TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Geodetic Surveying of Wind Farm
No full textSelles lõputöös antakse ülevaade valitud ehitusgeodeetilistest töödest tuulepargi ehituse teenindamisel. Objekt asub Pärnu maakonnas Vändra valla lääneosas Metsaküla ja Metsavere küla aladel. Ala suurus on ca 4150 ha ning tegemist on valdavalt ammendatud turbaväljaga [3]. Autori esimene töö antud objektil algas raadamispiiride väljamärkimisega, 2023 aasta veebruaris. Objekti lõplikuks valmimiseks on märgitud 2025 teine kvartal.
Esimeses peatükis räägitakse lahti tuulepargi vajalikkus ja otstarve. Mainitakse ära, miks on tähtis tööohutus ja isikukaitsevahendite kasutamine ehitusplatsil. Suuremat tähelepanu pööratakse erinevatele instrumentidele, mida kasutati geodeetilistel töödel.
Teise peatüki alguses tuuakse välja nõuded mõõdistamisvõrgule. Kirjeldatakse plaanilise mõõdistusvõrgu rajamist, selleks kasutatud vahendeid ja seadmeid.
Kõrgusliku mõõdistusvõrgu loomisel lähtuti juba olemasolevast mõõdistusvõrgu reeperist. Nivelleerimist tehti mitmes osas, seoses suurte masinate tiheda liiklemisega tuulepargis. Peamiselt kasutati koordineeritud reeperite kõrguste määramisel geomeetrilist nivelleerimist. Teise nivelleerimise viisina kasutati trigonomeetrilist nivelleerimist.
Kõrget täpsust nõudvate tööde teostamiseks oli vaja rajada iga tuuliku vundamendi juurde tugivõrk ehk ehituskäik. Selleks orienteeriti instrument vabajaama meetodil kahe eelnevalt koordineeritud punkti vahel. Seejärel mõõdeti sisse ehituskäigu tarbeks paigaldatud punktid.
Kolmandas ehk viimases peatükis kirjeldatakse valikuliselt objektil tehtud ehitusgeodeetilisi töid - märkimistööd ja teostusmõõdistamised.
Sentimeetritäpsust nõudvad märkimised ja teostusmõõdistamised sooritati kasutades GNSS seadet. Selliste tööde hulka kuulusid näiteks, raadamispiiride märkimine, tuuliku tsentrite märkimine, platside väljakaevete märkimine ja teostusmõõdistus, teede piketaaži märkimine, truupide märkimine, maaparanduskraavide märkimine vundamendi kaeviku teostusmõõdistus jne.
Tahhümeetrilist mõõdistamist suure prismaga kasutati tuuliku vundamendi killustikaluse mõõdistamisel, EPS-is olevate tugijalgade süvendite mõõdistamisel, teede ja platside killustiku ja liiva mõõdistamisel.
Millimeetritäpsust nõudvatel töödel kasutati miniprismakomplekti. Instrument orienteeriti kasutades vabajaama kolmel käigupunktil. Sellisteks töödeks olid tööbetooni teostusmõõdistus, alumise tugirõnga märkimine ja teostusmõõdistus, ankrupoltide kõrguslik märkimine ja teostusmõõdistus, kontrollmõõdistus enne betooni ning vundamendi lõplik teostusmõõdistus.The aim of the thesis Geodetic Surveying of Wind Farm is to provide a selective overview of the geodetic works conducted on the construction site.
This thesis provides an overview of the selected geodetic works related to the construction of a wind farm. The project is located in the western part of Vändra municipality in Pärnu County, covering an area of approximately 4150 hectares, predominantly consisting of exhausted peat fields. The author's involvement began with marking the clearing boundaries in February 2023, with the project slated for completion in the second quarter of 2025.
The first chapter elaborates on the necessity and purpose of the wind farm, emphasizing workplace safety and the use of personal protective equipment. It also highlights various instruments used in geodetic works.
In the second chapter, the requirements for the survey network are outlined, detailing the establishment of both planimetric and altimetric survey networks, along with the tools and equipment used.
Altimetric survey network construction relied on an existing reference network. Levelling was conducted in several stages due to heavy machinery traffic in the wind farm, primarily employing geometric levelling for coordinated reference point height determination, supplemented by trigonometric levelling.
The third and final chapter selectively describes geodetic works performed on-site, including marking and construction surveying. The marking and construction surveys requiring centimeter-level accuracy were performed using GNSS equipment, while theodolite measurements were employed for certain detailed works. Miniprism set was used for millimeter-precision tasks.
In conclusion, this thesis comprehensively highlights the geodetic procedures undertaken for the wind farm construction, emphasizing the importance of precision, safety, and efficient utilization of geodetic tools and techniques
The feasibility of demand-responsive public transport
No full textTartu linna maapiirkonnas asuvad Vorbuse ja Kardla külad on hõreasustusega alad, kus elanikele sobivat ühistranspordilahendust on keeruline leida. Erinevatel aegadel on sealsetele elanikele linna- ja maapiirkonna vahelise ühenduse tagamiseks rakendatud nii nõudepõhist kui ka regulaarset ühistranspordilahendust. Nõudeliin täitis elanike liikumisvajadusi tellimuste alusel. Sellel puudus kindel graafik ja marsruut ning buss sõitis kliendile vajalikul ajal piirkonna peatuste vahel. Eesti Vabariigi 2023.−2027. aastate koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on nõudepõhise liikuvuse arendamine. Kuid seejuures on määratlemata selle olemus ja rakendamistingused. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada piirkonna elanikele sobivaim ühistranspordilahendus ja hinnata nõudepõhise transpordi rakendamise võimalikkust.
Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate ühistranspordi edendamisest, nõudepõhise transpordi olemusest, selle planeerimisest ja rakendamisest ning Vorbuse, Kardla piirkonna ühistranspordilahendustest. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja tulemusi. Andmekogumismeetoditena on lõputöös kasutatud küsitlust, statistikat ja intervjuud.
Uuringu tulemustest selgus, et nõudepõhisel transporditeenusel oli neli korda vähem kasutajaid kui regulaartranspordil. 2023. aasta septembris sõitis Vorbuse liinide ühel sõiduringil keskmiselt 6,5 inimest. 2022. aasta septembris oli nõudeliini sõiduringil keskmiselt 1,6 inimest. Seejuures oli Vorbuse liinide keskmine sõitja kulu (7,29 eurot) kaks korda odavam kui nõudeliini kasutaja maksumus (15,24 eurot). Nõudeliini ja Vorbuse liinide teiseste andmete analüüs näitas, et mõlemad bussid sõitsid elanike teenindamiseks suure osa vahemaast ilma klientideta. Seejuures oli nõudeliinil umbes kaks korda vähem sõitjaid, kuid kaks korda kõrgem reisijamaksumus.
Vorbuse ja Kardla külade elanike ühistranspordiga rahulolu ja liikumisvajaduse hindamise uuringus osales 55 inimest. Tulemustest selgus, et piirkonna elanikele on ühistranspordi olemasolu väga oluline. Samuti selgus, et elanike liikumisvajadusi ei katnud nõudeliin ega tavaliin. Nõudepõhise transpordi kasutamine eeldas teenuse ettetellimist, mis klientidel sageli ununes. Regulaarliini sõidugraafikus puudusid elanikele vajalikud väljumised peamiselt nii varahommikul kui ka lõuna ajal. Kahe liini võrdlemisel selgus, et piirkonna elanikud olid rohkem rahul regulaarliini teenusega.
Eesti ühistranspordikeskuste juhtidega läbiviidud intervjuudest järeldus, et nõudepõhine transport peab toimima ühtsel tarkavarasüsteemil ja kokku lepitud tingimustel üle kogu vabariigi. Kindlasti vajab selline transporditeenus veel katsetamist ja mahukaid uuringuid.
