432 research outputs found
Sort by
Riigikaitse ja avalik arvamus 2021
No full textAndmetele ligipääsu taotlemiseks palun võtta ühendust TÜ ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearuga aadressil [email protected] ja analüütik Elen Linaga aadressil [email protected] Kaitseministeeriumi tellitud regulaaruuringu "Riigikaitse ja avalik arvamus" andmestik 2021
“Käpp ja Käsi“ programmiga sarnased loomi kaasavad sekkumised ja nende mõju õigusrikkujatele: teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs
No full textScientific literature includes numerous studies that describe animal-assisted interventions. However, the impact of programs that resemble the Estonian correctional pilot-program „Paw and Hand“ on offenders is unknown. „Paw and Hand“ is a dog-training pilot-program that is carried out in an open prison setting. This systematic review focused on interventions similar to the „Paw and Hand“. First, search criteria were selected. Based on these, no studies that would fit all seven criteria were found (e.g. the criteria included a control group, open prison etc.). It was concluded that „Paw and Hand“ is a novel approach which has not been documented in the literature. There were seven studies from 2010 – 2021 that fit six criteria out of seven. Additionally, hundreds of studies were found that had been conducted in the prisons. Most of them, however, did not have a control group. In sum, the literature supported the view that animal assisted interventions benefit those who have emotional and adjustment problems (distress etc.). These interventions have successfully been implemented in psychiatric patients in the normal population. Recommendations and suggestions for the development, and assessment of „Paw and Hand“ were described.Eestis piloteeritava „Käpp ja Käsi“ programmiga sarnaste programmide mõjust. „Käpp ja Käsi“ on avavanglas pakutav sotsiaalne sekkumine, kus õigusrikkujad saavad professionaalse koeratreeneri juhendamisel varjupaiga koeraga tegeleda piiratud aja jooksul. Selles süstemaatilises analüüsis kirjeldatakse „Käpp ja Käsi“ sarnaseid uuringuid ja nende tulemusi. Kirjanduse otsingu eel määratleti otsingu kriteeriumid. Otsingu tulemusena ei leitud ühtegi uuringut, mis täidaks kõik kriteeriumid (sh kontrollgrupi olemasolu, avavanglas pakutav sekkumine jm). Järeldati, et „Käpp ja Käsi“ sarnaseid avavanglas pakutavaid sekkumisi maailmas veel dokumenteeritud ei ole. Vahemikust 2010 – 2021 a. leiti seitse uuringut, mis täitsid 6 kriteeriumi 7st. Lisaks, ülevaate koostamise käigus leiti sadu uuringuid loomi kaasavate sekkumiste mõjust õigusrikkujatele, mis olid läbi viidud vanglaruumides. Enamikus uuringutes oli probleemiks kontrollgrupi puudumine. Kokkuvõtteks järeldati, loomi kaasavatel sekkumistel on positiivne mõju eelkõige emotsioonidega toimetuleku (nt distressi leevendamisel) ja kohanemise soodustamisel ja neid sekkumisi on senini kasutatud eelkõige psüühikahäirete ravis tavapopulatsioonil. Kirjeldati soovitusi „Käpp ja Käsi“ programmi arendamiseks ja selle mõju teaduslikuks hindamiseks
Andmekogum ja lisamaterjalid artiklile „Liikumisverbid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel. Ühe sorteerimiskatse tulemused“ (Keel ja Kirjandus 3/2021; Piia Taremaa)
No full textAdmekogum artiklile „Liikumisverbid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel. Ühe sorteerimiskatse tulemused“ (Keel ja Kirjandus 3/2021; Piia Taremaa). Andmekogumisse kuuluvad: 1) statistiline kood; 2) statistilise analüüsi aluseks olev andmetabel; 3) artiklis esitatud MDS-joonis PDFina; 4) sorteerimiskatse koondtulemuste tabel; 5) sorteerimiskatse hiireliigutuste joonised verbirühmade ja üksikverbide kaupa
Deliverable 2.7.1. Development and evaluation of the performance of the proposed DNAbased procedure for estimation of effective number of pike breeders in the pilot spawning areas at coastal sea of Saaremaa
No full textPaljude kalaliikide arvukuse vähenemine näitab kiiret vajadust rakendada informatiivsemaid
seireprogramme ning parandada käimasolevate majandamis- ja kaitsemeetmete tõhusust
(Rice & Legace 2007). Alates 1960-ndatest aastatest on magevees ja vooluveekogudes elavate
kalaliikide seire kõige laialdasemalt kasutatavateks vahenditeks nakkevõrgud ja
standardiseeritud elektripüük. Kuigi eelpooltoodud meetodid on üldjuhul asurkondade
arvukuse hindamisel informatiivsed, on nii nakkevõrkude ja elektripüügi kasutamine
aeganõudev, kallis ja sageli invasiivne. Samuti ei ole võimalik noorjärkude ja suguküpsete
isendite arvukuse andmete põhjal hinnata üht kõige olulisemat populatsiooni parameetrit,
kudekarja efektiivset suurust ehk edukalt paljunenud sugukalade arvu (Neb).
