TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Design and Manufacturing of Solaride II Solar Car Tube Frame Chassis
No full textAntud lõputöös käsitleti Solaride II päikeseauto disaini puudutavaid küsimusi, projekteeriti ning ehitati valmis uus raam. Kokkuvõttes saab töö lugeda õnnestunuks.
2023. aasta oktoobris õnnestus Solaride’i tiimil BWSC-l esimest korda osaledes koju tuua kolmas koht Cruiser-võistlusklassis. Poodiumikoha saavutamine tõestas, et Solaride teise generatsiooni päikeseauto oli suur edasiareng ja tiim on võimeline konkureerima maailma tippülikoolidega. Auto vastas seatud disainikriteeriumitele. Raamil ei tuvastatud pärast Eestis testimist ega Austraalias võistlemist ühtegi pragu ega väisumuse märki. Korralik toruraam sai toodetud ning testitud ja tulevikus ootab eest kandvate süsinikkomposiit detailidega eksperimenteerimine.
Tehtud tööle tagasi vaadates, usub autor, et raam sai üle dimensioneeritud ja oleks olnud võimalik massi veel vähendada. Parandamist vajaks analüüside metoodika, et saada täpsemaid tulemusi. Ka tootmise poolel on kohti mida annab parandada. Peamiselt paindega torude täpsuse parandamine.The goal of this thesis is to design and build a space frame chassis for „Solaride II“ solarcar that is developed to compete in Bridgestone World Solar Challenge (BWSC). The thesis will give an overview of all the processes involved.
The first part of the thesis focuses on diffirent design parameters set by the author and rules of BWSC. Comparisons are made to the previous generation solar car that the given design is seeking to improve on. Different materials for building the chassis are analyzed. FEM analysis test results of the chassis are illustrated.
The second half of the thesis gives an overview of the manufacturing process of the chassis. Author covers fixtures that were specially designed for welding the chassis as well as the assembly sequence of the parts of the chassis.
A solarcar was built as the result of this thesis that proved to be successful by winning third place in Cruiser-class of the Bridgestone World solar Challenge 2023
Improvement of the maintenance system using the example of a commercial building
No full textHaldusteenuste osutamine on tänapäeval aktuaalne ja oluline teema, kuna see aitab tagada kinnisvara pikaajalise jätkusuutlikkuse ja tõsta hoone väärtust. Haldusteenuse sihtgruppideks on kortermajad, büroohooned ning tootmishooned. Kinnisvara haldamine hõlmab füüsilise, juriidilise ja majandusliku poole säilitamist ning selle kasutamisega seotud protsesside juhtimist ja dokumenteerimist. Hea haldusteenus muudab hoone efektiivsemaks ja võimaldab vähendada kulusid, parandades samal ajal objekti kasutuskogemust.
Antud lõputöö käsitleb kinnisvara haldamist ja korrashoiukava koostamist Tallinnas aadressil Telliskivi 57B/1 paikneva ärihoone näitel. Objekt rekonstrueeriti aastatel 2022–2024, mille käigus teostati ka juurdeehitus. Töö eesmärk on seada korrashoiu strateegilised eesmärgid, teha hoone haldamise ja korrashoiu tõhustamiseks parendusettepanekuid ning koostada ja piloteerida tagasisideküsimustik. Lisaks koostatakse hoonele korrashoiu- ja majanduskavad, mis võimaldavad prognoosida planeeritavaid kulutusi ning tagada hoone efektiivne ja jätkusuutlik haldamine.
Töö esimeses ja teises osas on autor keskendunud ärihoone rekonstrueerimisjärgsele olukorrale, tuues esile hoone ehitustehnilised lahendused ja tehnosüsteemide eripärad. Kirjeldatud on hoone struktuurialaseid detaile alates vundamendist kuni katusekonstruktsioonideni ning analüüsitud hoones kasutatavaid küttesüsteeme, ventilatsiooni ja muid olulisi tehnilisi lahendusi. Nende andmete põhjal saab luua tervikliku pildi hoone toimimisest ja selle haldamise vajadustest.
Kolmandas osas käsitletakse kinnisvara korrashoidu laiemas kontekstis, tuues sisse Eesti kinnisvarakeskkonna korralduse ja korrashoiu standardi EVS 807:2024 põhimõtted, mis reguleerivad kinnisvarakeskkonna juhtimist ja hooldust. Standardi rakendamine võimaldab struktureerida haldusprotsesse ning lihtsustada kinnisvara omanike ja haldajate tööd, pakkudes juhiseid tõhusate korrashoiupraktikate rakendamiseks. Peatükis rõhutatakse standardi kasulikkust nii kinnisvara väärtuse säilitamisel kui ka kasutajate rahulolu tõstmisel.
Edasises analüüsis on autori eesmärk töötada välja konkreetne korrashoiukava, mis keskendub hoone tõhusale ja säästlikule haldamisele. Korrashoiukava koostamisel võetakse arvesse järgmisi valdkondi:
• haldamine;
• tehnohooldus;
• heakorratööd;
• tarbimisteenused;
• tugiteenused;
• tulud.
Lisaks korrashoiukavale koostatakse majanduskava, mis annab ülevaate prognoositavatest kuludest, sealhulgas kuu- ja aastapõhiste kulude ning ruutmeetri kohta arvestatud kulunäitajatega. See võimaldab paremini planeerida hoone haldamist ja tagada selle jätkusuutlikkus ning kasumlikkus. Autori eesmärk on pakkuda praktilisi lahendusi, mis arvestavad hoone omanike ja kasutajate vajadusi, aidates luua efektiivse ja kasutajasõbraliku kinnisvarakeskkonna.
Töö lõpus keskendub autor parendusettepanekutele, mis on jaotatud kahte paketti, millest esimese eesmärgiks on olemasoleva infrastruktuuri hooldused ja säilitamised ning teine kasutajakogemuse ja energiatõhususe parendamine.Property management services play a vital role in ensuring the long-term sustainability of buildings, preserving their value, and enhancing user satisfaction. This thesis examines the case of a commercial building located at Telliskivi 57B/1 in Tallinn, reconstructed between 2022 and 2024. It aims to develop strategic objectives, propose improvement measures, and create maintenance and economic plans to support efficient and sustainable management.
The analysis begins with the post-reconstruction state of the building, detailing its structural and technical solutions, such as heating, ventilation, and other key systems. These insights provide a complete view of the building’s functionality and management needs. Using the EVS 807:2024 standard as a framework, the maintenance plan categorizes activities into management, technical maintenance, upkeep, utility services, support services, and revenue generation. The economic plan consolidates cost estimates, including monthly and annual expenses, enabling precise planning and forecasting.