Uuringu tulemustele toetudes leidis lõputöö autor, et Vorbuse ja Kardla külade elanike liikumisvajaduste rahuldamiseks ei ole nõudepõhist ühistransporti võimalik veel rakendada. See ei kata elanike liikumisvajadusi, on kulukas ja vajab riigipoolset toetust tarkvara ja reeglite näol. Kui aga peaks valmima uus, ühtne lahendus, on see piirkond tarkvara testimiseks sobiv. Toimiva ühistransporditeenuse tagamiseks tegi lõputöö autor kaks ettepanekut. Esimeseks lahenduseks on rakendada piirkonnas kahe sõiduki kombinatsioonil põhinevat süsteemi. Teiseks võimaluseks on täiendada praegust Vorbuse liinide sõidugraafikut lisaväljumistega.The villages of Vorbuse and Kardla are located in sparsely populated areas in Tartu County. It is difficult to find a suitable public transport solution for the residents of this area. At different times, both demand-based and regular public transport solutions have been implemented to ensure the connection between urban and rural areas. Demand-responsive public transport drove on the basis of orders. It had no set schedule or route. One of the goals of the coalition agreement of the Republic of Estonia for the years 2023−2027 is the development of demand-based mobility. However, its nature and implementation conditions are undefined. The aim of the thesis was to find out the most suitable public transport solution for the residents of Vorbus and Kardla and to assess the possibility of implementing demand-based transport.
The theoretical part of the thesis provides an overview of the nature of demand-responsive transport and public transport solutions in the Vorbus and Kardla region. The main part of the thesis describes the research strategy, data analysis and results. Survey, statistics and interviews have been used as data collection methods in the thesis.
55 people participated in the survey of the satisfaction with public transport and the mobility needs of the residents of Vorbus and Kardla villages. The results revealed that public transport is very important to the residents of the region. It was also revealed that the mobility needs of the residents were not covered by demand-based transport or the regular line. The use of demand-responsive transport required ordering the service in advance, which customers often forgot. The timetable of the regular line did not allow residents to move at a time convenient for them. When comparing the two lines, it turned out that the residents of the area were more satisfied with the service of the regular line
Analysis of the secondary data of the routes showed that both buses traveled a large part of the distance without customers to serve the residents. At the same time, demand-based public transport had about twice as few passengers, but twice as high a passenger cost.
The conclusion from the interviews conducted with the managers of Estonian public transport centers is that demand-responsive transport must operate on a uniform software system and under agreed conditions across the entire republic. Certainly, such a transport service still needs testing and extensive research.
Based on the results of the study, the author of the thesis found that it is not yet possible to implement demand-based public transport to ensure the mobility of the inhabitants of Vorbus and Kardla villages. It does not cover the mobility needs of the residents, is expensive and requires state support in the form of software and rules. However, if a new, unified solution should be completed, this area is suitable for software testing. In order to ensure a functioning public transport service, the author of the thesis made two proposals. The first solution is to implement a two-vehicle solution in the region. Another option is to supplement the current timetable of Vorbus lines with additional departures
Organization of Construction Works of a Hospital Building
No full textLõputöös on autor välja toonud haiglahoone ehitustööde korraldamise erinevaid aspekte, pakkudes ülevaadet nende olulisusest ja praktilistest rakendustest. Töö hõlmab hoone asukoha ja arhitektuurse konstruktsiooni analüüsi, majanduslike kaalutluste arvestamist, ehitusgraafiku koostamist, ehitusplatsi planeerimist, ohutusmeetmete, protokollide kirjeldust, ning montaazi ja lammututööde tehnoloogiakaarti. Tehnoloogiakaartide abil kirjeldati põhjalikult tööde loetelu ja brigaadide koosseise. Lisaks oli eraldi välja toodud kasutatavad tööriistad, vajalik tehnika ja tööohutuse ning kvaliteedi tagamise nõuded.
Hoone asukoha ja olemasolevate tingimuste uurimine on oluline ehitusprotsessi alguses, tagades, et ehitustööd kohandatakse vastavalt keskkonnaomadustele ja nõuetele. Ühe lõputöö osana valmistati ette ehitusplatsi üldplaan, mis hõlmas kogu objekti korralduslikku aspekti ning arvutati ehitusperioodi vee- ja elektrivajadus.
Majanduslik analüüs hõlmab eelarve koostamist ja ressursside haldamist, et tagada ehitustööde kulutõhusus ja finantsiline jätkusuutlikkus. Hoone ehitustööde omahinnaks, ilma ettevõtte kasumita ja käibemaksuta, kujunes vastavalt ehituseelarvele 5 249 841 eurot. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud moodustavad kogu objekti maksumusest 7 protsenti, olles kokku 361 771 eurot.
Ehitusgraafiku koostamine on oluline samm tegevuste järjestamisel ja ajakava optimeerimisel, võimaldades tähtaegade täpset jälgimist ja vajadusel korrigeerimist. Ehitustööde alguskuupäevaks kujunes 10.30.2023 ning tööde kestvus on kokku 12 kuud. Hoone üleandmine tellijale ja kasutusloa taotlemine toimub 06.27.2024. Kalendergraafikus on igale tööetapile määratud optimaalne töötajate arv. Objektil on kõige rohkem ehitustöölisi veebruaris, kus töötab 50 inimest.
Ehitusplatsi planeerimine hõlmab logistiliste väljakutsete ja ressursside jaotuse lahendamist, tagades sujuva ja efektiivse ehitustööde kulgemise. Töös kirjeldati tõstemehhanisme, ning ehitustööde põhiliseks tõsteseadmeks valiti autokraana Faun ATF 60-4, mille noolepikkus on 40 meetrit ja tõstevõime 60 tonni.
Autor omandas väärtuslikke teadmisi ja juhiseid haiglahoone ehitustööde korraldamiseks, rõhutades põhjalikku ettevalmistust, tõhusat ressursside juhtimist ning ohutus- ja kvaliteedistandardeid järgivat lähenemist ehitustegevusele.Organization of Construction Works of a Hospital Building
This thesis project has been prepared to reconstruct the Keila Hospital building. Building a hospital requires thorough planning, precise coordination, and effective resource management to ensure not only the building's construction quality but also its smooth and safe operation. This work focuses on this complex process, analyzing the organization of construction works of the hospital building through several aspects. The conditions of the construction site, the architectural part of the building, technical systems, construction methods, the choice of lifting mechanisms, and the plan for ensuring work, fire safety, and environmental protection are described.
In the final thesis, the author has highlighted various aspects of the construction work organization of the hospital building, providing an overview of their importance and practical applications. The work includes analysis of the building's location and architectural structure, economic considerations, preparation of a construction schedule, construction site planning, description of safety measures, protocols, and assembly and demolition technology map. The list of works and the composition of the work teams were thoroughly described with the help of technology maps. In addition, the tools to be used, the necessary equipment, and the requirements for occupational safety and quality assurance were specified separately. Researching the building's location and existing conditions is important at the beginning of the construction process, ensuring that the construction work is adapted to the environmental
characteristics and requirements.
As part of the thesis, a general plan of the construction site was prepared, which included the entire organizational aspect of the object, and the water and electricity needs during the construction period were calculated. According to the construction budget, the cost price of the construction works of the building, excluding the company's profit and VAT, was 5,249,841 euros. The organization and general costs of the construction site make up 7 percent of the
entire object's cost, totaling 361,771 euros.
Creating a construction schedule is an important step in sequencing activities and optimizing the schedule, enabling accurate monitoring of deadlines and corrections if necessary. The start date of the construction works was 30.10.2023, and the duration of the works is a total of 12 months. The handover of the building to the customer and the application for a use permit will take place on 27.06.2024. In the calendar schedule, the optimal number of workers is assigned to each work stage. The site has the most construction workers in February, with 50 people working. The work described the lifting mechanisms, and the Faun ATF 60-4 mobile crane with a boom length of 40 meters and a lifting capacity of 60 tons was chosen as the main lifting device for the construction works
Visualization of Transport Costs and Key Performance Indicators
No full textLõputöö koostati teemal Transpordikulude ja -võtmenäitajate visualiseerimine. Lõputöö eesmärgiks oli luua transpordikulu- ja võtmenäitajate töövahend, mille abil oleks võimalik kiirelt tuvastada parenduskohti ning korraldada kuluefektiivseid transpordiprotsesse. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded ning nendest lähtuvalt kujunes töö struktuur.
