164 research outputs found
Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes
No full textThe establishment of forest plantations (including short-rotation forest plantations) is seen as one way to reemploy abandoned agricultural sites. The main goal of commercial forest plantations is the production of timber and woody biomass, however, the implications for biodiversity (including floristic diversity) can not be neglected. Due to the agricultural legacy the understorey of forests established on former agricultural land differs from the understorey of forests that were never cleared and these differences may persist for long periods. Since 1999 more than 700 ha of plantations with semi-exotic hybrid aspen (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti) have been established on former agricultural land in Estonia that can be managed with 20- to 30-year rotations. Experience from other countries has indicated that environmental problems may occur in the plantations of exotic tree species. Among the native deciduous tree species silver birch (Betula pendula Roth) is considered to be a suitable tree species for the establishment of plantations in Estonia. However, abandoned agricultural sites become afforested also in the process of secondary succession with Betula spp among first arrivers. Studies conducted in former mining areas that have compared unassisted natural succession and the establishment of plantations have pointed out that naturally regenerated stands may support higher understorey species richness and diversity than plantations. Given the above mentioned, the following aims were set to the thesis: 1) to determine which site- and stand-related factors have affected understorey vegetation characteristics in young commercial forest plantations on abandoned agricultural land; 2) to study if plantations of semi-exotic hybrid aspen offer similar habitat for the understorey as plantations of native tree species silver birch; 3) to characterize the formation of the bryophyte layer; 4) to characterize the formation of forest understorey; 5) to compare understorey vegetation characteristics between naturally regenerated birch stands and silver birch plantations. Data on understorey, overstorey and site factors were collected from 73 experimental plots established in 24 hybrid aspen and 11 silver birch plantations and in 11 naturally regenerated birch stands. Two monitorings were carried out in plantations: the first monitoring in 7 to 9-year-old plantations and the second monitoring in 13 to 14-year-old plantations. Based on the results of the thesis, the observable trends in the understorey vegetation of young plantations were mostly driven by the former agricultural land use, site preparation method, and soil properties. With increasing stand age the influence of pre-establishment disturbances becomes less pronounced and the impact of overstorey-related factors increases. The majority of the vascular plant and bryophyte understorey vegetation characteristics were similar in young hybrid aspen and silver birch plantations and it may be concluded that semi-exotic hybrid aspen provides similar habitat for understorey as native silver birch. The proportion of forest species was low in the vascular plant understorey of plantations at the time of both monitorings. Although the number and cover of forest species slowly increased between the two monitorings, clear domininance of grassland species continued. The cover of the bryophyte layer was low in young plantations. Typical bryophytes were light-demanding perennials. The silvicultural management of plantations in the future should include measures that provide habitats for epixylic and epiphytic bryophyte species. The comparison of naturally regenerated stands and plantations showed that the species richness and diversity of