Strategic proposals include introducing property management software to streamline processes, addressing visual defects regularly, and pursuing environmental certifications to enhance energy efficiency and sustainability. Feedback was also collected through a questionnaire to assess user satisfaction and identify areas for improvement. Although initial results highlighted minimal issues due to the building’s new condition, the small amount of gathered information showed the need for a better systematic annual feedback process.
The thesis identifies other challenges, such as incomplete technical data and insufficiently detailed maintenance instructions in the building’s digital model. To address this, updates and continuous oversight of the model are recommended to improve accessibility and usability.
Finally, building improvement suggestions are divided into two packages: one focusing on infrastructure maintenance and preservation, and the other targeting user experience and energy efficiency enhancements. The proposed solutions aim to meet the needs of building owners and tenants, ensuring the property’s long-term functionality, cost-effectiveness, and user satisfaction. This work serves as a practical guide for creating an efficient and user-friendly property management environment
Cryptocurrency testing in financial audit
No full textKrüptovaluutad ei sobitu hästi finantsaruandlusstandardite struktuuri. Krüptovarade kajastamiseks raamatupidamises ja auditeerimiseks on koostanud üldised suunitlused, mille kohaselt tuleb krüptovääringud liigitada varude või immateriaalsete varade alla, vastavalt nende omamise eesmärgist. Krüptovarade auditeerimine on väljakutsuvam võrreldes traditsiooniliste auditi töövõttude ja protseduuridega ning nõuab eriteadmisi. Audiitorid peavad hindama krüptovääringutega seotud riske ja tagama, et ettevõtte finantsaruannetes ei esine digitaalvaradest tulenevaid olulisi väärkajastamisi.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada krüptovääringute auditeerimise tööprotsess, et leida võimalusi krüptotegevusega ettevõtete audititöövõttude lihtsustamiseks ja audiitorite suhtes kaasnevate riskide maandamiseks. Krüptovääringute auditeerimine on aktuaalne probleem, sest enamustel audiitoritel puudub arusaam ja kogemus selles valdkonnas, mis raskendab märkimisväärse krüptotegevusega ettevõtte töövõtu aktsepteerimist. Seda võimendab asjaolu, et krüptovarade finantsaruandluse ja auditeerimise kohta puuduvad selged ja üheselt mõistetavad juhised.
Töö eesmärgini jõudmiseks selgitati kõigepealt välja krüptovääringute ajalugu ja olemus ning finantsaruandluse ja auditeerimise teoreetilised raamistikud. Seejärel teostati kvalitatiivne uuring, eesmärgiga saada terviklikku empiirilist andmestikku. Selleks viidi läbi küsitlus audiitorite seas ning täiendavalt intervjueeriti ühte audiitorit ja krüptovääringute välist eksperti, et tuvastada võimalusi krüptovääringute auditeerimise lihtsustamiseks ja kaasnevate riskide maandamiseks audiitorite suhtes.
Valimi moodustamisel kasutati eesmärgipärast valimit, mille puhul on uuritavad valimisse kaasatud kindlate kriteeriumide alusel, antud juhul kogemus krüptovääringute auditeerimisel. Uuringu käigus saadud andmestik esitati tekstiliselt, arvjoonistena ning Likerti viie palli skaala abil. Küsimustiku ja intervjuude vastuseid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis oli sobiv vastajate hinnangute põhjal järelduste ja ettepanekute tegemiseks krüptovääringute auditeerimisega kaasnevate riskide maandamiseks audiitorite suhtes.
Audiitorite ja krüptovääringute välise eksperdi vastuste põhjal tehti järgmised järeldused krüptotegevusega ettevõtte auditeerimisel esinevate riskide maandamiseks:
1. Standardite koostajad peaksid looma konkreetsemad juhised krüptovääringute finantsaruandluseks ja auditeerimiseks, arvestades erinevaid krüptotegevuse vorme.
2. Audiitoritele tuleks pakkuda põhjalikumaid koolitusi, et neil oleksid piisavad teadmised ja arusaamad nii plokiahela tehnoloogia kui ka selle regulatsioonide osas.
3. Krüptotegevusega kliendi aktsepteerimisel tuleks veenduda nende krüptovääringute-alases pädevuses ning kasutatava raamatupidamistarkvara krüptovara võimalustes.
4. Audiitorid peaksid tegema koostööd väliste ekspertidega, kellel on laialdasemad teadmised valdkonnast.
5. Krüptovääringute auditi lihtsustamiseks tuleks luua plokiahela tehnoloogial põhinev auditeerimise tarkvara, mis lahendaks tehnoloogiast tulenevad väljakutsed.
Lõputöö tulemused annavad võimaluse mõista krüptovääringute auditeerimise protsessi ning sellega seotud väljakutseid, et tuvastada töövõtu lihtsustamise viise ja audiitorite suhtes kaasnevate riskide maandamise meetodeid.Cryptocurrencies do not fit well into the structure of financial reporting standards. General guidelines for accounting and auditing of crypto assets have been developed, which require cryptocurrencies to be classified as assets or intangible assets, depending on the purpose for which they are held. The auditing of crypto assets is more challenging than traditional audit work and procedures and requires specific expertise. Auditors need to assess the risks associated with cryptocurrencies and ensure that the company's financial statements are free from material misstatements arising from digital assets.
The aim of the thesis was to identify the workflow of auditing cryptocurrencies, to find ways to simplify the audit work of companies with crypto activity and mitigate the risks for auditors. The audit of cryptocurrencies is a topical issue as most auditors in Estonia lack understanding and experience in this area, which makes it difficult to accept engagements from companies with significant crypto activities. This is amplified by the lack of clear and unambiguous guidance on financial reporting and auditing of crypto assets.
To achieve the objective of the work, the history and nature of cryptocurrencies and financial reporting and auditing theoretical frameworks were first identified. A qualitative study was then carried out with the aim of obtaining a comprehensive empirical dataset. To this end, a survey of auditors was carried out, further interviews were conducted with an auditor and an external expert on cryptocurrencies to identify ways to facilitate the audit of cryptocurrencies and mitigate the associated risks for auditors.
Purposive sampling was used to select the sample, whereby respondents are included based on specific criteria, in this case experience in auditing cryptocurrencies. The data obtained from the survey were presented in textual and graphical form and by using Likert’s five-point scale. The questionnaire and interview responses were analysed using a qualitative content analysis method, which was suitable for drawing conclusions and making recommendations based on the respondents' assessments to mitigate the risks of auditing cryptocurrencies for auditors.
As a result of the responses from the auditors and the external expert on cryptocurrencies, the following conclusions were drawn to mitigate the risks associated with auditing a crypto company:
1. Standard setters should create more specific guidance for accounting and auditing cryptocurrencies, considering the different forms of crypto activities.
2. Auditors should be provided with more in-depth training to ensure that they have sufficient knowledge and understanding of both blockchain technology and its regulations.
3. When accepting a client with crypto activity, it should be verified that they are competent in cryptocurrencies and the crypto asset capabilities of the accounting software they use.
