughout the years, gardeners have preferred natural plant protection methods, although store-bought products have also been used to some extent. The practice of collecting seeds from plants has declined compared to the Soviet era. Preserving produce for winter has remained important across time periods, although the quantities have decreased in recent years. Today, the home garden is no longer just a place for food production but a multifunctional space shaped by various motivations and possibilities. In conclusion, the thesis achieved its objectives and contributed valuable knowledge about home gardening in Estonia across different time periods
Analysis of missile weaponry's role from the perspective of Estonia’s defence capability
No full textBakalaureusetöö
Tehnika ja tehnoloogia õppekavalRakettrelvastus on üks riigi kaitsevõimekuse keskseid näitajaid. Eestil puudub hetkel suutlikkus selliste süsteemide iseseisvaks tootmiseks, mis kujutab endast olulist murekohta riigikaitse seisukohalt. Kuna välismaalt hangitud raketisüsteemide tarned võivad võtta 2–4 aastat, võib kriitilises olukorras selline viivitus seada ohtu riigi sõjalise valmisoleku potentsiaalse konflikti korral. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tõsta teadlikkust rakettrelvastuse olemusest ning analüüsida, millised alternatiivsed rakettrelvasüsteemid oleks Eesti Kaitseväele sobilikud. Lisaks pakutakse välja ka süsteemi kirjeldus, mida võiks Eesti ise toota, toetutudes teooria ja analüüsi osas käsitletud teemadele. Bakalaureusetöö teoreetiline taust annab ülevaate rakettrelvastuse mõistest, ajaloost, relvastuse eristamisest ja kasutatavatest komponentidest, et luua parem arusaam sellist tüüpi relvastuse olemusest. Analüüsi osas kirjeldatakse rakettrelvastuse rolli riigi kaitsevõime kujundamisel, antakse ülevaade Eestis kasutusel olevatest süsteemidest ja ka alternatiividest ning tuuakse välja sellist tüüpi relvastuse sõjastrateegiline kasutamine Ukraina ja Eesti näitel. Analüüsi tulemusena selgus, et võimalikuks alternatiivsüsteemiks võiks olla EURO-PULS süsteem. Analüüsi põhjal oleks võimalik jätkata tööga magistri astmes, tegeledes süsteemi komponentide projekteerimisega.Missile systems are among the key indicators of a nation's defence capability. Currently, Estonia lacks the capacity to independently develop and produce such systems, which presents a significant challenge in the context of national defence. The delivery time for missile systems procured from abroad may take 2 to 4 years, which poses a risk to military readiness in the event of a potential conflict.
This bachelor’s thesis aims to raise awareness of the nature of missile armament and to analyze which alternative missile systems would be most suitable for the Estonian Defence Forces. Furthermore, the study proposes a system that Estonia could potentially develop domestically, based on the theoretical and analytical research conducted.
The theoretical section provides an overview of missile armament, including its definition, history, classification, and core components, in order to establish a solid understanding of the subject. The analytical section examines the role of missile systems in national defence, reviews Estonia’s current capabilities and possible alternatives, and discusses strategic use cases, with a focus on both Ukraine and Estonia.
The analysis concludes that the EURO-PULS system could be a viable alternative for Estonia. The thesis also opens the possibility for further research at the master's level, particularly focusing on the design and development of individual components of a domestic missile system
Measurement of indoor air temperature and relative humidity in cross-laminated nailed timber and other load-bearing structure residential buildings, and comparison of occupant satisfaction
No full textMagistritöö
Maaehituse õppekavalEuroopa Liit on võtnud eesmärgi saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Ehitussektoril on selle saavutamisel suur roll, nimelt saab taastuvate loodusvaradel põhinevate ehitusmaterjalide kasutamisega vähendada ehitusektori keskkonnajalajälge märkimisväärselt. Tulenevalt teadustööde tulemustest saab väita, et puitseina globaalse soojenemise potentsiaal (GWP) näitaja on tellisseina omast 59% võrra väiksem [3].
Magistritöö eesmärgiks anda ülevaade hoonete sisekliima tähtsusest ja Massiv-Holz-Mauer ehk ristkiht-naelpuit tehnoloogial põhinevate hoonete olemusest. Samuti viidi läbi erinevat kolme tüüpi eluhoonete sisekliima mõõdistused ja elanike küsitlus.
Sisekliima osas on püsitatud hüpotees, et MHM konstruktsioonil põhinevates eluhoonetes on nõuetekohasem sisekliima ja elanike rahulolu sisekliima osas on kõrgem teist tüüpi eluhoonetes.
Töö käigus mõõdeti kokku 10 eluhoone siseõhu temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. Eluhoone tüüpideks olid MHM konstruktsioon, puitkarkass ja kivikonstruktsioon, lisaks viidi läbi eluhoonete elanike seas kvantitatiivne sisekliima küsitlus, mis keskendus inimeste harjumustele ja sisekliima hinnangule nende kodudes.
Kütteperioodil olid MHM ja puitkarkass sisekeskkonna kategooriate mõõtmistulemused paremad, kui kivikonstruktsiooniga eluhoonetel. Jahutusperioodil ei tõusnud tulemuste poolest ükski kolmest eluhoone tüübist teiste seast esile, pigem oli kõigi eluhoonete tulemus kehva. Elanike hinnangu poolest olid kõik kolm eluhoone tüüpi kütteperioodil võrdsed. Jahutusperioodil hinnati kõige paremini kivikonstruktsiooniga eluhooneid. Suhtelise õhuniiskuse poolest eelistati kütteperioodil MHM eluhoonet, kuid jahutusperioodil olid kõik kolm elanike hinnangu poolest võrdsed. Elanike personaalne eelistus mängib suurt rolli sisekliimale hinnangu andmisel. Hinnangutes esines mitmel korral olukorda, kus mõõdetud tulemus ja hinnang ei olnud omavahel kooskõlas.The European Union has set a goal to achieve climate neutrality by 2050. The construction sector plays a significant role in achieving this goal, as the use of construction materials based on renewable natural resources can considerably reduce the environmental footprint of the sector. Based on scientific studies, it can be stated that the Global Warming Potential (GWP) of a wooden wall is 59% lower than that of a brick wall.
The aim of this master's thesis is to provide an overview of the importance of indoor climate in buildings and the nature of buildings based on the Massiv-Holz-Mauer (MHM), or cross-laminated nailed timber, technology. Measurements of indoor climate were conducted in three different types of residential buildings, and a resident survey was carried out.
The hypothesis regarding indoor climate is that residential buildings based on the MHM construction have a more compliant indoor climate and higher resident satisfaction with the indoor environment compared to other types of residential buildings.
In total, the indoor air temperature and relative humidity were measured in 10 residential buildings. The building types included MHM construction, timber frame, and masonry construction. Additionally, a quantitative indoor climate survey was conducted among the residents of these buildings, focusing on people's habits and their assessment of the indoor climate in their homes.
During the heating season, the measurement results of indoor environment categories were better in MHM and timber frame buildings than in masonry buildings. During the cooling season, none of the three building types stood out in terms of results; rather, the performance of all buildings was poor. According to resident assessments, all three building types were rated equally during the heating season. During the cooling season, masonry buildings were rated the best. In terms of relative humidity, MHM buildings were preferred during the heating season, but during the cooling season, all three were rated equally by residents. Personal preference plays a significant role in assessing indoor climate. In several cases, there were discrepancies between the measured results and the residents’ assessments