bryophytes were higher in naturally regenerated birch stands, but the species richness and diversity of vascular plants did not differ between the two stand types. However, significantly higher numbers of forest species (both vascular plant and bryophyte) indicated that the formation of forest understorey had progressed further in naturally regenerated stands. This can be explained by the longer undisturbed succession and colonization period of naturally regenerated stands. Both natural and artificial regeneration can be recommended as possible alternatives for the establishment of new forests on former agricultural land.Intensiivmeetodil, sh lühikese raieringiga majandatavate puuistandike rajamine on alternatiivseks kasutusvõimaluseks endistele põllumajandusmaadele. Tootmisele suunatud istandikes ehk puupõldudel ei ole peamiseks eesmärgiks metsökosüsteemi kujundamine, vaid soovitakse saavutada maksimaalne puidu või mõne teise puudega seotud toorme produktsioon. Puupõldude pindala pidev kasv maailmas tõstatab aga küsimuse, milline on nende mõju looduslikule, sh floristilisele mitmekesisusele. Kirjanduse andmetel võib endistele põllumajandusmaadele rajatud metsade, sh istandike alustaimestik jääda pikaks ajaks erinevaks põliste metsade alustaimestikust, mis seostub põllumajandusliku maakasutuse mõjudega. Alates 1999. aastast on Eestis endistele põllumajandusmaadele rajatud u 700 ha puuistandikke poolvõõrliigi hübriidhaavaga (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti), mida plaanitakse majandada lühikese 20–30-aastase raieringiga. Mujal maailmas on võõrpuuliikidega rajatud istandikes täheldatud mõnikord keskkonnakaitselisi probleeme. Kohalikest lehtpuudest soovitatakse Eestis endiste põllumajandusmaade metsastamiseks eelkõige arukaske (Betula pendula Roth), ent kaasikud võivad endistele põllumajanduskõlvikutele tekkida ka looduslikult. Endiste karjäärialade metsastamisel on istandike ja looduslikult tekkinud puistute võrdlusel täheldatud, et looduslikult tekkinud puistute alustaimestik võib olla liigirikkam ja mitmekesisem kui istandikes. Lähtuvalt eespool toodust seati doktoritööle järgnevad eesmärgid: 1) analüüsida, millised kasvukoha ja puistu tunnused mõjutavad alustaimestiku karakteristikuid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes istandikes; 2) hinnata, kas poolvõõrliigi hübriidhaava istandikud pakuvad alustaimestiku liikidele sarnaseid kasvutingimusi kodumaise puuliigi arukase istandikega; 3) iseloomustada samblarinde kujunemist ja sammalde liigilist koosseisu; 4) iseloomustada metsa alustaimestiku kujunemist; 5) võrrelda alustaimestiku karakteristikuid arukaseistandikes ja looduslikult tekkinud kaasikutes. Alustaimestikku, puurinnet ja kasvukohta iseloomustav andmestik koguti seitsmekümne kolmelt püsiproovitükilt, mis paiknesid 11 arukase- ja 24 hübriidhaavaistandikus ning 11 looduslikult tekkinud kaasikus. Istandike kohta on doktoritöös esitatud alustaimestiku esimese kirjelduse (vanuses 7 kuni 9 aastat) ja korduskirjelduse (vanuses 13 kuni 14 aastat) andmed. Doktoritöös leiti, et noore istandiku alustaimestiku karakteristikuid mõjutasid esialgu eelnev põllumajanduslik maakasutus, istandiku rajamisel rakendatud maapinna ettevalmistusviis ja mullastiku tingimused. Istandike vanuse kasvades muutub istandiku rajamisele eelnenud häiringute mõjust olulisemaks puurindega seotud tegurite mõju rohu- ja samblarindele. Hübriidhaava- ja arukaseistandike alustaimestiku (soontaimede ja sammalde) karakteristikud olid suures osas sarnased, mis lubab väita, et hübriidhaavikute rajamisega Eestis ei kaasne alustaimestikus ebasobivaid arenguid, nt võõrliikide levikut. Metsaliikide osakaal istandike alustaimestikus oli väike nii esimese kirjelduse kui ka korduskirjelduse ajal. Hoolimata sellest, et metsaliikide arv ja katvus kasvasid vähehaaval, domineerisid ka 13–14-aastaste