4. Auditors should work with external experts who have a broader knowledge of the field.
5. To facilitate the audit of cryptocurrencies, auditing software based on blockchain technology should be developed to address the current technological challenges.
The results of this thesis will provide an understanding of the cryptocurrency auditing process and the associated challenges, to identify ways of simplifying the engagement and methods of mitigating the risks to auditors
Improving public transport in Lääneranna Municipality
No full textLääneranna vald on üks hõredamalt asustatuid valdu Eestis, seetõttu on ühistranspordi efektiivne korraldus seal eriti tähtis.
Valla keskuseks on Lihula, kus asub ainuke gümnaasium ja enim huvialaringe. Väga tähtis on hea ühistranspordi korraldatus valda ümbritsevate suuremate linnade Haapsalu ja Pärnuga. Kasutusel on nii regulaarliinid kui ka juba nõudepõhisel tellimisel töös olevad peatused ja liinid. Lõputöö eesmärgiks oli läbi analüüsi pakkuda Pärnu Ühistranspordikeskusele välja ideid, et parendada ühistranspordi korraldust ning muuta ühistransporti sõitjatele mugavamaks.
Lõputöö teoreetiline osa annab aluse ülejäänud tööle, autor kirjeldab esmalt ühistranspordi olemust, samuti annab ülevaate nõudepõhisest transpordist ja sotsiaaltranspordist. Lisaks kirjeldab autor Lääneranna valda, tuues välja selle peamised tõmbekeskused ja statistika. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja toodud välja reaalsed ettepanekud põhinedes autori arvamusele ühistranspordi parendamiseks Lääneranna vallas.
Autori poolt uuritud periood oli 01.05.2023-31.04.2024. Ettepanekuteni jõudmiseks analüüsis autor kõiki Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatavaid Lääneranna valda läbivaid 29 avalikku bussiliini. Autor kirjeldas liine, tuues välja statistika, mille autor sai Ridango keskkonnast koostöös Pärnumaa Ühistranspordikeskusega. Lisaks toob autor välja kõikide tegutsevate liinide suunad koos marsruudi joonistega, tähistades nendel ikoonide abil sisenemiste protsenti peatustest. Seda tehes, sai autor hea ülevaate kõikidest liinidest eraldi ja üleüldisest ühistranspordi kaetusest Lääneranna vallas. Kuna Lääneranna vallas on rahvast siiski vähe, on ühistranspordi kasutatus ka pigem vähene. Enamus liinidel on sõitjaid ühe reisi kohta kuni 10, kuid on ka populaarsemaid, milles sõitjate keskmine arv ulatub koguni 20ni.
Analüüsile põhinedes, pakkus autor välja erinevaid parendusettepanekuid, mida oleks tema arvates mõttekas rakendada. Kokku esitas autor 16 parandusettepanekut, mis jagunesid omakorda kaheks. Esmalt analüüsis autor liini teenindavate busside suurust ning statistikat aastase perioodi vältel ja tegi andmete põhjal omad ettepanekud liinide osas, millel oleks kuluefektiivsem kasutada väiksemat või suuremat bussi, põhinedes sõitjate arvule. Autor teeb ettepaneku liinil 51 edaspidi kasutada suuremat bussi ja liinidel 55, 55-1, 56-1 väiksemat bussi. Järgmiseks autor pakkus parendusettepanekuid, mis on seotud nõudluspõhise ühistranspordiga. Analüüsile tuginedes, pakkus autor oma ettepanekuid, missuguste liinide marsruute oleks mõistlik muuta nõudluspõhiseks ja missugustel liinidel oleks mõistlik mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Täielikult nõudmisele võiks muuta 9 liini järgmised marsruudid: liin 47 Kalli-Koonga-Mihkli-Oidrema-Lõpe, liin 58-2 Pärnu-Jaagupi-Mihkli, liin 62-1 Pärnu-Audru kool-Tõstamaa-Varbla kirik, L18 Lihula - Matsalu - Saastna- Lihula, L19-1 Lihula-Vatla-Pivarootsi ja Pivarootsi-Vatla-Lihula, L21 Virtsu-Lihula, L22 Lihula-Vatla-Koti-Lihula, L31-1 Lihula-Virtsu-Salevere-Ridaseristi ja Ridaseristi-Salevere-Virtsu-Lihula, L32 Virtsu-Lihula. Autor teeb ettepaneku liini L19 mõlemal marsruudil sõiduplaanist välja võtta nõudepeatused. Liinil 58-1 Pärnu-Jaagupi-Mihkli ja liinil 68 mõlemal suunal tehakse ettepanek mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Kõigi nende ettepanekute paremaks edasi andmiseks koostas autor tabeli, kus on kasutatud valitud perioodi andmeid ja eeldust, et nõudepõhiseid liine kasutatakse 25 protsenti kordadest. Tabelist järeldub, et antud ettepanekutega oleks nende andmete korral võimalik aastas kokku hoida koguni 50 042,2 kilomeetrit. Kokkuhoitud veomahtu on võimalik edaspidi kasutada uute liinide rajamiseks või nõudepiirkonna laiendamiseks.Lääneranna municipality is one of the most sparsely populated municipalities in Estonia, therefore effective organisation of public transport is particularly important there.
The centre of the municipality is Lihula, which has the only gymnasium and the largest number of leisure centres. It is very important to have a good public transport connection with the larger cities of Haapsalu and Pärnu. There are both regular bus services and stops and routes already operating on an on-demand basis. The problem of the research is that it is difficult to organise public transport effectively in the rural municipality of Lääneranna. The author seeks answers to the following questions:
• What is the coverage and availability of public transport in Lääneranna municipality?
• How can the coverage and coverage of public transport in Lääneranna municipality be improved?
The aim of the thesis was to provide Pärnu Public Transport Centre with ideas for improving the organisation of public transport and making it more convenient for passengers.
The theoretical part of the thesis provides the basis for the rest of the work, the author first describes the nature of public transport, as well as gives an overview of demand-based transport and social transport. In addition, the author describes Lääneranna municipality, highlighting its main centres of attraction and statistics. The main part of the paper describes the research strategy, data analysis and outlines realistic proposals for improving public transport in Lääneranna municipality based on the author's opinion.