Transpordikulud koosnevad mitmest komponendist, mistõttu on vaja eristada kululiigid. Püsi- ja muutuvkulude jaoks on oluline teada, kas kasutada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust. Kui traditsioonilise kuluarvestuse puhul lisatakse otsekuludele kaudkulude määr, siis tegevuspõhise arvestusega on võimalik arendada analüüsivõimekust läbi kaudkulude jaotamise ressurssidele, ressurssidelt tegevustele ning need omakorda toodetele või teenustele. Tegevuspõhise kuluarvestusega on võimalik tuvastada, millised teenused on kasumlikud ja millised vajavad täiustamist, tagamaks kuluefektiivsust ning tegevuspõhise juhtimise kaudu on võimalik jõuda madalamate kuludega sama tulemuseni.
Lisaks kuluarvestusele, on vajadus arvesse võtta ka transpordikulu tekitajad, mis on seotud nii ettevõtte sisese, klientide kui ka välise keskkonna mõjuritest. Selliste mõjurite leidmiseks ja mõju hindamiseks kuluna on tarvidus analüüsida igat detaili. Kahjuks on aga algandmete läbitöötamine ja analüüsimine väga mahukas ning ajakulukas, mistõttu on vaja leida kiirem ja parem viis saamaks kätte analüüsimiseks teavet. Üheks variandiks on andmete visualiseerimine töölaua näitel, kuvades olulisi transpordi valdkonna kulu- ja võtmenäitajaid, mis edastavad olulist informatsiooni efektiivsuse hindamiseks. Töövahendi koostamisel peab ka silmas pidama, et visuaalid ja graafikud vastaksid andmeanalüüsi kategooriale ning visualiseeritud andmed peavad olema lihtsasti arusaadavad.
Töövahendi loomiseks kirjeldati ettevõttes kasutatud andmeid ning kuidas ja milleks saab neid kasutada kulu- ja võtmenäitajate loomiseks, põhinedes teoreetilistele allikatele. Valikul lähtuti ettevõtte olemasolevatest tarkvara ressurssidest ning loodi andmemudel ühendamaks eri andmeallikatest pärit andmevälju, et andmete värskendus toimuks võimalikult kasutajasõbralikult. Visuaalses osa jaoks loodi filtrid ning eri visuaalid nagu maakaart suuna visualiseerimiseks, kaupluste põhine veokite täituvuse visuaal, kasutatud ja optimaalne veokite arvu visuaal, vahemaa veoki kohta ning võimaliku kulusäästu visuaal.
Tulemuseks valmis Microsoft Power BI töölaud transpordi kulu- ja võtmenäitajate analüüsimiseks. Kasutades tegevuspõhist kuluarvestust ning visualiseerides erinevate perioodide kulusid ja võtmenäitajaid töövahendil, on võimalik seeläbi analüüsida ja tuvastada mustreid transpordikulude mõjurites ning kiirelt reageerida muutustele. Mida kiiremini on muutused tuvastatavad, seda varem on võimalik ettevõttel hakata transpordikuludes kokku hoidma.The thesis was created on the topic of “Visualization of transport costs and key indicators”. The thesis consists of four chapters, where the first chapter is covering cost accounting, specifically traditional and activity-based costing and the second chapter is data visualization and the definition of key indicators. The third chapter consists of the methodology of the empirical study and in the fourth chapter the results of the empirical study are described.
In the second half of 2022, due to the prevailing situation in the global economy, both companies and individuals faced challenges in terms of increasing costs. Both energy and fuel prices had risen, due to which companies in turn were forced to raise the prices of products and this has raised the consumer price index very high. During 2023, the uncertainty of crude oil prices continued, and in addition to potential conflicts, scenarios are predicted for the years 2024-2026 where oil prices may continue to increase. As fuel prices are predicted to continuously grow, it is necessary to find a solution to the increase in costs. One solution for cost optimization is in transportation, where costs are high due to higher fuel prices. The demand in transportation is not constant and, in the retail, volumes depend on the purchasing behavior of consumers, but since the latter is variable over time, there is a need to keep up with changes in an agile manner. In order to make faster decisions to change processes with the aim of optimizing costs, there is a need to get a quick overview of the current situation, but there is no working tool for analyzing the costs of the current period and their factors.
The aim of the thesis was to create a tool for visualizing transport costs and key indicators, which could be used to quickly identify areas of improvement and manage cost-effective transport processes.
In order to achieve the goal of the thesis, the following tasks had been developed:
1) describe the principles of cost accounting and their application in the recording of transport costs based on theoretical sources;
2) describe factors in transport and key indicators based on theoretical sources;
3) prepare an empirical research methodology;
4) map and describe the company’s transport data and calculation of costs;
5) create a tool for visualizing transport key indicators and costs.
The empirical research is a quantitative case study using a deductive approach. The data collection method is quantitative, performing document observation. The data analysis method is quantitative content analysis using a spreadsheet program. The sample is the company’s transportation costs and data for January and February 2024, which are examined in various cost documents and reports.
The result of the empirical study was a Microsoft Power BI dashboard for analyzing transport costs and key indicators. By using activity-based cost accounting and visualizing the costs and key indicators of different periods with the tool, it is possible to analyze and identify patterns in the drivers of transport costs and quickly react to changes. The faster the changes are identified, the sooner the company can start saving on transport costs.
The suggestions for the company about the transport costs and key indicator tool are as follows:
• put the tool into use in the company;
• implement changes in store delivery schedules and volume of the goods based on two follow-up analyses;
• analyze and use the tool to find the occupancy of trucks and the volume of stores based on the routes;
• after the changes, check the occupancy of trucks on specific routes after several weeks and whether the change brought the desired result, correct if necessary;
• periodically use the tool to achieve a cost-effective transportation process, thus making the planning process dynamic
Development of an Automatic Observation Drone
No full textLõputöö eesmärgiks oli testida, kas on võimalik vabavaraliste tarkvaradega arendada
automaatselt lendavat drooni, mis suudaks tuvastada iseseisvalt objekte ja oleks
majanduslikult soodsam, kui turul olevad lahendused. Arendatav droon on eelkõige
mõeldud kaitsetööstusele olles võimeline automaatselt teostama vaatlus ülesandeid,
mahtudes seejuures jalaväelase varustusse ning kaaludes vähem kui 1,5 kg. Drooni
kasutamine tõstaks märkimisväärselt kaitseväe teadlikkust vastasest ja seeläbi muudaks
jalaväe ülesanded efektiivsemaks. Drooni on võimalik rakendada ka teistes valdkondades.
Esimeses teoreetilises osas uuriti droonide ajalugu, kasutamist sõjatööstuses ja nende
liigitamist. Lisaks uuriti erinevusi automaatse ja autonoomse drooni vahel.
Teises teoreetilises osas anti ülevaade vabavaralistest tarkvaradest, mis suudaksid
teostada objektituvastamist ning automaatset lendamist. Lennutarkvaraks valiti ArduPilot
ja objektituvastuseks valiti Tensorflow Lite. Seejärel valiti välja droonikomponendid, mis
ühilduksid valitud tarkvaradega. Põhilisemad valitud riistvara komponendid olid
mikroarvuti Raspberry Pi, mis tegeleb objektituvastusega ja lennukontroller Navio 2, millel
töötab ArduPilot tarkvara. Ülejäänud komponendid olid Raspberry Pi`st ja Navio 2`st
lähtuvad.
Kolmandas peatükis testiti vabavaralisi tarkvaru Tensorflow Lite ja ArduPilot SITL.