istandike alustaimestikus jätkuvalt rohumaaliigid. Ka samblarinde katvus noortes istandikes oli väike. Tüüpilised noortes istandikes kasvavad liigid olid valgusnõudlikud mitmeaastased samblad. Istandike edasisel majandamisel oleks soovitatav rakendada abinõusid, mis pakuvad lisakasvukohti epiksüülsetele ja epifüütsetele samblaliikidele. Hüpotees, et endistele põllumajandusmaadele looduslikult tekkinud puistud toetavad suuremat alustaimestiku liigirikkust, leidis kinnitust üksnes maapinnal kasvanud sammalde arvu ja mitmekesisusindeksi osas. Lisaks kasvas looduslike kaasikute alustaimestikus rohkem metsaliike (nii soon- kui sammaltaimi), mida võib seletada pikema rahuliku suktsessiooni ja kolonisatsiooni ajaga.Publication of this dissertation is supported by the Estonian University
of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and
Ecology created under the auspices of European Social Fund
KIK projekt nr. 12076
No full textEesti riik on seadnud eesmärgiks biomajanduse jätkusuutliku edendamise, kus prioriteetseteks
eesmärkideks on muuhulgas maaressursi efektiivsem kasutamine ja taastuvenergia osakaalu
tõstmine. Lisaks biomajanduse eesmärkidele on Eesti sõlminud mitmeid rahvusvahelisi
kokkuleppeid nagu Pariisi kliimalepe (2015) ja Kyoto protokoll (1997) kliimamuutuste
leevendamiseks. Metsasektoril on oluline roll eelmainitud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu
võib eeldada suurt raiesurvet metsadele. Juba praegu on Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti,
kasutamas energiaks märkimisväärsel hulgal puiduenergiat (Rytter et al. 2016). Seetõttu,
leevendamaks üha suurenevat puiduvajadust, on vajalik välja töötada alternatiivsed
puidutootmise süsteemid, võttes kasutusse seni tootmisest väljas olevad põllumaad. Hiljutised
hinnangud näitavad, et ca 300 000 ha endist põllumaad on aktiivsest kasutusest väljas, kuna
taoliste kõlvikute väiksus (keskmiselt ca 1,5 ha) ning raske ligipääsetavus ei võimalda nendel
maadel intensiivse põllumajandusega tegeleda (Vohu 2014). Üheks uudseks
metsakasvatuslikuks meetodiks Põhja-Euroopas on lühikese raieringiga metsaistandike
kasvatamine kasutusest välja jäänud põllumaadel (Tullus et al. 2013). Lühikese raieringiga
metsanduse eesmärk on maaressursi maksimaalselt efektiivne ära kasutamine, optimeerides
raieringi vastavalt puistu mahuküpsuse saabumisele.
Üheks potentsiaalseks puuliigiks lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimisel nii
Läänemere regioonis tervikuna kui ka Eestis on osutunud hübriidhaab (Tullus et al. 2012;
Karacic et al. 2003). Viimased hinnangud näitavad, et Läänemere riikides on hübriidhaavikute
pindala kasvanud ca 12 000 hektarile (Lutter 2017). Viimase aja uued hübriidhaavikud Eestis
on kasvatanud istandike pindala ca 1000 hektarini ning eeldatavasti on lähiaastatel oodata
jätkuvat pindala suurenemist. Hübriidhaavikute kasvatamise peamine eesmärk on tooraine
kasvatamine tselluloosi- ja energiapuidu tööstustele, sealhulgas on võimalik tüve alaosast
saada väärtuslikumat saepalki (Tullus et al. 2012). Kiirekasvulistest hübriidhaavikutest saadav
biomass omab potentsiaali asendamaks puitu, mis raiutakse vanadest kõrge loodusväärtusega
haavikutest metsamaal.
Esimesed hübriidhaavikud rajati Eestisse 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses, mistõttu on
istandikud läbinud rohkem kui poole eeldatavast raieringi pikkusest (25–30 aastat). Senised
teadusuuringud esimese põlvkonna hübriidhaavikute sobivusest Eesti kliima- ja
mullatingimustesse katavad raieringi esimest poolt (Tullus 2013; Lutter 2017). Senised
tulemused näitavad, et hübriidhaab on ligikaudu kaks korda produktiivsem kui harilik haab
4
metsamaal sarnastel kasvukohatüüpidel (Lutter et al. 2017). Sealjuures ei ole hübriidhaavikute
kiire kasv vähendanud mulla toitainete sisaldusi ja süsinikuvarusid (Lutter et al. 2016ab).
