432 research outputs found
Sort by
Bird bones from the archaeological excavations in the castle of the Teutonic Order in Klaipėda, Lithuania, in 2016
The dataset contains bird bone identifications by Freydis Ehrlich from May 2020 and is the dataset used for a publication Ehrlich et al 2020: https://doi.org/10.15388/ArchLit.2019.21.4 The bird bones were found from the archaeological excavations in 2016 in the castle of the Teutonic Order in Klaipėda, Lithuania. The bones are dated by context to the 13th-14th centuries. When using this dataset, please cite as follows: Ehrlich, F., 2020. Bird bones from the archaeological excavations in the castle of the Teutonic Order in Klaipėda, Lithuania, in 2016. UT DataDOI online repository. Available at: DOI link
ESTHub analüüs
Analüüsis kirjeldatakse ESTHubi kui riiklikku satelliidiandmete ühtset platvormi ning tuuakse välja juhised ja soovitused ESTHubi kasutuselevõtuks võttes aluseks RITA KAUGSEIRE raames välja töötatud teaduspõhised prototüübid
Deliverable 3.1.1. Methodological guidelines for assessing status of marine habitat types in Estonian marine area
Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt on vajalik liikmesriikidel viia merealal läbi
keskkonnaseisundi hindamine, mis hõlmab merepõhja füüsikalisi ja keemilisi, elupaigatüüpide ja
elupaikadega seotud bioloogiliste koosluste omadusi ning hüdromorfoloogiat (EL direktiiv
2008/56/EÜ).
MSRD kohaselt on vajalik keskkonnaseisundi hindamine läbi viia vastavalt üldistele merepõhja elupaiga
põhitüüpidele (broad habitat type (BHT)). Liikmesriigid võivad piirkondliku või allpiirkondliku koostöö
kaudu valida vastavalt liikide ja elupaikade valimise spetsifikatsioonides esitatud kriteeriumidele
hindamiseks täiendavad elupaigatüübid, mis võivad hõlmata direktiivis 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv, LD) või
rahvusvahelistes lepingutes (nt piirkondlikud merekonventsioonid) loetletud elupaigatüüpe (EL
komisjoni otsus 2017/848). Loodusdirektiivist lähtub Euroopas looduskaitseliselt oluliseks peetavate
elupaikade levila ja pindala hindamise kohustus. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ
(veepoliitika raamdirektiiv, VRD) üheks eesmärgiks on kaitsta rannikumere seisundit ning direktiiv
sätestab pinnavee seisundi seire bioloogiliste kvaliteedielementide (sh põhjataimestik ja -loomastik)
abil
Tallinna avaliku ruumi kunst linnakodaniku tajukaardil - kogutud intervjuud
Magistriuuringu raames kogutud 53 intervjuud Tallinna avaliku ruumi kunsti teemal. Helisalvestiste kogupikkus 18 tundi ja 17 minutit. Salvestiste keskmine pikkus 21 minutit. Intervjuud on salvestatud avalikes kohtades ja/või videokõne/telefonikõne vahendusel. Salvestustel on taustamüra, kuid tekst on selgelt arusaadav
List of publications for systematic literature review
The Weaponization of artificial intelligence (AI) is upending traditional warfare as the development of autonomous weapons systems (AWS) increases in pace and sophistication. As a result, the concept of the weaponized AI, where a weapon system that, once activated, can select and engage targets without human intervention, creates serious complications and challenges for international humanitarian law (IHL) enforcement. It also raises fundamental ethical questions as to whether people can delegate life-and-death decisions and accountability to artificial agents. Many authors have voiced concerns on this subject, but thus far a comprehensive presentation of the deeper ethical considerations related to AWS is lacking. This article uses a systematic literature review to provide an overview of the most common arguments for and against using AWS. The results from the review indicate that compliance or non-compliance with the core principles of IHL are the most prevalent concerns in the discourse. The lack of accountability also makes for a strong deontological reason against using AWS, although normative ethics represents only half of the theoretical argumentation
Data of electrospun polyacrylonitrile-derived Co or Fe containing nanofibre catalysts for oxygen reduction reaction at the alkaline membrane fuel cell cathode
This dataset contains the data presented in the figures of pulbished paper "Electrospun Polyacrylonitrile-Derived Co or Fe Containing Nanofibre Catalysts for Oxygen Reduction Reaction at the Alkaline Membrane Fuel Cell Cathode" ChemCatChem 12, 4568 –4581 (https://doi.org/10.1002/cctc.202000658)
The electrochemical characterisation data, which was measured in University of Tartu Institute of Chemistry, is for Figures 5, 6, 7, S5, S6, S7, S8, S9 and the nomenclature of the catalysts is the same as in the mentioned article
Deliverable 2.3.1. Optical remote sensing for mapping seabed habitats
Madala rannikuvee ja sisevee põhjasubstraadi ja -elustiku kaardistustööde läbiviimine kasutades ainult
tavapäraseid kohtvaatluseid on kulukas ja aeganõudev, sest mootorpaatidega proovipunktide
külastamine võib olla ohtlik või võimatu liiga madala vee, kivide ja rohke põhja- ja kaldaveetaimestiku
tõttu. Sageli on sellistes piirkondades võimalik kohtvaatlusi teostada ainult jalgsi vees liikudes. Kui
tugineda ainult kohtvaatlustele, mille arv raskeid liikumisolusid arvestades on madal, jääb
proovivõtuvõrgustik liiga hõredaks, et sellest saadud andmete abil oleks võimalik luua interpoleerimise
või matemaatilise modelleerimise abil rahuldava kvaliteediga kaardikihte. Sellises olukorras on
praeguste tehniliste võimaluste juures ainuke mõistlik lahendus kasutada optilist kaugseiret koos
kohtvaatlustega. See kombinatsioon võimaldab optiliste andmetega katta kogu uuringuala ning leida
matemaatiliste mudelite abil seoseid optiliste (valgusspektrid) ja kohtvaatlustega saadud muutujate
(substraat, elustik) vahel. Seejärel saab leitud mudelite abil ennustada substraadi ja elustiku muutujate
väärtused kogu uuringu alal
Foneetikakorpuse sagedussõnastik
Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse sagedussõnastik on koostatud korpuse v.1.0.5 (20.06.2019, doi:10.15155/1-00-0000-0000-0000-001A3L) versiooni põhjal, kui korpuses oli märgendatud 685 750 sõna (89 tundi ja 18 minutit kõnet). Vt korpuse kohta lähemalt https://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus
Korpus lemmatiseeriti ESTMORF morfoloogilise analüsaatoriga (https://www.filosoft.ee/html_morf_et/morfoutinfo.html -- vt ka sõnaliikide loendit).
Tabelis EKSKFK_sagedussonastik_2019-06-20.txt on esitatud 1000 sagedasema sõna lemma, sõnaliik ning sagedus.The frequency table of the 1000 most frequent words in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech is based on a the v.1.0.5 (20.06.2019, doi:10.15155/1-00-0000-0000-0000-001A3L) version of the corpus, which has a total of 685 750 words (89 h 18 minutes of speech). For more info about the corpus: https://www.keel.ut.ee/en/languages-resourceslanguages-resources/phonetic-corpus-estonian-spontaneous-speech
The words were lemmatisized using ESTMORF morphological analyzer (see (https://www.filosoft.ee/html_morf_et/morfoutinfo.html for more info, inc. the list of word classes).
The table in the file EKSKFK_sagedussonastik_2019-06-20.txt presents the 1000 most frequent lemmas, their word class and frequency