Tarkvarade testimise tulemusena selgus, et automaatse lendamise ja objektituvastusega
drooni ehitamine on vabavaraliste tarkvarade abil võimalik. Tarkvara ArduPilot abil on
võimalik droon automaatselt lendama panna, kuid objektituvastseks on hetkel vaid
tööriistad ning objektituvastusprogrammi peab kasutaja ise vajadustele sobivaks
arendama.
Erinevate droonide võimekusi ja maksumust võrreldes leiab autor, et täna ei ole saadaval
alla tuhande euro maksvat drooni, mis suudaks automaatselt lennata operaatori määratud
trajektoori mööda ning samal ajal tuvastada iseseisvalt ettemääratud objekte.
Käesoleva lõputöö tulemusi on võimalik rakendada edasises arendusprotsessis, et ehitada
automaatselt lendava vaatlusdrooni prototüüp.
Antud lõputöös uuritud ja testitud tulemuste põhjal saavutas lõputöö autor põhieesmärgi.The aim of the thesis Development of an Automatic Observation Drone was to test whether
it is possible to develop an automatic flying drone using open-source software that could
independently detect objects and be economically more cheaper than solutions available
on the market. The drone is primarily intended for the defense industry and would be able
to automatically perform surveillance tasks, fitting into an infantry soldier's equipment and
weighing less than 1.5 kg. The drone would significantly enhance military awareness of the
enemy, thereby making infantry tasks more efficient. The drone could also be applied in
other fields.
In the first theoretical part, the history of drones, their use in the defense industry, and
their classification were examined. Additionally, differences between automatic and
autonomous drones were examined.
In the second theoretical part, an overview of open-source software capable of performing
object detection and automatic flying was provided. ArduPilot was chosen for flight
software and TensorFlow Lite for object detection. Subsequently, drone components that
would enable the implementation of the selected software were chosen. The main selected
components were Raspberry Pi, which handles object detection and the flight controller
Navio 2, which runs the ArduPilot software. Other components were based on Raspberry
Pi and Navio 2.
In the third chapter, the open-source software TensorFlow Lite and ArduPilot SITL were
tested. The testing results showed that it is possible to build a drone with automatic flying
and object detection using open-source software. ArduPilot allows the drone to fly
automatically, but currently, only tools for object detection are available and users must
create the object detection program themselves.
Comparing the capabilities and costs of different drones, the author finds that there is no
drone available today under one thousand euros that can fly automatically along a
trajectory set by the operator while simultaneously independently detecting specified
objects.
The results of this thesis can be applied in further development processes to build a
prototype of an automatically flying surveillance drone.
Based on the results studied and tested in this thesis, the thesis author achieved the main
objective
Analysis of Pavement Design
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida teekonsruktsioonide projekteerimise käigus
tehtavate rattatüübi valikute mõju lõpptulemusele, konstruktsiooni maksumusele ning
võrrelda tulemusi Soome metoodikaga. Töös kasutatud algandmed pärinevad
Transpordiameti tellitud ning T-Konsulti koostatud tööst (Raskemate ja pikemate veoste mõju
arvutamine riigideete taristule). [9]
Töös kirjeldatakse Katendiarvutuse metoodikale omaseid uuringuid ning võtmetähtsusega
valemeid, mille alusel programmid arvutusi sooritavad.
Lõputöös uuriti paaris- ja üksikratta mõju erinevate liiklus- ja koormussageduste puhul
katekndikonstuktsioonile ning maksumusele. Võrreldi KAP paaris- ja üksikratta arvutuste
tulemusi KRP-ga. Viidi läbi uuringuid riigiteedel ning võrreldi varasemalt projekteeritud
teekonstruktsioone KAP-is arvutusega, kus eeldati üksikratta kasutust. Lisaks uuriti kuidas on
arvutatud hetkel kasutuses olevad siirdetegurid. Võrreldi liikluse struktuuri erinevates
riigiteede kategooriates ja ka üksikrataste osakaalu Eesti liikluses.
Arvutused paaris- ja üksikratta konstruktsioonidele viidi läbi teeklassides 1-4. Tulemusena
selgus, et üksikratta kasutusest tulenev kallinemine tekkis ainult 1. ja 2. teeklassides. Sellest
saab järeldada, et väiksematel teeklassidel on topeltratta arvutuses piisav varu, et tagada ka
kindlus üksikratastele, kuna autorongide osakaal madalamaliigilistel ja väiksema koormusega
teedel on väiksem. Lisaks selgus, et KAP-i tulemused ei sõltu ainult teeklassist, vaid ka
koormussagedusest. Mida kõrgem on teeklass, seda väiksemad on lubatud tõmbepinged ning
seda suurem on ka rattateguri mõju.
Lõputööle seatud hüpotees pidas paika ainult osaliselt. Töö käigus selgus, et kogu Eesti
teedevõrgu korraga üles ehitamise puhul on üksikrattale projekteerides tulemus tõesti kallim,
kui paarisrattale, kuid seda ainult 1%. Kahe rattatüübi hinna erinevus tulenes AC base kihi
paksusest. AC base kihi eesmärk on tagada eelkõige kandevõimet ning üksikrattast tuleneva
suurema koormuse tõttu tõusis ka selle asfaldikihi paksus. Teekonstruktsiooni kallinemine
üksikratta arvestamisest on marginaalne, võrreldes arvestuslike kuludega üleminekust teisele
programmile, sest Soome metoodikat KAP-i üksikratta arvutusega võrreldes on hinnavahe
11,8%.
Siiski ei saa KAP kasutuse jätkamist pidada perspektiivseks tuginedes 2016 ja 2022 uuringute
järeldustele nii otseste kui kaudsete vigade tõttu KAP algoritmides ja loogikas.
41
Uurimise käigus viidi läbi ka katendi eluea analüüs mille tulemusel selgus, et paarisratta
arvutuse tulemusena säästetakse 1% rahas, kuid kaotatakse tõenäoliselt 20-30%
konstruktsiooni elueas – seda siiski vaid väga väikesel osal riigiteedest (3,5%).
Praegune katendiarvutuse metoodika on välja töötatud ajal, kui teedel liikuvad sõidukid ning
nende rehvid olid tänapäeval kasutatavast paljuski erinevad. Selleks, et saada teada, kas
KAP-i üksikrattale projekteeritud teed oleks ka praktikas piisavalt tugevad, et tagada teede
pikem eluiga, tuleks teha veel põhjalikumaid uuringuid ja analüüsida tegelike tuvastatud
defektide põhjuseid.The aim of this thesis “Analysis of Pavement Design” was to analyze the impact of the wheel
type choices made during the design of road structures on the final result, the cost of the
construction, and to compare the results with the Finnish methodology. The original data used
in the work comes from the work commissioned by the Estonian Transport Administration
(Transpordiamet) and prepared by T-Konsult (Calculation of the impact of heavier and longer
loads on the infrastructure of state roads). [9]
The thesis describes the studies specific to the pavement calculation methodology KAP and
the key formulas on the basis of which the programs perform calculations.
In the thesis, the effect of a twin and a single wheel on the pavement structure and cost in
different traffic and load frequencies was studied. The results of the calculation of twin and
single wheels in the pavement calculation program KAP based on Estonian guideline were
compared with the calculations made with the pavement calculation program KRP that is
based on Finnish guideline. Studies were carried out on state roads and previously designed
road structures were compared in KAP program with a calculation assuming the use of a single
wheel. In addition, the author studied how the transition factors currently in use have been
calculated. The structure of traffic in different categories of state roads, as well as the share
of single wheels in Estonian traffic were compared.
Calculations for twin and single wheel structures were carried out in road classes 1-4. As a
result, it turned out that the increase in cost due to the use of a single wheel occurred only in
the 1st and 2nd road classes. It can be concluded from this that smaller road classes have
sufficient margin in the calculation of the twin wheel to ensure also the safety of single wheels,
as the share of trailer trucks on lower-type and less-loaded roads is smaller. In addition, it
turned out that the results of KAP calculations depend not only on the road class, but also on
the load frequency. The higher the road class, the lower the permissible tensile stresses and
the greater the effect of the wheel factor.