The period studied by the author was from 01.05.2023 to 31.04.2024. In order to arrive at the proposals, the author analysed all 29 public bus routes that pass through Lääneranna municipality and are operated by the Pärnumaa Public Transport Centre. The author described the routes by presenting statistics obtained from the Ridango environment in cooperation with Pärnumaa Ühistranspordikeskus. In addition, the author outlines the directions of all the operating routes, together with route diagrams, using icons to indicate the percentage of boardings at stops. In doing so, the author gained a good overview of all routes individually and of the overall public transport coverage in Lääneranna municipality. However, as the population of Lääneranna municipality is still small, the use of public transport is also rather low. Most of the routes have up to 10 passengers per trip, but there are also some popular ones with an average of 20 passengers. Based on this analysis, the author proposed a number of suggestions for improvements that he thought would be useful to implement. In total, the author made 16 suggestions for improvement, which were further divided into two categories. Firstly, the author analysed the size of the buses serving the route and the statistics over the year and, based on the data, made his own proposals for routes where it would be more cost-effective to use smaller or larger buses, based on the number of passengers. The author proposes the use of a larger bus for route 51 and a smaller bus for routes 55, 55-1, 56-1. Next, the author proposed improvements related to demand responsive public transport. On the basis of the analysis, the author offered his suggestions on which routes it would make sense to change to demand-oriented and on which routes it would make sense to change some stops to demand stops. The following routes of the 9 routes could be changed to fully on-demand: route 47 Kalli-Koonga-Mihkli-Oidrema-Lõpe, route 58-2 Pärnu-Jaagupi-Mihkli, route 62-1 Pärnu-Audru school-Tõstamaa-Varbla church, L18 Lihula - Matsalu - Saastna- Lihula, L19-1 Lihula-Vatla-Pivarootsi and Pivarootsi-Vatla-Lihula, L21 Virtsu-Lihula, L22 Lihula-Vatla-Koti-Lihula, L31-1 Lihula-Virtu-Salevere-Ridaseristi and Ridaseristi-Salevere-Virtu-Lihula, L32 Virtsu-Lihula. The author proposes to remove the requirement to make stops on the L19 on both routes. On route 58-1 Pärnu-Jaagupi-Mihkli and on route 68 in both directions, it is proposed to change some stops to mandatory stops. In order to better convey all these suggestions, the author has prepared a table using data from the selected period and the assumption that on-demand services are used 25% of the time. The table shows that, with these proposals, the annual savings could be as high as 50 042.2 km if these data were used. The capacity saved could be used in the future to build new lines or to extend the dish area
Kaberneeme Marina
No full textKäesoleva diplomitöö raames on koostatud eskiisprojekt olemasoleva Kaberneeme jahisadama alale tervikliku hoonekompleksi rajamiseks. Ideeks on taastada põlengus hävinud sadama peahoone ja luua mitmeotstarbeline sadamakompleks. Antud projekti eesmärgiks on tagada Kaberneeme külale pikaaegne elujõulisus luues väikekülla keskse tõmbepunkti, mis oleks kogunemispaigaks nii külaelanikele kui ka sadamas randujatele, suvitajatele ja kaugematele külastajatele.
Kaberneeme sadamakompleks koosneb kolmest hoonest ja pakub nii külastajatele kui ka sealsetele elanikele võimalusi erinevateks ühistegevusteks. Kompleks pakub majutusvõimalusi 16 toaga sadamahotellis ja toiduelamusi peahoones asuvas restoranis. Peahoones asub ka suur saal/auditoorium erinevate ürituste korraldamise võimaldamiseks ning eraldi ala külaseltsile. Auditoorium/saal mahutab ligi 80 inimest ja on restoraniga ühendatav suuremate ürituste korraldamise tarbeks. Peahoone väiksemas mahus on tagatud riietusruumid, pesemisvõimalused ja saun külastajatele kasutamiseks. Hotelli ja peahoone vahele jääv paadikuur hõlmab endas paatide hoiuruumi, sadamakapteni ruumi, ühiskasutatavaid tualette ja ka kala töötlemise ruume.
Olles teadlikud, et väikeasulate elujõulisus on tänapäeval Eestis murekohaks, siis on oluline taastada ja aidata säilitada külade atraktiivseid tõmbepunkte ning külastuskohti. Kaberneeme sadama peahoone taastamise ja ühtse hoonekompleksi loomise abil on võimalik toetada külaelu säilitamist ja edendamist. Lõputöö raames projekteeritud Kaberneeme sadama hoonekompleks on projekteeritud sobituma olemasolevasse keskkonda, toetades ja järgides samas ka kaasaegse arhitektuuri põhitõdesid ning ajaloolist kontseptsiooni.As part of this diploma thesis, a draft project has been prepared for the construction of a complete building complex on the property of the existing Kaberneeme marina. The idea is to restore the main building of the marina, which was destroyed in a fire, and to create a multi-purpose marina complex. The aim of this project is to ensure the viability of Kaberneeme village by creating a central attraction for the small village, which would be a gathering place for the villagers, people who come from the sea, campers and other visitors from Estonia or further.
The Kaberneeme marina complex consists of three buildings and offers both the village community and its residents spaces for various joint activities. In addition, the complex offers accommodation options in a 16-room marina hotel and food experiences in a restaurant located in the main building. The main building also has a large hall/auditorium for organizing various events – from weddings to birthdays and seminars.. The hall can accommodate approximately 80 people and can be connected to the restaurant for organizing even larger events. In the adjacent volume of the main building, changing rooms, showering facilities and a sauna are provided for the use of visitors. The boat warehouse between the hotel and the main building includes a boat storage room, a harbor captain's room, shared toilets and also fish processing rooms.
Being aware that the viability of smaller villages is a concern in Estonia today, it is important to restore and help preserve the main attractions and places to visit in villages. By restoring the main building of Kaberneeme Harbour and creating a unified building complex, it is possible to support the preservation and promotion of village life. The Kaberneeme Harbour building complex designed as part of the thesis has been designed to fit into the existing environment, while also supporting and following the basics of modern architecture and preserving its historical concept
Creation of Workwear for Optical Store Employees
No full textLõputöös arendati ettevõttele Instrumentarium Optika OÜ uued töörõivaste mudelid - üks suvine ja üks talvine variant, et pakkuda töötajatele suuremat valikuvabadust ja tagada mugavus igal aastaajal. Praktilise osana valmisid mudelite prototüübid.
Töö käigus analüüsiti põhjalikult optikakaupluse töötajate tööspetsiifikat ja vajadusi. Selle põhjal valiti sobivad materjalid, disainilahendused ja tehnoloogilised lahendused, mis tagavad tööriiete praktilisuse ja mugavuse.
Töö kirjalik osa on jaotatud neljaks osadeks: mudelite kavandamine, konstruktsioon, tehnoloogia ja toote hinna kujundamine.
Esimeses peatükis on kirjeldatud lähteülesanne, kollektsiooni loomise tingimused, olukorra analüüs, mudelite kavandamine ja kasutatud materjalid.
Teises peatükis on põhjalikult kirjeldatud põhilõigete konstrueerimise käik baassuurusele 38 ja kasvule 168, moekohaste lõigete valmistamine ja mudelite tehniline paljundamine suurustele 34-46.
Kolmandas peatükis on toodud mudelite sõlmede tehnoloogiline töötlemine ja läbilõikejoonised, kirjeldatud lekaalide valmistamine ning koostatud valmistoodete mõõtude tabel ja mudelite tootekaardid.