Intensiivse biomassi produtseerimise tõttu näitavad hübriidhaavikud suurt potentsiaali
kliimamuutuste leevendamisel intensiivse CO2 sidumise kaudu maapealsesse biomassi (Lutter
et al. 2016b). Elurikkuse uuringud hübriidhaavikutes on näidanud, et puistute vanuse kasvades
suureneb metsaliikide osakaal soontaimede hulgas ning suureneb sammalde arvukus (Tullus
2013; Tullus et al. 2015). Sammalde ja samblike uurimused näitavad, et raieringi keskel olevad
hübriidhaavikud pakuvad noorest vanusest hoolimata elupaiku suurele hulgale liikidele
(Randlane et al. 2017), seejuures ka uutele samblikuliikidele Eestis (Oja et al. 2016)
Sarnaselt harilikule haavale uueneb hübriidhaab peale lageraiet vegetatiivselt juure- ja
kännuvõsust (Tullus et al. 2012). Suur võsude arv ning sobiva majandamismudeli valimine
teise põlvkonna hübriidhaaviku kasvatamisel on suur metsakasvatuslik väljakutse, kuna
senised teadmised hübriidhaavikute vegetatiivse teise põlvkonna erinevate
majandamismudelite kohta ei ole rahuldavad nii produktsiooni, keskkonnamõjude, elurikkuse
kui ka ökonoomika koha pealt. Vajalik on välja töötada paindlikud majandamismudelid, mis
arvestavad puiduturu situatsiooni ja nõudlust (paberipuit, energiapuit), samal ajal arvesse
võttes ka võimalikke keskkonnamõjusid nii mulla viljakusele kui ka elurikkusele. Senine
Põhjamaade kogemus hübriidhaava teise vegetatiivse põlvkonna majandamise kohta on samuti
puudulik. Rohkem teadmisi on viimasel ajal avaldatud hübriidhaava teise põlvkonna
produktsiooni ja kloonide vahelise konkurentsi kohta Rootsi ja Soome tingimustes (Rytter
2006; McCarthy and Rytter 2016; Rytter and Rytter 2017; Hytönen 2018), kuid laiemad
keskkonna mõjude analüüsid on siiani lünklikud
Puude kasv ja seda mõjutavad tegurid noortes hübriidhaavaistandikes
No full textLühikese raieringiga metsandus (SRF) on uudne metsakasvatuslik meetod hemiboreaalsesse metsavööndisse kuuluvas Eestis. Eesti kliimas SRF jaoks sobilik puuliik peab olema noores eas kiirekasvuline ning samas külmakindel. Teiste maade kogemuse põhjal on meie regioonis üheks kõige kiiremakasvuliseks lehtpuuks hübriidhaab – hariliku haava (Populus tremula L.) ja Ameerika haava (P. tremuloides Michx.) kunstlikul teel saadud ristand, mis ületab heteroosi tõttu kasvukiiruse ning biomassiproduktsiooni poolest tunduvalt oma lähteliike. Hübriidhaavaistandike kasvatamise peamiseks eesmärgiks on toota 25-aastase raieringiga paberipuitu (jämedamatest tüvedest haavapalki). Eestis on alates 1999. aastast rajatud endistele põllumajandusmaadele üle 700 ha hübriidhaavaistandikke, hübriidhaaba on katseliselt istutatud ka ammendatud põlevkivikarjääri metsastamiseks. Arvestades eeltoodut, püstitati käesoleva doktoritöö eesmärgid: 1) hinnata puude kasvu ja produktsiooni noortes hübriidhaavaistandikes; 2) uurida endiste põllumuldade keemiliste ja füüsikaliste omaduste mõju hübriidhaabade kasvukiirusele ja toitainete omastamisele; 3) määrata maapealse lehtedeta biomassi produktsioon, allokatsioon, peamiste toitainete sisaldus ja kalorsus noortes hübriidhaavakultuurides; 4) uurida hübriidhaava sobivust ammendatud põlevkivikarjääride metsastamiseks; 5) täiendada olemasolevaid teadmisi taim-muld suhetest SRF istandikes ja anda praktilisi soovitusi kasvukoha valikuks hübriidhaavaistandike rajamiseks.
Püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks rajati 58 püsiproovitükist (á 0,1 ha) koosnev katsealade võrgustik 26 hübriidhaavakultuuris. Katsealadel mõõdeti puude takseertunnused, määrati puulehtede peamiste toitainete sisaldused, võeti mudelpuud biomassi produktsiooni ja omaduste analüüsimiseks ning teostati põhjalik mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste analüüs.
Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et hübriidhaab on Eesti kliima- ja mullatingimustes noores eas kiirekasvuline ja suure produktsioonivõimega lehtpuu. Kümneaastases hübriidhaavaistandikus võib puude keskmine kõrgus ulatuda 13 m-ni ja tagavara olla kuni 87 tm ha–1. Endistel põllumajandusmaadel on puude kasv noores eas seotud eelkõige mulla hüdrofüüsikaliste omadustega, eelnevalt väetatud muldade toitainevarud on olnud enamasti piisavad. Hübriidhaavale sobilikud mullad on ülaosas kergema lõimisega parasniisked või gleistunud leetunud, näivleetunud ja leetjad mullad. Mulla eripinna ja lasuvustiheduse põhjal kaudselt määratavat taimede poolt omastatava vee varu mullas võib pidada heaks indikaatoriks kasvukoha valikul, seejuures on olulised ka alumiste mullakihtide omadused. Kiireks kasvuks piisav omastatava vee varu 75 cm mullakihis on üle 150 mm. Hübriidhaabade biomassi allokatsioon, kuivaineühiku toitainesisaldus ja kütteväärtus on sarnased teiste kiirekasvuliste lehtpuude vastavate näitajatega. Energiapuidu tootmisel peaks tüve sihtdiameeter olema vähemalt 4 cm, mis tagab suurema puidu osakaalu biomassis. Hübriidhaab suudab kasvada karjääripuistangu ekstreemsetes tingimustes, kuid seal ei avaldu noores eas tema suur kasvupotentsiaal, puud kasvavad kiiremini taastatud huumuskattega karjäärialal.The current study was supported by the Estonian Science Foundation grant
No. 6064. Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of
Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and Ecology
created under the auspices of European Social Fund
Lehtmetsade kasvatamine
No full textTäistekstTeie ees olevasse raamatusse on haaratud paljude Eesti metsateadlaste tähelepanekud
ja soovitused lehtpuupuistute kasvatamisel. Kuna alati ei ole kerge leida
iga tarkuse esimest väljaütlejat ja kirjasõnas fikseerijat, siis on siin loobutud kasutatud
kirjanduse detailsest loetelust. Vaieldamatult kehtivad ka tänapäeval need
metsakasvatuslikud põhitõed, mida oma teadusartiklites on hooldusraiete kohta
üldistanud Lembit Muiste, või millest kirjutab esimeses eestikeelses metsakasvatuse
õpikus Oskar Daniel. Korduvalt on hooldusraiete juhendites ja eeskirjades
lehtpuupuistute kasvatamise tarkusi üldistanud Ivar Etverk. Meie teadmised kase
kasvatamisest oleksid tagasihoidlikumad, kui poleks Olev Henno uurimusi. Viimastel
aastakümnetel on lisandunud uusi teadmisi hall-lepikute ökoloogiast ja majandamisest
Veiko Uri uurimustest. Hübriidhaava esimesed istandikud on Eestis
jõudnud raieringi teise poolde ja soovitusi metsaomanikele on esitanud käesoleva
raamatu autor. Samas tuleb tunnistada, et meie metsakasvatusliku teaduse ja
praktika kogemused on erinevate lehtpuuliikide osas oma põhjalikkuses küllaltki
erinevad. Näiteks kaasikute kasvatamiseks oskame anda küllaltki detailseid soovitusi,
kuid saare või sanglepa metsade teadliku majandamise kogemusi on väga
vähe. Ja näiteks uusi tammekultuure võiks Eestis olla tunduvalt rohkem, kogemusi
ja teadmisi meil selle puuliigi suhtes jätkub.