The hypothesis set for the thesis was only partially correct. In the course of the work, it turned
out that in the case of building the entire Estonian road network at once, when designing a
single wheel, the result is really more expensive than for a twin wheel, but only 1%. The
difference in price between the two wheel types was due to the thickness of the AC base layer.
The purpose of the AC base layer is first and foremost to ensure load-bearing capacity, and
due to the increased load from a single wheel, the thickness of its asphalt layer also increased.
43
The increase in the cost of road construction compared to the calculation of a single wheel is
marginal compared to the estimated costs of switching to another program, because the price
difference when comparing the Finnish methods to KAP for a single wheel is 11.8%.
However, the continued use of KAP cannot be considered prospective based on the findings
of the 2016 and 2022 studies due to both direct and indirect errors in KAP algorithms and
logic.
In the course of the research, an analysis of the lifespan of the pavement was also carried
out, as a result of which it turned out that as a result of the calculation of the twin wheel, 1%
of money is saved, but 20-30% is likely to be lost in the lifetime of the structure – however,
this is only in a very small part of the state roads (3.5%).
The current pavement calculation methodology was developed at a time when vehicles on the
road and their tires were very different from those used today. In order to find out whether
the roads designed by KAP for the single wheel would also be strong enough in practice to
ensure a longer life of the roads, even more in-depth studies should be carried out and the
causes of the actual defects detected should be analysed
Steering Drawbar
No full textLõputöö eesmärgiks oli projekteerida ja teha tootmisküpseks uus veotiisel haagisele BIGAB
B12. Aastal 2023 haagise lisavarustuse nimekiri täienes järel paigaldatava kraana võrra ja
standard veotiisel selle kombinatsiooniga enam ei sobinud. Uuel veotiislil pidi olema kaks
sisulist täiendust: pööramise funktsioon koos 42° kogu pöörde ulatusega ja kogupikkus
vähemalt 2700 mm, et tagada piisavalt ruumi traktori ja kraana vahele. Samuti vastama
ristlõike pingete osas UN 147 E/ECE/TRANS/505/Rev.3/Add.146 regulatsiooni nõudele, et
tulevikus ettevõtte saaks taodelda tüübikinnituse.
Ettevõtte poolt püstitatud ülesande täitmiseks esmalt autor tutvus haagise ja olemasoleva
standard veotiisliga, et tagada uue toote täielik modulaarsus. Mõtestas lahti tähtsamad
omadused ja disaini lahendused ning tehnoloogia. Lisaks oli mõistlik ka kaardistada juba
ettevõtte tootenimekirjas olevaid detaile ja sõlmi, et vältida asjatult samalaadsete
projekteerimist.
Autor töötas välja lahenduse kus kahest keeviskoostust läbi sõrme ühendatav veotiisel
pöörab keskliigendist hüdrosilindrite abiga. Kasutati kahte koos töötavat hüdrosilindrit, et
tagada identne liikumise kiirus ja jõud olenemata pööramise suunast. Tagumine
keeviskoost ehk haagise raami külge kinnituv osa jääb alati samaks ja eesmise osa
vahetamisega on võimalik klientidele pakkuda eri pikkusega variatsioone. Toote pika eluea
tagavad tugev konstruktsioon ja vahetatavad kuluosad. Samuti asjaolu, et toode on
hõlpsasti remonditav või osaliselt asendatav.
Solid Works programmi ja käsi arvutuste abil teostatud tugevusarvutused põhinesid
ristlõike pingete leidmisel, et tagada ≤90 MPa kogu veotiisli ulatuses.
Majanduslikus osas leiti prototüübi valmistamise maksumus, mis sisaldas materjali ja
ostukomponentide hinda ning tööjõulu kulu koos projekteerimisega. Veotiisli prototüübi
maksumus oli 6973 eurot.The aim of this thesis was to design and make production-ready a steering drawbar for the
BIGAB B12 trailer.
In 2023, the list of optional equipment for the trailer expanded to include a retrofitted
crane, making the standard drawbar unsuitable for this combination. The new drawbar
needed two significant improvements: a steering function with a 42° of total angle (21° to
both sides) and a total length of at least 2700 mm to ensure enough clearance between
the tractor and the crane. Additionally, it had to meet the cross-sectional stress
requirements of the UN 147 E/ECE/TRANS/505/Rev.3/Add.146 regulation so the company
could apply for type approval in the future.
To complete the task set by the company, the author first familiarized themselves with the
trailer and the existing standard drawbar to ensure the new product's full modularity. The
key properties, design solutions, and technology were thoroughly analyzed. It was also
sensible to map out the parts and assemblies already in the company’s product catalog to
avoid unnecessary creation of similar products.
The author developed a solution where the drawbar, connected through a pin, steers at a
central joint with the help of hydraulic cylinders. Two hydraulic cylinders working together
were used to ensure identical movement speed and force regardless of the turning
direction. The rear welded assembly, which attaches to the trailer frame, remains the
same, and by replacing the front part, different length variations can be offered to
customers. The product's long lifespan is ensured by a strong construction and replaceable
wear parts, as well as the fact that the product is easy to repair or partially replace.
Strength calculations were performed using SolidWorks software and manual calculations,
focusing on finding cross-sectional stresses to ensure that ≤90 MPa throughout the
drawbar.
In the economic section, the prototype manufacturing cost was determined, including the
price of parts and subassemblies, as well as labor costs including design work. The cost of
the drawbar prototype was 6973 euros
Accounting for Virtual Currencies on the Example of Company B
No full textLõputöö teema oli „Virtuaalvääringute kajastus raamatupidamises ettevõtte B näitel“. Teema aktuaalsus seisnes virtuaalvääringute kiires arengus ning nende integreerumises ettevõtlusesse, kus seni pole suudetud piisavalt reguleerida selle valdkonna raamatupidamisprotseduure. Seoses sellega oli uurimisobjektiks valitud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, et teha kindlaks kasutusel olevad virtuaalvääringu raamatupidamismeetodid.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada virtuaalvääringu tehingute arvepidamismeetodid ettevõttes B ning võrrelda neid kehtivate regulatsioonidega, et tuua välja peamised täiendavat selgitust vajavad virtuaalvääringu ettevõtluse nõuded ja arvepidamismeetodid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesandeid, mis said lõputöö käigus täidetud. Lähenemisviis uuringule oli deduktiivne ning andmeanalüüsimeetodina oli kasutuses kombineeritud sisu analüüs ja seosmustrite väljaselgitamine. Uuring viidi läbi kasutades mitteosalevat dokumendivaatlust, mida toetas eksperdiintervjuu vandeaudiitoriga.
Lõputöö teoreetilise uuringu läbiviimisel kasutati peamiselt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, Rahapesu Andmebüroo uuringuid ja juhendeid ning erinevate ekspertide kommentaare. Raamatupidamise osas on kasutatud peamiselt Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ja kommentaare. Metoodika osa on koostatud kasutades Lembit Õunapuu, Michael D. Myers ja Meri-Liis Laherand raamautuid ning õpikuid.
Virtuaalvääringu sünd rõhutab innovaatilise edu võimalikkust ka rasketes oludes. Satoshi Nakamoto lõi süsteemi, mis vabastas raha riigipõhisest kontrollist. Inimestele oli antud võim luua uus rahaline väärtus. Koos eduga kaasnesid ka riskid, mille tulemusel on Rahapesu Andmebüroolt tulnud kindlad regulatsioonid Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse näol. Regulatsioonid on muutunud alates 2017. aastast ning viimased muudatused nõuavad ettevõtjatelt keeruliste kriteeriumite täitmist tegevusloa saamiseks.