Viimane peatükk on seotud töö majandusliku osaga, kus on põhjalikult selgitatud toote omahinna kujunemiseks vajalikud näitajad nagu paigutusjoonised, kanga- ja niidikulu arvestamine, põhi- ja abimaterjalide maksumus. Mudeli „Talv“ lõpphind tarbijale koos käibemaksuga on 65,17 eurot ja mudeli „Suvi“ on 62,83 eurot.
Konstrueerimiseks kasutati M. Müller & Sohn konstrueerimissüsteemi. Tehniliste jooniste valmistamiseks on kasutatud Kaledo Style arvutiprogramm. Põhilõigete valmistamiseks ja lekaalide digiteerimiseks on kasutatud Optitex arvutiprogramm. Paigutusjooniste valmistamiseks on kasutatud Optitex Marker 24 arvutiprogramm.In the thesis, new workwear models were developed for the company Instrumentarium Optika OÜ - one summer and one winter versioon to provide employees with greater choice and ensure comfort throughout the year. As part of the practical work, prototypes of the models were created.
The thesis thoroughly analyzed the specific work requirements and needs of optical store employees. Based on this analysis, appropriate materials, design solutions, and technological approaches were selected to ensure the practicality and comfort of the workwear.
The written part of the thesis is divided into four sections: model design, construction, technology, and product pricing.
The first chapter describes the task objectives, conditions for creating the collection, situation analysis, model design, and the materials used.
The second chapter provides a detailed explanation of the construction process for basic cuts in size 38 and height 168, the preparation of fashionable cuts, and the technical grading of models for sizes 34–46.
The third chapter presents the technological processing of model details and cross-section drawings, describes the preparation of patterns, and includes a table of finished product measurements and product cards for the models.
The final chapter addresses the economic aspect of the work, thoroughly explaining the parameters necessary for determining the product's cost price, such as layout diagrams, fabric and thread consumption calculations, and the cost of primary and auxiliary materials. The final retail price (including VAT) for the "Winter" model is €65.17, and for the "Summer" model €62.83.
The M. Müller & Sohn construction system was used for design purposes. The Kaledo Style software was used to create technical drawings. The Optitex software was used for creating basic cuts and digitizing patterns. The Optitex Marker 24 software was used to create layout diagrams
Improving the Efficiency of an Auto Technician
No full textUurimistöö teemaks on „Autotehniku efektiivsuse tõstmine“. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja uurida tehniku madala efektiivsuse põhjused ning leida võimalike lahendusi, mis suurendaks iga tehniku ja tulemusena ka autoremonditöökoja efektiivsust ning seeläbi tunni- ja töömüüki.
Töö koosnes kolmest osast. Esimeses osas „Töökoja võtmemõõdikud“ anti ülevaate sellest, millest koosneb töökoja tulu, millised tegurid mõjutavad tulusid, mis on efektiivsus ja mis tegurid seda mõjuvad. Selles osas oli toodud ka Veho AS ettevõte struktuur ja kuidas toimub ettevõtte juhtimine. Olid toodud ka meetodid, mille kasutusele võtmine tõstab efektiivsust paljudel teistel ettevõttel.
Teises osas, andis autor ülevaate valitud uurimismeetoditele ehk läbiviidud vaatlusele ja küsitlusele. Oli kirjeldatud, kuidas toimus vaatluse ja küsitluse ettevalmistus ja läbiviimine. Vaatlusel ja küsitlusel saadud info oli kaardistatud ja rühmitatud probleemi põhitüüpide järgi. Vaatluse käigus olid leitud autotehniku efektiivsust madaldavad tegurid:
• Töökojas olemasolevate eritööriistade kättesaadavus;
• Eritööriistade ebamugav asukoht;
• Tööülesannete jaotamine;
• Juhendite kättesaadavus;
• Autotehniku töökoha korrashoid;
• Tööde planeerimine.
Küsitluse käigus olid välja selgitatud ka sellised efektiivsust takistavad faktorid nagu töökäsu ebakorrektsus ja tehase poolt ette nähtud ajakulu ehk tööaja normid.
Kolmandas osas pealkirjaga „Järeldused ja parandusettepanekud“ olid üksikasjalikult kirjeldatud võimalikud lahendused kõigile vaatluse ja küsitluse käigus tuvastatud probleemidele. Samuti kirjeldas autor, mis on liigikaudsed ajakulud iga probleemi kohta. Kitsaskohtade kõrvaldamiseks pakkus autor muuta eritööriistade asukohta ja parendada suhtlusprotsessi töökoja autotehnikute vahel ja kliendinõustajate vahel. Ühtlasi tegi autor ettepaneku töökorralduse ehk töökäsu standardiseerida parema arusaamise tagamiseks ning võimaluse korral muuta tehase digitaalset keskkonda mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks.
Töö käigus oli välja pakutud olulisi muudatusi rida, mis on suunatud autoteenindustöökoja efektiivsuse tõstmisele. Need muudatused omavad suurt praktilist väärtust ja võivad oluliselt parendada töökorraldust, vähendada kulusid ja suurendada tootlikkust. Kahjuks ei olnud antud lõputöö raames võimalik pakutud lahendusi praktikas ellu viia ajapiirangute tõttu. Ideaalses olukorras võimaldaks nende muudatuste pilootkatsete tegemine täpsemalt hinnata nende efektiivsust ja kohandada lähenemisviise vastavalt ettevõtte konkreetsetele tingimustele.
Lähtudes üleval toodust jõudis autor järeldusele, et lõputöö eesmärk sai saavutatud, sest autotehnikute töö efektiivsust madaldavad probleemid olid tuvastatud ja nendele olid pakutud võimalikud lahendused. Käesoleva töö järeldusi võib kasutada autoremondiga tegeleva töökoja, protsesside ja võtmemõõdikute parendamiseks.The topic of the research is "Improving the Efficiency of an Auto Technician." The aim of this research was to identify the causes of low efficiency among technicians and to find potential solutions to enhance the efficiency of each technician, and consequently the workshop, thereby increasing hourly and job sales.
The work consisted of three parts. In the first part, "Key Metrics of the Workshop," an overview was provided of what constitutes workshop revenue, which factors influence revenue, what efficiency means, and what factors affect it. This section also included the structure of the company Veho AS and how the company is managed. Additionally, methods were presented that, when implemented, can improve efficiency.
In the second part, the author provided an overview of the selected research methods, namely the conducted observation and survey. It described how the observation and survey were prepared and carried out. The information obtained during the observation and survey was mapped and grouped according to the main types of problems. The observation identified factors that reduce the efficiency of auto technicians:
• Availability of special tools in the workshop;
• Inconvenient location of special tools;
• Distribution of work tasks;
• Accessibility of instructions;
• Maintenance of the auto technician's workstation;
• Work planning.
