1,720,969 research outputs found
Tutkimus vatjan vokaalisoinnusta
Kirja-arvioLauerma, Petri: Vatjan vokaalisointuKielenaineksetrehvi- (kieli: viro, sivulla: 524
The essive in Livonian
In Livonian, there is a small set of word forms denoting locality or time and answering the questions where? and when?, and can be considered forms of the essive case on the basis of their case endings just as similar forms in other Finnic languages. The article studies these forms and related forms of the lative, sublative, and excessive case forms, answering the questions to where? to when?, and from where? from when?, and their history. In addition, word forms formally identical with the dative forms but used as adverbials of state are as forms of essive extracted from the dative, and their usage types are identified.Kokkuvõte. Tiit-Rein Viitso: Essiiv liivi keeles. Liivi keeles on väike hulk asukohta või aega väljendavaid sõnavorme, mida muutelõpu järgi võib hinnata läänemeresoome essiivi ehk oleva käände vormideks või pidada erinevaks tavalistest liivi daativi vormidest. Artiklis vaadeldakse neid küsimustele kus? ja millal? vastavaid nimi-, omadus-, arv-, ase-, määr- ja tagasõna vorme ning ka neile vastavaid kuhu? ja mis ajaks? ning kust? ja mis-ajast? käänete vorme ja nende vasteid ning ajalugu läänemeresoome keeleruumis.Märksõnad: liivi keel, läänemeresoome keeled, essiiv, daativ, käändesüsteem, keeleajaluguKubbõvõttõks. Tiit-Rein Viitso: Esīv līvõ kīels. Līvõ kīelsõ um piški kub kūožõ agā aigõ nägțõbidi sõnāformidi, mis vastātõbõd kizzimiztõn kus kūožõs? ja kunā? ja eņtš lopāndõkst pierrõ ātõ esīv nõtk formõd nei īž ku seļļizt formõd mūši vāldamiersūomõ kēļši. Kēras sǭbõd vaņtõltõd ne formõd, näntõn ležgilizt kizzimiztõn kus kūožõ? kunāks? ja kust kūožõst mis āigast? vastātõbõd latīv, ekstsesīv ja sublatīv nõtkūd formõd, ja nänt istorij. Vel sǭbõd kui esīv formõd ulzlagtõd datīv formõdõst form pūolstõ näntkõks identizt formõd, mis ātõ kȭlbatõd ku vȯlmiz adverbiālõd, ja sieldõks tīedõd nänt kȭlbatimiz tīpõd
Der finnische Dativgenitiv auf der Basis des wolgafinnischen Genitivs
Nobufumi Inaba: Suomen datiivigenetiivin juuret vertailevan menetelmän valossa. [Der finnische Dativgenitiv im Licht der vergleichenden Methode.] Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 272. Suomalais-Ugrilainen Seura. Helsinki 2015. 413 S. + 62 S. Anhang (Diss.
On the phonological role of stress, quantity, and stød in Livonian
http://tartu.ester.ee/record=b1669763~S1*es
Yleiskatsaus uralilaisuuteen
Kirja-arvioLaakso, Johanna (toim.): Uralilaiset kansat. Tietoa Suomen sukukielistä ja niiden puhujistaKielenaineksetkomi (kieli: suomi, sivulla: 306)laplased (kieli: viro, sivulla: 305)lappalainen (kieli: suomi, sivulla: 305)Lappi, lappi (kieli: suomi, sivulla: 305)permjakki (kieli: suomi, sivulla: 305)saame (kieli: suomi, sivulla: 305)saamelainen (kieli: suomi, sivulla: 305)syrjääni (kieli: suomi, sivulla: 305
The inflectional system of Soikkola Ingrian
Isuri keelt on võrreldes teiste läänemeresoome keeltega seni suhteliselt vähem uuritud. Esimene ja ühtlasi käesoleva hetkeni viimane teadustöö, kus esitatakse isuri keele noomeni ja verbi muuttüübid, pärineb 19. sajandist.