Eestis on avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhend koos kommentaaridega, kus käsitletakse PTP-instrumente. Üldiselt ei aktsepteerita virtuaalvääringu kajastamist rahana. Eristatakse mitmeid PTP-instrumente ning võttes ühe arvele, tuleb mõista selle eesmärki ning väärtuse kujunemise meetodit. Edaspidi, saab vastavalt kajastada kas varana, tingimusliku kohustisena või kuluna. Kindlaksmääramise protsess põhineb hinnangutel ning kirjendamisel tuleb mõelda ka korrektsele klassifitseerimisele.
Pakutud arvele võtmise meetodid ja edasise kajastamise metoodikad ühtivad seni tuntud meetoditega. Muutusi tuleb näidata perioodi kulu või tuluna. Tehingute raamatupidamisel tuleb mõelda läbi, kuidas on neid kõige mugavam jälgida. Näiteks liigitada kontod virtuaalvääringu järgi, kui neid on mitu ning kasutada väljavõtteid vastavatest keskkondadest. Ka PTP-instrumente kajastavad aruanded peavad lähtuma seni kehtivatest nõuetest raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tuleks esitada piisavad selgitused vastavatesse lisadesse, et info oleks lugejale arusaadavam.
Ettevõttel B on loodud koostöös teise ettevõttega oma digiplatvorm, mille kaudu osutatakse virtuaalvääringu rahakotiteenust, vahetamise teenust ja ülekande teenust. Ühtlasi pakutakse finantsnõustamisteenust ja oma enda virtuaalvääringut, mille väärtus võrdub euro väärtusega. Ettevõtte B vahetab kliendi päringu järgi virtuaalvaluuta eurodeks või vastupidi. Edaspidi, vastavalt kliendi soovile, hoiustatakse virtuaalvääringud kliendi rahakotis ettevõtte platvormil või tehakse rahaliste vahendite ülekanne kliendi pangakontole. Müügitulu tekib komisjonitasust ja nõustamisteenuse tulust.
Alates 2022. aastast peab ettevõte B, nagu ka teised virtuaalvääringu teenuse pakkujad, täitma omavahendite nõudeid vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele. Tutvudes ettevõtte kinnituskirjaga Rahapesu Andmebüroole ja omavahendite arvutuskäiguga, selgus, et ettevõttel oli raskusi rakendatava seaduse paragrahvi määramisega. Ühtlasi on arvutuskäigust maha arvamata raha kontodel olevad virtuaalvääringud. Ka intervjuust vandeaudiitoriga selgus, et paljude ettevõtete jaoks on omavahendite arvutamisel palju küsimusi ning olemasolevad juhendid Rahapesu Andmebüroo poolt ei anna nendele vastuseid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ivõiks täpsustada rakendatava seaduse paragrahvi määramist segunenud teenuste puhul ning täpsustada omavahendite kalkulatsiooni juhendeid, et ettevõte B saaks täita seadusega määratud nõuet korrektselt.
Ettevõtte B varusid arvestatakse õiglase väärtuse meetodi järgi, mis on vastavuses RTT1 juhendiga. Tasub parandada antud meetodist tulenevate kursivahede klassifitseerimist. Virtuaalvääringute kajastamine varudena on põhjendatud üldlevinud soovituse tõttu, kuid endiselt on virtuaalvääringuid kajastatud ka raha kontodel, mis on vastuolus üldisele soovitusele. Samas, varudes kajastamine pole ilmtingimata vajalik, kuna tegu pole ettevõtte B nn kaubaga. Sellise kajastamise vajalikkus vajab edasist uurimist, näiteks võrreldes mitme sarnase ettevõtte arvestusmeetoditega.
Dokumendivaatluse käigus selgus, et tulu teenimisel ei kasutata kontot nõuded ostjate vastu. Selle asemel toimuvad kõik muutused kontol muud saadud ettemaksed, mis on sisuliselt võlad klientidele. Müügitehingu jooksul tekkinud kursivahed on samuti kajastatud sellel kontol, vähendades või suurendades müügitulu. Juhendid ei anna piisavalt infot, et hinnata tekkinud arvestusmeetodi õigsust. Klientide vara arvestatakse ettevõtte omast eraldi, mis on vastavuses RTJ1 juhendiga. Ettevõtte B majandusaasta aruanne vajab täiendamist eelkõige tegevusaruandes, arvestuspõhimõtetes ja lisades.
Kokkuvõtvalt on need virtuaalvääringute raamatupidamise asjaolud, mida Raamatupidamise Toimkond ei reguleeri, endiselt segadust tekitavad ja küsimärgi all. Uuring näitas, et ettevõte B on täitnud Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, kuid on samal ajal rakendanud enda meetodeid, mille õigsuses ei ole kindlust. Selle tulemusel on ka audiitoril keeruline anda hinnanguid. Juhendid võiksid arvestada antud valdkonna algdokumentide eripära, et tagada selgemaid juhiseid ja aruandluse ühtsust selles valdkonnas. Ühtlasi on oluline kaasata pädevaid it süsteeme, mis hõlbustaksid informatsiooni töötlemist raamatupidaja ja virtuaalvääringu infobaaside vahel. Ettevõttele B on lisaks teistele ettepanekutele soovitatav koostada raamatupidamise sise-eeskiri, mis hõlmaks virtuaalvääringute kajastamisega seotud aspekte.
Autori arvates sai lõputöö eesmärk täidetud.Accounting for virtual currencies on the example of company B.
The relevance of the topic lies in the rapid development of virtual currencies and their integration into business, where it has not yet been possible to sufficiently regulate the accounting procedures in this field. In this regard, a virtual currency service provider was chosen as the research object to determine the virtual currency accounting methods in use.
The aim of the thesis is to find out the accounting methods of virtual currency transactions in company B and compare them with the current regulations in order to highlight the main requirements and accounting methods of virtual currency business that need further clarification. In order to achieve the aim of the thesis, the following research tasks have been set:
•to provide an overview of the nature of virtual currencies in business and the requirements applicable to companies dealing with virtual currency;
• to provide an overview of the requirements for virtual currency accounting in 2022;
• to prepare an empirical research methodology;
• to map and compare company B's transactions reflecting virtual currencies according to current regulations;
• to draw conclusions and point out the main requirements and accounting methods of virtual currency business that need further clarification.
Research material is collected through document review and a semi-structured interview. In conclusion, these aspects of accounting for virtual currencies, which are not regulated by the Accounting Commission, are still confusing and questionable. The study showed that company B has followed the instructions of the Accounting Committee, but at the same time has applied its own methods, the correctness of which is uncertain. As a result, it is also difficult for the auditor to make judgments.
The guidelines could take into account the specificity of the original documents in the field to ensure clearer guidance and uniformity of reporting in the field. It is also important to include competent IT systems that would facilitate the processing of information between the accountant and the virtual currency databases. In addition to other proposals, it is recommended for company B to prepare an internal accounting rule that would include aspects related to the reporting of virtual currencies
Management of Occupational Safety and Occupational Health Care and Safety Culture in the Company Lantmännen Unibake Estonia AS
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS
Saue näitel tööohutuse- ja töötervishoiu juhtimise strateegiaid ning ohutuskultuuri. Töö
eesmärgi saavutamiseks kasutati erinevate meetodite kombineeritud uurimus.
Kvantitatiivsete meetoditena kasutati ankeetküsimustikku ning sisuanalüüsi tegemisel
dokumendivaatlust. Kvalitatiivse meetodina kasutati poolstruktureeritud
eksperdiintervjuud.
Uurimistöö ülesandeks oli:
• Kirjeldada empiirilise uuringu läbiviimist, metoodikat ja tulemusi.
• Analüüsida ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS tööohutusjuhtimist puudutavaid
dokumente.
• Analüüsida tööohutusspetsialistiga läbi viidud eksperdiintervjuu vastuseid.
• Analüüsida küsimustike põhjal töötajate arusaamu ning hoiakuid tööohutusjuhtimisest
ning ohutuskultuurist.