The survey revealed additional factors hindering efficiency, such as inaccuracies in work orders and the time allocations prescribed by the manufacturer, i.e., standard working times.
In the third part, titled "Conclusions and Improvement Proposals," possible solutions for all identified problems were described in detail. The author also outlined approximate time expenditures for each issue. To address the shortcomings, the author proposed relocating special tools and improving the communication process between the workshop's auto technicians and service advisors. Additionally, the author suggested standardizing work procedures, such as work orders, to ensure better clarity and, where possible, improving the factory's digital environment to make it more user-friendly and convenient.
During the work, a number of significant changes were proposed aimed at improving the efficiency of the auto repair workshop. These changes have high practical value and could significantly improve labor organization, reduce costs, and increase productivity. However, due to time constraints within the scope of this thesis, it was not possible to implement the proposed solutions in practice. Ideally, conducting a pilot implementation of these changes in the real conditions of the workshop would allow for a more accurate assessment of their effectiveness and adjustment of approaches according to the specific conditions of the enterprise.
Based on the above, the author concluded that the objective of the thesis was achieved, as the issues reducing the efficiency of auto technicians were identified, and possible solutions were proposed. The conclusions of this work can be used to improve the processes, key metrics, and operations of an auto repair workshop
Development of the Basic Costume Model for the Estonian National Opera's Ballet "The Lizard"
No full textLõputöö tulemusena töötativälja meesosatäitja kostüümi baasmudel Rahvusooper Estonia
uuele balletile „Sisalik“, mis esietendub 2025 aasta märtsi lõpus. Ballett on kirjutatud Lepo
Sumera poolt aastatel 1987–1993. Helilooja Märt-Matis Lill on taastanud ja kokku
kirjutanud Sumera käsikirjade põhjal tervikballeti, mida lavastab Marina Kesler.
Töö käigus valmistati balleti tantsijale mõeldud rõivakomplekt, tuginedes
kostüümikunstnik Reili Evarti eskiisidele. Tegelaskuju piison meesosatäitja kostüüm on
baasmudeliks ka teistele meesosatäitjate kostüümidele selles balletis.
Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja balletti „Sisalik“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel
olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda oleks võimalik kergesti selga panna
ning vajadusel kiiresti ja lihtsalt kohandada. Balleti puhul on veel oluline kostüümi
liikumisvabadus. Lisaks on esitatud kostüümi tehniline kirjeldus ja materjalide
iseloomustus. Kostüüm koosneb kahest tootest: pintsakust ja lühikestest pükstest, mis
valmistati venivast Lycra kangast (polüamiid ja elastaan), voodriks kasutati puuvilla ja
elastaani sisaldusega voodrit.
Pintsak ja püksid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi Sakko põhilõike järgi ja püksid
bokserite põhilõike järgi, moekohaste lõigete tegemisel jälgiti kunstniku kavandit ning
pintsakule lisati alläärde sabad. Tehnoloogilisel töötlemisel oli oluline arvestada, et balletti
tantsitakse mitu hooaega ja seetõttu peab saama neid vajadusel lihtsasti korrigeerida
vastavalt osatäitja figuuri muutustele. Selleks jäeti laiemad õmblus- ja pööramisvarud.
Pintsaku kehaosa käeaugu- ja varrukakaar äärestati voodritega kokku ja alles seejärel
õmmeldi varrukas kehaosa külge. Õlak, mis kaeti voodrikangaga, kinnitati kehaosa voodri
peale. Püksid õmmeldi kokku 4-niidilise äärestusühendusõmblusega ja lisaks tugevdati
lihtühendusõmblusega äärestuse tagant.
Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et
oleks lihtsam tehnilist paljundust teostada ja paigutusi teha. Materjalide kulu leidmiseks
koostati arvutis paigutusjoonised valminud kostüümi kohta. Pintsaku põhimaterjali kulus
2,95 m, voodrit 1,57 m ja liimiriideid 0,84 m, 1,48 m, ja 3,24 m. Lisaks näidati tabeli kujul
lisamaterjalide, furnituuri ja niidi kulu ning maksumus.
Töö lõpus on resümee inglise keeles ja lisades mõned fotod tööprotsessist.
Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi baasmudeli valmimise protsessist, mille
käigus saadi väärtuslikke kogemusi edaspidiseks tootmiseks ja hoiustamiseks. Pintsak
õmmeldi venivast kangast ja on oma kaalult üsna raske, mistõttu venib see seistes välja.
52
Väljavenimise vältimiseks tuleb pintsakut hoiustada kahel riidepuul, pintsak ühel puul ja
rippuvad sabad eraldi teisel puul. Selliselt saab raskust hajutada ja venimine on
minimaalne.
Töös on kasutatud erialaseid programme: Optitex 24, Marker 24, Kaledo Style V4R1 ja
Adobe Illustraator.
Teater jäi valmistatud baasmudeliga rahule ja juba kasutatakse originaallekaale järgmiste
kostüümide juurdelõikamisel. Teistesse suurustesse paljundatud lekaalid lähevad ka
prinditud kujul Estoniasse.
Autor õppis teatris palju uut ja huvitavat lava kostüümide tegemisest ja sooviks neid ka
tulevikus teha.As a result of the bachelor’s thesis, a basic model of a male character's costume was
created for the National Opera of Estonia for the new ballet "The Lizard," which will
premiere at the end of March 2025. The ballet was composed by Lepo Sumera between
1987 and 1993. Composer Märt-Matis Lill has restored and compiled the full ballet based
on Sumera's manuscripts. The ballet is directed by Marina Kesler. The action of the ballet
takes place in two parallel worlds – there are film shoots where a love story unfolds against
the backdrop of a war between buffalo and lizards, and a behind-the-scenes world where
love unexpectedly becomes a reality. The director tells a humane love story, in which the
main character intertwines these two realities so completely that it becomes impossible to
distinguish between them, leading to a tragic ending.
During the bachelor’s thesis, a costume set intended for the ballet dancer was created
based on the sketches of costume designer Reili Evert. The buffalo character's male
costume serves as a base model for other male costumes in the ballet "The Lizard". The
thesis consists of four chapters, followed by a summary in Estonian and an abstract in
English, acknowledgments to the consultants, and additional images from the work
process.
The first chapter introduces the initial assignment, the conditions for costume design, the
planning of models, and the materials used. The costume must look spectacular on stage
and be durable for multiple seasons. It is important that the costume can be easily put on
and quickly and easily adjusted if needed. Movement freedom is also crucial in ballet. The
ballet dancer must be able to move their arms 360º and lift their partner’s arms if required.
Additionally, a description of the costume's external appearance and the characteristics
and properties of the materials are provided. The costume consists of two products: a
jacket and shorts made from stretchy Lycra fabric (polyamide and elastane), with a lining
made from a cotton and elastane blend.