Väitekirjas kirjeldatakse väikese kõnelejaskonnaga läänemeresoome keele, isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteemi noomeni ja verbi muuttüüpide tuvastamise ja näiteparadigmade esitamisega. Autori poolt välitöödel kogutud keeleaines täiendab eelnevaid isuri keele morfoloogiakäsitlusi. Isuri keeles varieeruvad nii suur osa sõnatüvedest kui ka muutelõppudest. Variatiivsus ei ole keele rikkusena tekkinud iseenesest, vaid tuleneb sõna kui terviku kunagisest struktuurist ning häälikulisest koostisest. Uurimuses antakse ülevaade Soikkola murde noomeni ja verbi grammatilistest kategooriatest ning kirjeldatakse, milline peab olema sõna ehitus selleks, et ta saaks väljendada konkreetseid grammatilisi tähendusi: millised tüve teisendused on selleks vajalikud, millised on muutelõpud ja nende liitumistingimused erineva struktuuriga sõnadel. Noomeni ja verbi muuttüübid tuvastatakse erinevatel liigitusalustel põhinevate lähteklassifikatsioonide kaudu. Seejuures on selgitatud ka seda, milliste sõnavormide moodustus on üksteisest tuletatav.
Läänemeresoome keelte sõnamuutmissüsteemide kirjeldamisel on üheks traditsiooniliseks liigitusaluseks astmevaheldus, mille ulatus on keeliti erinev. Isuri keele Soikkola murdes ei piirdu konsonandivaheldus sõnade muutmisel pelgalt klusiilide astmevaheldusega pearõhulise silbi piiril. Soikkola murre on põhjaeesti, lõunaeesti ja liivi keele kõrval üks keerulisemaid ja iseäralik mitmete eri tüüpi geminatsiooni- ja tugevnemisnähtuste poolest ja nende koosesinemise tõttu paradigmas. Sõna sisekonsonantide vaheldusele lisanduvad veel muud tüvede ja muutelõppude varieerumist mõjutavad reeglipärased muutused, mis omavahel kombineerudes annavad tulemuseks suhteliselt suure arvu muuttüüpe: 179 noomeni muuttüüpi ja 113 verbi muuttüüpiIngrian is a lesser studied language in comparison to other Finnic languages. The first and so far the last scientific research that presents the inflectional types of nouns and verbs of Ingrian dates back to the 19th century.
The thesis describes the inflectional system of a nearly extinct language – the Soikkola dialect of the Ingrian language by identifying the inflectional types of nouns and verbs and presenting exemplary paradigms. The linguistic data collected by the author during fieldtrips supplements the previous treatments of the Ingrian morphology. In Ingrian, a bulk of stems and inflectional suffixes vary. Such variation has not emerged itself as an indication of linguistic complexity, rather, it results from the quondam structure and phonological composition of the word as a whole. The research gives an overview of the grammatical categories of nouns and verbs of the Soikkola dialect. It describes the structures of words necessary for the expression of specific grammatical meanings: what kind of changes in stems are necessary, what kind of inflectional suffixes are used and what are the various attachment conditions in the case of words with different structures. The inflectional types of nouns and verbs are identified by using sub-classifications based on different classificatory basis. The question which word forms can be derived from one another is also explained.
Gradation is one of the traditional classificatory basis when describing the inflectional systems of the Finnic languages. The extent of gradation, however, varies from language to language. In the Soikkola dialect of Ingrian the consonant alternation does not only concern the gradation of stops at the boundary of the syllable with the primary stress. Next to North Estonian, South Estonian and Livonian, the Soikkola Ingrian is one of the most complicated and peculiar languages for its various instances of gemination and strengthening and their co-occurrence within the paradigm. In addition to stem-internal consonant alternation, there are also other regular alternations that influence the variation of stems and inflectional suffixes; when combined, they result in a fairly great number of inflectional types: 179 noun types and 113 verb types
- …