Dokumendianalüüsi käigus uuriti ja analüüsiti ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS
tööohutusjuhtimist puudutavaid dokumente ning meetode. Intervjuu abil saadi lisaks
dokumendianalüüsile selgitused ja ülevaade erinevatest tööohutusjuhtimist korraldavatest
meetoditest ning strateegiatest. Küsimustik koosnes autori poolt koostatud küsimustest,
mille eesmärgiks analüüsida töötajate arusaamu ning hoiakuid tööohutusjuhtimisest ning
ohutuskultuurist vastavalt ametikohale.
Dokumendianalüüsist selgus, et ettevõte rakendab erinevaid meetode ja strateegiaid
tootmise ning töökeskkonna ohutumaks muutmiseks. Tööõnnetuste ja haldamiseks on
kasutusele võetud ettevõtte jaoks välja töötatud LIA-System, kus toimub kõikide
ohujuhtumite haldamine kuni probleemide lahendamiseni. Lisaks rakendatakse ISO
standardeid, täidetakse seadusandlusest tulenevaid nõudmisi ning Ohutuse Arengukava
(Safety Development Plani) abil hallatakse kogu tööohutuskorraldust ettevõttes – erinevaid
meetode, hindamisi, koolitusi.
Autori läbi viidud küsimustikest selgus, et ettevõtte kõige suuremaks ohuteguriks peeti
protsentuaalselt istuvat tööd, tööd arvutiga, sundasendeid ja stressi. Lisaks peab enamik
Lantmännen Unibake Estonia AS töötajaid ohutusjuhtimist väga oluliseks ning soovitakse
jätkuvat ohutusteadlikkuse tõstmist läbi koolituste.
Intervjuust töökeskkonnaspetsialistiga selgus, et tööohutusega tegeletakse süvendatult
igapäevaselt. Rakendatakse erinevaid strateegiaid sealhulgas motiveeritakse töötajaid
kaasa mõtlema ja kõigi huvides töökeskkonda ohutumaks muutma. Töötajate
28
ohujuhtumite arvukust mõjutab ka ennetamatu inimfaktor. Sageli eiratakse juhiseid,
jäetakse kasutamata õiged isikukaitsevahendid. Juhtub õnnetusi, mida ei saa ka
ennetavaid vahendeid kasutades ära hoida.
Ettevõte Lantmännen Unibake Estonia AS investeerib ohutusjuhtimisse nii aega kui raha,
mistõttu inimeste ohutusteadlikkus tõuseb pidevalt ning seeläbi peetakse oluliseks ka
ohujuhtumitest teada andmist. See omakorda võib olla ka põhjuseks, miks ohujuhtumite
arv on jätkuvalt tõusvas trendis. Kuna ettevõtte ohutusjuhtimise eesmärk on tulevikus
ohtusid ära hoida, siis täiustatakse pidevalt ohutusjuhtimist. Seeläbi hoitakse ära
raskemad õnnetusjuhtumid, mis on nii ettevõttele kui ka riigile kordades kulukamad.
Tehnoloogia areng ning töökeskkonna pidev muutumine, on suureks väljakutseks igale
tööandjale. Hästi korraldatud ohutusjuhtimine on määrava tähtsusega ning aitab kokku
hoida kulutusi. Inimese tervis on hindamatu väärtusega. Igal aastal juhtub ettevõtetes nii
surmaga lõppevaid kui ka väiksemaid terviseriske põhjustavaid tööõnnetusi. Lisaks
töötajate tööiseloomust tingitud haigestumisi. Kannatanute ravi toob nii riigile kui ka
ettevõttele kaasa suuri kulutusi. Ettevõtte kohustus on tagada ohutu töökeskkond. Välja
tuleb töötada ettevõttesisesed meetmed ja strateegiad ning jälgida nende rakendamist.
Riskide hindamine aitab tuvastada nende mõju töötajate tervisele. Hinnata tuleb riskide
tõsidust, sagedust ja tõenäosust. Hindamise järel tuleb välja töötada meetmed nende
vähendamiseks või kõrvaldamiseks. See hõlmab tehnoloogilisi muudatusi, koolitusi ning
sobivate isikukaitsevahendite kasutamist.
Lõpuöö eesmärgid said täidetud. Lõputöö koopia edastatakse peale kaitsmisel esitamist ka
ettevõttele Lantmännen Unibake Estonia AS.The aim of this thesis was to describe the strategies for occupational safety and health
management, as well as safety culture, using the example of the company Lantmännen
Unibake Estonia AS in Saue. A combined research approach utilizing various methods was
employed to achieve the objectives. Quantitative methods included the use of a
questionnaire and document analysis for content examination. A qualitative method
involved semi-structured expert interviews.
The research tasks were as follows:
• Describe the empirical research process, methodology, and results.
• Analyze documents related to occupational safety management at Lantmännen Unibake
Estonia AS.
• Analyze the responses from expert interviews conducted with the occupational safety
specialist.
• Analyze employees' perceptions and attitudes towards occupational safety management
and safety culture based on questionnaire responses.
During the document analysis, documents related to occupational safety management at
Lantmännen Unibake Estonia AS were examined and analyzed, along with methods
employed. In addition to document analysis, explanations and an overview of various
methods and strategies for organizing occupational safety management were obtained
through interviews The questionnaire consisted of questions devised by the author to
analyze employees' perceptions and attitudes towards occupational safety management
and safety culture based on their job roles.
The document analysis revealed that the company employs various methods and strategies
to enhance safety in production and the work environment. To manage accidents and
incidents, the company has implemented the LIA-System, designed to manage all
hazardous incidents until resolution. Additionally, ISO standards are followed, legal
requirements are met, and the Safety Development Plan is utilized to manage overall
occupational safety in the company, including various methods, assessments, and training.
The author's questionnaires indicated that sedentary work, computer work, forced
postures, and stress were perceived as the biggest safety concerns by employees at
Lantmännen Unibake Estonia AS. Furthermore, most employees consider safety
management highly important and advocate for continuous safety awareness through
training.
30
Interviews with the occupational safety specialist revealed that safety is a daily priority,
with various strategies implemented, including encouraging employee involvement in
making the work environment safer for everyone. The occurrence of accidents is also
influenced by unforeseeable human factors. Often, instructions are disregarded, and
appropriate personal protective equipment is not used, leading to accidents that preventive
measures cannot entirely prevent.
Lantmännen Unibake Estonia AS invests both time and money in safety management,
resulting in constantly increasing safety awareness among employees, who are encouraged
to report incidents. This may contribute to the ongoing rise in incident rates. As the
company's safety management goal is to prevent hazards in the future, safety
management is continuously improved, thereby preventing more severe accidents, which
are significantly more costly for both the company and the state.
Technological advancements and continuous changes in the work environment pose
significant challenges for every employer. Well-organized safety management is crucial and
helps save costs. Human health is invaluable, with fatal and minor work-related accidents
occurring in companies every year, along with illnesses due to job nature. Treating victims
incurs significant expenses for both the state and the company. It is the company's
obligation to ensure a safe working environment. Internal measures and strategies should
be developed and monitored for implementation. Risk assessment helps identify their
impact on employee health. The severity, frequency, and likelihood of risks must be
evaluated, followed by measures to reduce or eliminate them, which may involve
technological changes, training, and the use of appropriate personal protective equipment.
The objectives of the thesis were achieved. A copy of the thesis will be provided to
Lantmännen Unibake Estonia AS after its defense
The Impact of Point-of-Origin Packaging Waste Collection in Põhja-Sakala Waste Transport on the Logistics of a Waste Management Company
No full textLõputöös uuriti Põhja-Sakala vallas jäätmevedaja andmete põhjal segapakendi tekkekohal kogumist. Eesmärk oli konkreetses vallas uurida jäätmeveoga segapakendi tõhusat kogumist nii tihe- kui ka hajaasustusaladel. Jäätmeseadusest ei tulene tekkekohal kogumise kohustust, kuid kui seda tingib avalik huvi ja jäätmeseaduse nõuetes ringlusse võtu eesmärkide täitmine, võivad omavalitsused rakendada kohustusliku segapakendi kogumise korraldatud jäätmeveohankega tekkekohtadele.