The second chapter describes the construction of the basic pattern and the creation of
fashion-relevant patterns, showing the necessary measurements for preparing the patterns
and the technical duplication of original patterns.
The third chapter focuses on the technological processing of the jacket and pants. Step
by-step, the sequence of processing the products is shown along with technical sectional
drawings, and all pattern piece drawings accompanied by a list of materials.
54
The fourth chapter shows the material consumption tables, placements made for the
pattern pieces, data on placements, and cost calculations for main and auxiliary materials.
The programs used in the work include: Optitex 24, Marker 24, Kaledo Style V4R1, and
Adobe Illustrator.
The written part of the thesis provides an overview of the process of creating the basic
model of the costume, from which valuable experiences were gained for future production
and storage. The jacket was sewn from stretchy fabric and is quite heavy in weight; it
stretches when standing. This means that the jacket should be stored on two hangers, with
the jacket on one and the hanging tails separately on another, thus distributing the weight
and minimizing stretching.
The costume department of the Estonia Theatre was satisfied with the work done. The
author learned a lot about costume making during the process. It was an interesting and
eye-opening experience
The Model for Establishing a Modern Railway Training and Competency Center Based on Tallinn University of Applied Sciences
No full textPeamine probleem, mida lõputöös käsitleti, on spetsialistide puudus raudteesektoris ning
tänapäevastele nõudmistele vastava koolitus- ja pädevuskeskuse puudumine. Praeguses
olukorras peavad raudteesektori ettevõtted ise korraldama oma töötajate koolitusi, mis
suurendab nende kulusid ja ressursikasutust. Hariduskeskuse loomine aitaks leevendada
spetsialistide puudust ning tõsta töötajate erialase ettevalmistuse taset, pakkudes nii
sektori ettevõtetele kui ka töötajatele keskset ja tõhusat koolitusplatvormi.
Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada kaasaegne koolitus- ja pädevuskeskuse mudel, mis
põhineb raudteesektori ettevõtetest kogutud andmetel, sektori spetsiifilistel vajadustel ja
rahvusvaheliste koolituskeskuste parimatel praktikatel. Selline mudel aitaks luua struktuuri
ja metoodika, mis toetaks Eesti raudteesektori konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka
rahvusvahelisel turul.
Peamiseks meetodiks oli veebipõhise küsimustiku kasutamine, mis saadeti erinevatele
raudteesektori ettevõtetele. Küsimustiku kaudu koguti kvantitatiivset statistilist teavet
ning avatud küsimusi, mis võimaldasid süvitsi uurida spetsialistide puudust,
koolitusvajadusi ja ootusi koolituskeskusele. Lisaks viidi läbi võrdlus rahvusvaheliste
koolituskeskuste praktikate ja sektori kohalike vajaduste vahel, et määratleda võimalikud
arengusuunad. Tulemuste põhjal tehti järeldused ja soovitused koolitus- ja
pädevuskeskuse arendamiseks, arvestades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kontekste.
Peamine järeldus oli, et spetsialistide puudus raudteesektoris on laialt levinud ja mõjutab
olulisi töövaldkondi, sealhulgas inseneritööd, juhtivspetsialiste ja oskustöölisi. Eriti tõsteti
esile inseneride puudust, mida märkis valdav enamus vastanutest. Samuti viidati
vajadusele kvalifitseeritud töötajate järele, kellel on spetsialiseeritud oskused, näiteks
ERTMS-süsteemide juhtimine ja rahvusvaheliste regulatsioonide tundmine. Järelikult on
selge, et raudteesektoris on vaja investeerida spetsialistide koolitamisse ja ümberõppesse,
et täita tööturul esinevaid lünki.
Teiseks oluliseks järelduseks oli koolitusvajaduste spetsiifika. Vastajate hinnangul on kõige
olulisemad koolitused seotud ohutusprotseduuride, tehnilise hoolduse ja remondi ning uute
tehnoloogiate ja seadmete kasutamisega. Eelistati programme, mis ühendavad praktilist
ja teoreetilist õpet, kus simulaatorite ja reaalseadmetega harjutused mängivad olulist rolli.
Need tulemused rõhutavad mitmekülgse ja kaasaegse koolituspakkumise vajadust, mis
vastab sektori tehnilistele ja praktilistele nõudmistele. Järeldustest selgus ka, et
rahvusvaheline koostöö ja ingliskeelsete kursuste pakkumine on olulised tegurid.
32
Uuringu tulemusel tehti mitmeid praktilisi soovitusi, mis võivad aidata kaasa raudteesektori
arengule ja koolitus- ning pädevuskeskuse loomisele. Esiteks soovitati luua mitmekülgne
koolitus- ja pädevuskeskus, mis keskenduks raudteesektori spetsiifilistele vajadustele.
Keskus peaks pakkuma programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet,
kasutades kaasaegseid simulaatoreid ja reaalseadmeid. See tagaks, et spetsialistid saaksid
oma oskusi rakendada reaalsetes töötingimustes, tõstes nende professionaalset taset ja
sektori konkurentsivõimet.
Teiseks tuleks koolituskeskuse programmidesse integreerida rahvusvahelised standardid
ja regulatsioonid, valmistades õppijaid ette tööks globaalsel turul. Oluline on arendada
rahvusvahelist koostööd, kaasates välismaiseid eksperte ning pakkudes ingliskeelseid
kursusi. See mitte ainult ei paranda Eesti spetsialistide kvalifikatsiooni, vaid meelitab ka
välisõppijaid, muutes keskuse rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskuseks.
Kolmandaks soovitati kavandada keskuse infrastruktuur ja seadmed nii, et need toetaksid
innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. See hõlmab simulaatorite ja digitaalsete lahenduste
pidevat uuendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline lähenemine
võimaldaks koolitusprogrammide ajakohasust ja vastavust sektori vajadustele. Samuti
tuleks teha tihedat koostööd raudteesektori ettevõtetega, et koolitusprogrammid vastaksid
tööturu nõudmistele. Regulaarne tagasiside sektori ettevõtetelt võimaldaks koolituskavu
pidevalt täiustada.
Uuringul oli ka mitmeid piiranguid, mis võisid mõjutada tulemuste esinduslikkust. Esiteks
olid küsitluse vastused peamiselt pärit Rail Baltic Estonia OÜ esindajatelt, mistõttu võisid
teised sektori ettevõtete seisukohad jääda vähem esindatuks. Samuti oli valim suhteliselt
väike, mistõttu ei saa tulemusi täielikult laiendada kogu raudteesektorile. Avatud
küsimuste vastused võisid varieeruda vastajate isikliku kogemuse ja ettekujutuste tõttu,
mis võis mõjutada andmete tõlgendamist.