Trükises kirjapandud metsakasvatuslikud tarkused moodustavad ühtse terviku
juba varem kirjastamist leidnud metsanduslike käsiraamatute ja juhendmaterjalidega.
Seetõttu soovitan lugejal tutvuda järgmiste kirjandusallikatega, mis on
olnud ka selle raamatu koostamisel autorile toeks ja mida ta on püüdnud edasi
arendada ning kaasajastada.
Laiahaardelise ülevaate metsade kasvatamisest ja majandamisest leiate Eino Laasi
toimetatud kõrgkooli õpikust „Metsamajandamise alused” (Tartu, 2011).
Peamised metsanduslikud aabitsatõed on kirjas Viio Aitsami koostatud „Metsaomaniku
käsiraamatus” (2012). Väga hea ülevaate metsakasvukohatüüpidest ja nende eristamise alustest, kultiveeritava
puuliigi valiku alustest ja mulla ning metsa seostest võib leida:
Erich Lõhmus, „Eesti metsakasvukohatüübid” (Tartu, 2004).
Metsade uuendamise põhitõed ja praktilised soovitused, mõistetavana nii kõrgharidusega
metsamehele kui ka algajale erametsaomanikule, on kirjas:
Eino Laas, „Metsauuendamine ja metsastamine” ( Tartu, 2001).
Soovitused, mida arvestada põllumaade metsastamisel, on koondatud trükisesse:
Endla Asi, Raimo Kõlli, Eino Laas, „Põllumaade metsastamine” (SA Erametsakeskus,
Tartu, 2004).
Detailne ülevaade Eesti metsaressursist on kirjas metsastatistika aastaraamatutes.
Käesolevas raamatus kasutatud arvulised andmed meie metsade kohta pärinevad:
Aastaraamat „Mets 2014” (Tallinn, 2016).
Kirjutisi lehtpuumetsadest, muuhulgas ka lehtpuudest XX sajandil ilmunud kirjanduse
põhjalik loetelu, mis võib Eesti lugejale huvi pakkuda, on esitatud kogumikus:
„Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis”, koostajad H. Tullus, A. Vares (Akadeemilise
Metsaseltsi Toimetised XIV, Tartu, 2001).
Konspektiivses vormis on tarkused lehtpuude kasvatamisest kirjas pisiraamatus:
Aivo Vares, Arvo Tullus, Ivar Sibul, „Lehtpuupuistute majandamine” (Tartu, 2004)
Säilikpuude elustiku ja säiluvuse seosed raiesmiku ja puu omadustega
No full textViimastel aastakümnetel pööratakse metsanduses majandusliku tasuvuse kõrval tähelepanu ka säästlikule majandamisele, lähtudes metsa teistest väärtustest, sealhulgas elustikulise mitmekesisuse säilitamisest. Üheks vastavaks rakenduseks on elavate ja surnud puude säilitamine lageraiel, millega püütakse jäljendada looduslike häiringute (metsapõlengud, tormikahjustused) käigus alles jäävaid puid. Säilitatavate puude looduskaitselised
eesmärgid on: 1) aidata organismidel üle elada periood järgmise metsapõlvkonna tekkeni, 2) pakkuda spetsiifilisi elupaiku metsaliikidele järgmises metsapõlvkonnas ja häiringuliikidele raiesmikel, 3) suurendada
liikide levimisvõimalusi maastikul. Raiel elustiku jaoks säilitatavate elusate puude kohta kasutatakse järgnevas terminit „säilikpuu“, mis ei ole küll kooskõlas Eesti õigusaktidega, kuid vastab mujal maailmas levinud terminoloogiale.
Käesolev töö annab ülevaate senistest uurimustest säilikpuude eesmärkide kaupa ja neid mõjutavatest tunnustest, toob välja problemaatilised ja väheuuritud valdkonnad (I) ning täidab ilmnenud teadmistelünki originaaluuringutega (II–IV).