Viimasel ajal on geneetilise muutlikkuse ja mitmekesisuse seireprogrammide vajalikkust
hakatud üha laiemalt teadvustama ning geneetilist seiret nähakse kui väärtuslikku vahendit
ohustatud populatsioonide geneetiliste muutuste hindamisel (Schwartz jt. 2007).
Populatsiooni efektiivse suuruse (Ne) hindamine on selles kontekstis eriti oluline, sest Ne,
mitte lihtsalt populatsiooni isendite arvukus, määrab juhusliku geneetilise triivi ja inbriidingu
kaudu populatsiooni geneetilise varieeruvuse taseme (populatsiooni efektiivne suurus, Ne, on
ideaalpopulatsiooni suurus, mis käitub juhusliku geneetilise triivi tingimustes sarnaselt
uuritava populatsiooniga). Samas on geneetiliste meetodite kasutamine majandatavate
loomaliikide seires (Laikre jt. 2010) ning ajaliste geneetiliste lähenemisviiside kaasamine
kalavarude majandamise ja säilitamise kavadesse olnud üsna aeglane (Hare jt. 2011). Ajaliste
lähenemisviiside piirangute ületamiseks on välja töötatud mitu DNA-põhist meetodit, mis
põhinevad ühel ajahetkel kogutud proovide analüüsil. Need meetodid hindavad efektiivse
populatsiooni suurust tuginedes uuritud geneetiliste markerite aheldustasakaalutusele (ingl.
k. linkage disequilibrium), heterosügootide ülekaalule või lähisuguluses olevate indiviidide
sagedusele valimis (ingl. k. sibship assignment, SA)
Deliverable 2.4.1. Applicability of eDNA based methodology for early detection of alien (cryptic) species
No full textLäänemere seire üldine eesmärk on hinnata looduslike ja inimtekkeliste survetegurite mõju ja ulatust
Läänemere keskkonnale ja elustikule. Mereseire allprogrammi rannikumere seire osana teostatakse ka
võõrliikide seiret, mille eesmärgiks on hinnata võõrliikide arvukust ning levikut ning nende mõju
Läänemere ökosüsteemile. Samuti on eesmärgiks uute võimalike võõrliikide varajane tuvastamine
(https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire). Traditsiooniliselt põhineb võõrliikide seire isendite
püügil ja vaatlusel, mille käigus morfoloogiliste tunnuste alusel määratakse proovidest liigiline
koosseis, arvukus ja biomass. Töö on mahukas ja aeganõudev ning liikide täpne määramine nõuab
kogemustega eksperdi oskusi. Seetõttu suudetakse traditsiooniliste seiremeetoditega vajaliku
sageduse ja tihedusega katta vaid väikest osa Eesti rannikumerest. Järjest enam on hakatud
traditsiooniliste seiremetoodikate kõrval välja arendama ja kasutusele võtma innovaatilisi meetodeid
võõrliikide varajaseks tuvastamiseks keskkonnas. DNA-põhised meetodid liikide tuvastamiseks ja
identifitseerimiseks on oluliselt suurendanud teadlaste võimekust aja- ja kulutõhusalt hinnata
maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust (Bruce et al., submitted).
Meetodite standardiseerimiseks on rahvusvahelisel tasemel tehtud suuri pingutusi, mis võimaldavad
juba praegu DNA põhiseid meetodeid integreerida tavapärastesse monitooringupragrammidesse,
sealhulgas ka võõrliikide ja ohustatud liikide seiresse (Hänfling et al., 2016) Bruce et al., submitted).
Näiteks on Euroopa teaduse ja tehnoloogia valdkonna koostöö programmi COST Action DNAqua-net
konsortsiumi liikmete poolt väljatöötamisel DNA põhise monitooringu standardid bioloogilistele
kvaliteedielementidele liitmaks need EL Veepoliitika ja EL Merestrateegia raamdirektiivi (2000/60/EÜ
ja 2008/56/EÜ)
Deliverable 3.4.1 Maps of the status of spawning grounds
No full textKalade koelmu- ja turgutusalade (edaspidi: taastootmisalade) hea seisund ja toimine on
aluseks kalaasurkondade ja -varude jätkusuutlikkusele. Teadmised taastootmisalade
ökoloogilisest seisundist on seega kriitilised ka kalavarude jätkusuutlikul ekspluateerimisel ja
majandamisel. Kuigi teadlased on ühel meelel taastootmisalade olulisuses, puudub senini
täpne arusaam millised keskkonnaparameetrid on kõige määravamad hästi toimivate
taastootmisalade toimimisel (Kraufvelin et al. 2018). Seda kuidas taastootmisalade arv ja
kvaliteet mõjutab kalade populatsioonidünaamikat on harva kirjeldatud ning veelgi harvem
on seda informatsiooni kasutatud teadusliku soovitusena kalavarude majandamises. Kuna
kaladele olulised taastootmisalad on vähemal või rohkemal määral tugeva inimmõju all, siis
aitaks nende alade toimimise uurimine mõista, miks osad alad on täiendi mõttes
produktiivsemad kui teised.