Edasistes uuringutes tuleks kaasata rohkem raudteesektori ettevõtteid ja huvirühmi, et
saada terviklikum ülevaade sektori vajadustest. Lisaks võiks läbi viia süvaintervjuusid
sektori juhtivate spetsialistidega, et täiendada küsitlusandmeid. Tulevikus võiks
keskenduda rahvusvaheliste koolituskeskuste parimate praktikate põhjalikumale
analüüsile ja nende integreerimisele Eesti konteksti. Samuti tasuks uurida koolitus- ja
pädevuskeskuse rahastamisvõimalusi ning koostööpotentsiaali nii riiklikul kui ka
rahvusvahelisel tasandil.This thesis explores the challenges and needs within the railway sector, particularly
focusing on the shortage of specialists and the absence of a modern training and
competency center in Estonia. Through a structured analysis, the study identifies key gaps
in skills and knowledge among railway professionals, which are critical for the sector’s
sustainable development and international competitiveness.
The research employed both quantitative and qualitative methods, including a survey
distributed to railway sector companies, to gather data on current training needs and
deficiencies. The findings revealed a significant lack of skilled engineers, specialists, and
technicians, and highlighted a demand for up-to-date training programs that align with
international standards. The analysis also pointed out the need for practical training that
integrates new technologies and safety protocols.
Based on these findings, the thesis proposes the establishment of a modern training and
competency center that can offer a range of courses tailored to meet the sector’s demands.
The center would focus on practical and theoretical training, international exchange
programs, and the integration of the latest digital learning tools. The proposed model aims
to address the sector’s needs, improve workforce skills, and enhance the overall
professional standards in the railway industry in Estonia.
The study also acknowledges the limitations of the current research, such as the limited
sample size and potential biases due to the high response rate from one major sector
player, Rail Baltic Estonia. To further support the development of the center, future
research could explore additional funding opportunities, evaluate international best
practices, and assess the long-term impact of these training initiatives on the railway
sector’s sustainability and competitiveness
Improvement and Efficiency Enhancement of the Dumper Trailer Welding Process: A Case Study of Ferrel AS
No full textLõputöö oli ajendatud vajadusest uurida ning parendada dumperhaagise keevitusprotsessi,
et tõsta seeläbi efektiivsust ning olla konkurentsivõimelisem.
Töö tulemuseni jõudmiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivse
uuringu käigus analüüsiti ettevõttest saadud andmeid ning kirjeldati järeldusi arvuliselt.
Kvalitatiivse uuringu käigus võeti arvesse keevitajate arvamusi ehk selleks, et selgitada
välja kitsaskohad, viidi läbi intervjuu ning kasutati ka vaatlusmeetodit.
Ettevõtte keevitusprotsessi analüüs näitas, et seni kasutatav lahendus on väga
ajamahukas ehk kogu kasti keevitusele kulud aega 33 tundi. Suurem osa kuludest oli seotud
manuaalse ajakuluga punktkeevituse ja täiskeevituse etappides. Vaatluse käigus selgus, et
keevitajatel tuli sageli töötada põrandatasandil ning detaile käsitsi tõsta, mis viitas
ergonoomika olulisele puudulikkusele.
Otsustati välja töötada rakis, mis sobituks kogu toote perekonnaga, oleks lihtsasti
kasutatav ning ohutu. Pärast esmast kasutamist, lisati juurde ka jõukordaja, et hõlbustada
keevitustööde teostamist.
Analüüsist selgus, et operatsioonide kulu vähenes kolmandiku võrra. Keevitaja
tööülesannete täitmine põrandal ja telfri abil kastide pööramine, ei ole enam vajalik.
Väljatöötatud rakis võimaldab nüüd paigutada kasti optimaalsesse tööasendisse, mis tagab
kõigi vajalike keevituskohtade hõlpsa ligipääsu ilma pideva konstruktsiooni
ümberpaigutamiseta. Samuti on nüüd võimalik keevitajal ise valida keevitusjärjekord, mis
võimaldab hajutada kuumussisestust ja vähendada sellega kasti deformatsioone. See uuendus
vähendas kasti keevitamise ajakulu 22 tunnini, andes kokkuvõttes 11-tunnise ajavõidu. Lisaks
selgus analüüsi tulemusena, et rakis teenib end tagasi viie haagise tootmisega.
Autor tõi ettepanekuna välja, et protsessi parendamiseks oleks vaja rakise torud lahti lõigata
ning laiemalt kokku keevitada, et saaks üles-alla liigutada telfri abiga. Lisaks võib tulevikus
mõelda ka selle peale, et manuaalse keeramine asendada elektrimootoriga, et keevitajal oleks
füüsiliselt kergem ning ümberkeeramine oleks stabiilsem ja kiirem.
Lõputöö tulemusena on võimalik Ferrel AS-il mitte ainult optimeerida oma
tootmisprotsessi, vaid ka tõsta toodangu kvaliteeti ja vähendada tööohutusega seotud
riske. Efektiivsem keevitusprotsess võimaldab ettevõttel konkurentsivõimet säilitada ja
pakkuda oma klientidele jätkusuutlikke ja kulutõhusaid lahendusi.
Autor keskendus lõputöös konkreetse dumperhaagise mudeli keevitusprotsessile, kuid
sama lahendust on võimalik kasutada ka teiste mudelite puhul.The aim of this graduation thesis, Improving the Welding Process and Increasing Efficiency
in Dumper Trailer Production: A Case Study of Ferrel AS, is to analyze and enhance the
welding process for dumper trailers to increase production efficiency and competitiveness.
The thesis focuses on identifying inefficiencies and proposing solutions to optimize the
process.
The study employs a mixed-method research approach. Quantitative data from the
company's ERP system was analyzed to identify cost and time bottlenecks, while qualitative
methods, including interviews with welders and direct observations, were used to uncover
ergonomic and operational issues. The analysis revealed that the existing process was
highly labor-intensive, with 33 hours required to weld a single trailer box. Key challenges
included manual labor during spot and full welding stages, as well as welders working at
floor level and manually lifting components, leading to significant ergonomic shortcomings.
To address these issues, a new fixture was developed, designed to be compatible with
various product models, user-friendly, and safe. After initial implementation, a force
multiplier was added to further reduce the physical strain on workers. The results showed
a 33% reduction in welding time, reducing the total time to 22 hours per trailer box. The
fixture allows optimal positioning of the box, ensuring easy access to weld points without
frequent repositioning and enabling welders to manage heat input better, reducing
structural deformations. A financial analysis indicated that the fixture would pay for itself
after producing five trailers.
The thesis concludes with recommendations for further improvements, including modifying
the fixture tubes for vertical movement and replacing manual rotation with an electric
motor to improve stability and reduce physical strain. These changes aim to further
enhance efficiency and ergonomics.
This research enables Ferrel AS to optimize its production process, improve product quality,
and reduce workplace safety risks. While the thesis focuses on a specific trailer model, the
proposed solutions can be applied to other models in the company's product range