Uurimisülesannetega püstitas autor eesmärgiks avalike ja tekkekohapõhiste veoringide läbitöötamise, nende lahti kirjeldamise ja visualiseerimise andmete paremaks mõistmiseks. Uurimise peatükis analüüsis autor jäätmevedu korraldava ettevõtte logistikaga paika pandud veoringe. Teoreetilises peatükis on välja toodud erinevad regulatsioonid ja seadused, mis aitavad mõista jäätmeveo korraldust.
Teema uurimine oli vajalik, et anda ülevaade, kuidas on uus korraldus mõjutanud jäätmeveo teenust osutava ettevõtte logistikat. Varasemalt toimus segapakendi kogumine läbi avalike kogumispunktide, kus jäätmevedaja vedas segapakendit ära üksikutelt kogumiskohtadelt ja osadelt tee peale jäävatelt jäätmevaldajatelt. Läbi avalike kogumispunktide teostati koos teiste omavalitsuste avalike punktidega kolm veoringi kuus ja läbitav vahemaa oli 214-274 km. Tekkekohtade lisandumisega on juurde tulnud tühjendust vajavate kohtade arv ja ühes kuus kolme- kuni neljakordne distants, mida läbida ‒ 930-1043 km.
Kõikidele tekkekohtadele kohustuslikuks muudetud segapakendi kogumine on pannud jäätmevedaja veoringid ümber planeerima, toonud juurde ühe veopäeva ja suuremad tühjenduste arvud. Kui varasemalt teenindati veoringis Põhja-Sakala vallas avalikke ning koos üksikute jäätmevaldajatega keskmiselt 50 konteinerit kuus, siis tekkekohtadena tuleb teenindada kokku 1600 konteinerit, mis on kuus keskmiselt 1270 konteinerit. Läbi viidud uurimisest selgus, et alates juunist kuni oktoobrini on tühisõitude arv langenud ja see-eest õnnestunud tühjenduste arv kasvanud. Kui vedude algus kuudel teostati tühisõite 64-42%, siis uurimise viimastel kuudel 29-22%. Seevastu vedude algus kuudel oli õnnestunud tühjenduste osakaal 36-58% ja uurimise viimastel kuudel oli õnnestunud tühjenduste osakaal kasvanud 71-78%-ni.
Põhja-Sakala valla kehtivat jäätmekava uurides selgus, et avalike kohtade arv polnud varasemalt piisav täitmaks vallarahva vajadusi, ja üks suundadest võinuks olla segapakendi kogumine avalikelt punktidelt tekkekohana tiheasustusaladelt, et suurendada liigiti kogumist ja pakkuda elanikele paremat teenust. Uurimisest selgus, et avalike kohtade arv ei katnud ära kõiki valla piirkondi ja enamus nendest kohtadest jäid tiheasustusaladele ning osaliselt hajaasustuses katmata. Hajaasustuses on autor pakkunud välja koguda segapakendit kogumiskohtadena, eriti kaugemad kohad, kuhu jäätmeautol tuleb eraldi edasi-tagasi või ringiga sõita.
Oluline on leida tasakaal keskkonnahoiu, kogukonna vajaduste ja jäätmeveo tõhususe vahel. Keskkonna vaatest lähtuvalt on oluline vältida jäätmete kogumisel selle negatiivset mõju keskkonnale, jäätmete tekkimist ning suurendada jäätmete ringlusse võtmist. Inimestele on oluline jäätmete kogumiseks ja üle andmiseks pakkuda mugavat lahendust ja teenust. Jäätmeveos on oluline, et jäätmeid kogutakse suures koguses ja väikeste kuludega, samal ajal võimalikult keskkonna- ja kliendisõbralikult.
Kuna tekkekohapõhiselt on segapakendit kogutud viis kuud, võiks veelgi ülevaatlikuma analüüsi jaoks selle kogumist uurida edasi pikema perioodi vältel, näiteks aasta või kaks. Võimalik on jätkata uurimist külade põhiselt, et arvutada välja külas asuvate kinnistute peale vajalik konteinerite kogus, leida mahutitele sobivad asukohad ja nende veosagedused. Kui hajaasustusse luua võimalused segapakendi üle andmiseks kogumiskohtade näol, oleks vaja planeerida uus logistika, sest tekkekohapõhistes veoringides langeks tühjendust vajavate konteinerite arv.The following thesis The Impact of Point-of-Origin Packaging Waste Collection in Põhja- Sakala Waste Transport on the Logistics of a Waste Management Company, examines the collection of packaging waste at the point of origin in Põhja-Sakala Municipality based on the waste hauler's data. The aim in this area is to study the efficient collection of packaging waste in waste transport in densely and sparsely populated areas.
In June 2023, a new organized waste transport procurement came into effect in Põhja-Sakala municipality, where it is mandatory to collect packaging waste on every property and hand it over to the waste transporter carrying out waste transport in the area. In the past, the collected packaging waste had to be taken to public collection points, from where the waste hauler carried out the transports. There are other estates that have imposed an obligation at the point of origin of packaging waste, where the old organized waste transport procurement has ended and the new packaging obligation has been implemented. Põhja-Sakala is one of the first municipalities to implement such a condition. It is possible to examine the data over a longer period. The obligation to collect packaging waste at the point of origin does not arise from the Waste Act, but if it is necessary to fulfill the requirements of the Waste Act and it is determined by the public interest, the municipality may include the collection of these and other types of waste in an organized waste transport procurement.
The conducted research revealed that after five months, one transport circle is better than the other transport circles in terms of the number of discharges, the amount of storage and the shorter distance. Based on the studied data, the author's proposal is to continue the mandatory collection of packaging waste in densely populated areas and to create common collection points in sparsely populated areas. Through common collection points, the fuel consumption of the waste transporter can be saved, which is formed based on the distance covered in a sparsely populated area.
Based on the author's location-based transport data, it was found that there are 228 vacant properties to which the waste hauler has to deliver on the scheduled transport day due to the lack of a container in different areas of Põhja-Sakala municipality. The investigation revealed that the vacant properties remain on the same road section as the emptied properties and are mixed up in the village. In addition, properties with idle runs add 212-308 km to the driving cycles every month. In order to save the fuel consumption and working time of the waste hauler, the author proposes to create common collection points for properties with successful emptying and empty runs located on the same road section according to the number of properties in the village. For example, if there are 11 properties in the village, create one collection point on top of the village and install one container there, which is emptied by the waste hauler.
In the past, the waste hauler transported packaging waste 214-274 km per month passing through public collection points. With the new waste transport, the collection and transfer of packaging waste became based on the place of origin, where on average the waste hauler travels a total of 930-1043 km per property per month. The distance to be covered is three to four times greater with place-of-origin transport circuits. In the author's opinion, it is definitely necessary to create opportunities for all residents to hand over packaging waste, but in waste transport, collection could be mandatory in dense areas and collection points should be created in sparsely populated areas, where the investigation also revealed that long distances are covered.
Since there has been little collection of packaging waste based on the place of origin, the collection of packaging waste could be further investigated over a longer period, for example a year or two. It is possible to continue the research on a village-by-village basis in order to calculate the amount of containers needed for the properties in the village, to find suitable locations for the containers and their transport frequencies. If the possibilities for handing over packaging waste in the form of collection points are created in scattered settlements, it would be necessary to plan new logistics, because the number of containers that need to be emptied would be smaller than the transport circles based on the place of origin.
It is important to find a balance between environmental protection, community needs and the efficiency of waste transport. Because from the environmental point of view, it is important to avoid the generation of waste and to increase the recycling of waste. It is important for people that they are offered a convenient solution and service for collecting and handing over waste. In waste transportation, it is important that waste is collected in large quantities and at low costs, while at the same time being as environmentally friendly as possible and providing a convenient service to the customer