Eesti riimveelist rannikumerd asustavad aastaringselt erinevad mageveekalad nagu näiteks
haug (Esox lucius), säinas (Leuciscus idus), luts (Lota lota), särg (Rutilus rutilus) ja teib
(Leuciscus leuciscus), kes suuremal või vähemal määral koevad mageevees. Nimetatud
(pool)siirdekalad rändavad kudemiseks magevette (vooluveekogud, järved) või mageveelise
mõjutusega veekogudesse (lahed, rannajärved ja -lõukad). Selliseid veekogusid leidub
Saaremaal arvukalt, kuid tihti on probleemiks nende kehv ühendus merega, st veerežiim, mis
ei võimalda kaladel (vähemalt mitte igal aastal) sinna siirduda või seal edukalt kudeda. Samuti
on paljud vooluveekogud õgvendatud või muud moodi inimese poolt tugevalt mõjutatud, mis
on vähendanud nende sobilikkust taastootmisalana. Ka pealtnäha hea kvaliteediga
taastootmisalade puhul on ilma täpsemate uuringute läbiviimiseta raske öelda, kas ikka on
tegemist taastootmisalaga, mis annab olulist iga-aastast panust täiendisse
Deliverable 2.1.2. Carbon system monitoring guidelines and acidification indicator description
No full textMerevee hapestumine on merevee pH langus, mis on põhjustatud suureneva atmosfäärse CO2
neeldumisest merevees. Globaalselt on üheks säästva arengu eesmärgiks(Sustainable Development Goal;
SDG) seatud merekeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine, mille ühe alaeesmärgina on välja
toodud ookeanide hapestumise mõju minimeerimine (SDG eesmärk 14.3). Euroopa Liidu (EL)
merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ; MSRD) sätestab nõude liikmesriikidele seirata füüsikalisi ja
keemilisi parameetreid, sealhulgas pH ja pCO2 profiile või samaväärseid parameetreid eesmärgiga mõõta
merekeskkonna hapestumist. Uurimuses, mis käsitles EL liikmesriikide tegevusi seoses merevee
hapestumisega, toodi aga välja, et hapestumist käsitlevad Euroopa riikide poliitikad ja õigusraamistikud
on riigiti väga erinevad ning rahvusvaheliselt koordineerimata. Kuigi hapestumist teadvustatakse
kõrgemate juhtorganite tasemel (nt Euroopa Komisjon), on selle staatus keskkonnaprobleemina
liikmesriikide tasandil nõrk (Galdies et al., 2020)
Copernicus Cal/Val Solution: Field and Aerial Campaigns
No full textDokumendi eesmärgiks oli kokku koguda informatsioon olemasolevate ja tulevaste mõõtekampaaniate kohta, mis on kasutatavad Copernicus missiooni satelliidiandmete kalibreerimiseks ja valideerimiseks.This document is a compilation of existing campaigns, which were or will be conducted to validate or calibrate Copernicus satellite mission requirements and/or satellite-based products
Data and R code for "Manner of motion in Estonian: A descriptive account of speed"
No full textData and statistical code used in the paper "Manner of motion in Estonian: A descriptive account of speed" (accepted by the Studies in Language in 2021). Authors of the paper: Piia Taremaa and Anetta Kopecka
Dataset on the archaeozoological record of the Asva Late Bronze Age site, Saaremaa Island, Estonia
No full textData collection is not complete and will be updated.The purpose of the data collection was to obtain precise information on the animal remains excavated from the Asva site in different years, through which the consumption habits of the inhabitants of the Asva settlement at the Late Bronze Age can be assessed.
All data are inserted into the Estonian archaeology database ArhIS and are visible by the ARHEST dataset (https://andmekogud.arheoloogia.ee).
This dataset was created in the frame of following projects:
The exchange program of scientific visits between the Esonian and Polish Academy of Sciences;
TF5519 (carried out in Tallinn University);
UMO-2019/35/B/HS3/01441 (carried out in the Institute of Systematics and Evolution of Animals, Polish Academy of Sciences);
Core Infrastructures (TT) in Estonia TT14 "Natural History Archives and Information Network"