Kokkuvõtteartiklis Euroopa ja Põhja-Ameerika 214 uurimusest säilikpuude mõju kohta elustikule (I) leiti valdkondade ebaühtlane kaetus: suurem osa pärineb Põhja-Ameerikast, enamus uurivad säilikpuude lühiajalist
mõju ja levimisvõimaluste parandamist maastikul pole uuritud. Metaanalüüsis,
kus võrreldi lageraie ja säilikpuudega raie mõju elustikule, ei leitud ühegi liigirühma arvukuse ega liigirikkuse vähenemist säilikpuude jätmise tõttu, kõige rohkem kasu puude jätmisest said linnud ja ektomükoriissed seened (I). Säilikpuude jätmine vähendas kokkuvõtteartiklis käsitletud uurimustest 72% juhtudel raie vahetut kahjulikku mõju elustikule. Säilikpuud suurendasid raiejärgset ellujäämust ektomükoriissetel seentel, epifüütsetel samblikel ja väikestel maapinnaloomadel, kõige vähem parandasid nad
eluspüsimist sammaldel ja soontaimedel (I). Sama kinnitas ka uurimus II, kus säilikpuude epifüütsetest samblikest olid kaks aastat pärast raiet kahjustatud keskmiselt 2%, kuid sammaldest 60%. Peaaegu alati parandas
säilikpuude jätmine häiringutega kohastunud putukate ja lindude elutingimusi raiesmikel ning uuenenud küpses metsas vanale metsale
iseloomulikel liikidel (I). Elustiku säilitamise edukus sõltub olemasolevate uurimuste järgi alati säilikpuu liigist (I), ka uurimus II leidis, et haab (Populus tremula L.) ja saar (Fraxinus excelsior L.) säilitavad samblikke paremini kui teised
puuliigid. Säilikpuude suurem hulk (tihedus) suurendab 65% varasema uurimuse järgi nende kasu elustikule (I), mis käesolevas töös leidis kinnitust kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide (aga mitte linnustiku
üldarvukus ja -liigirikkuse) puhul (III). Puude ruumilise asetuse mõju pole nii selge, kuigi 50% varasematest uuringutest leidis, et see on elustikule oluline (I).
Looduslikke häiringuid jäljendades peaks säilikpuude mõju elustikule sõltuma metsatüübist, mida peetaksegi oluliseks, kuid on vähe uuritud (I). Käesolev töö seda ei kinnitanud: kasvukohatüübi ja säilikpuude arvu koosmõju linnustiku arvukusele ja liigirikkusele ei leitud (III) ja sagedasema
häiringurežiimiga kasvukohatüüpides ei säilinud üksikuna jäetud puud paremini
(IV). Puude elumust mõjutasid eelkõige puu liik, diameeter, asend raiesmikul, puude tihedus ja avatus (IV). Paremini säilisid kõvalehtpuud(Fraxinus, Ulmus, Quercus, Acer), puud endiste ja praeguste metsaservade
servas, suurema raiejärgse tihedusega raiesmikel ja vähem avatud maastikul.
Pehmelehtpuudel (Tilia, Alnus, Salix) ja haabadel säilivad paremini suurema diameetriga, kaskedel (Betula spp.) väiksema diameetriga puud. Kuue raiejärgse aasta vältel hukkus raiesmikel kokku 35% puudest, kuid aja jooksul suremus vähenes. Prognoosi kohaselt oleks parima stsenaariumi järgi 100 aasta pärast alles 29% säilikpuudest, halvima järgi 9%. Antud töö põhjal soovitati edaspidiseks kindlale säilikpuude eesmärgile
keskenduvaid uuringud just selleks eesmärgiks sobivate liigirühmade kohta. Uuringuid oleks vaja teha maastiku mastaabis ja pikaajalisemana(sealhulgas uude metsapõlve jõudnud säilikpuude kohta) ning võrrelda tuleks looduslikke häiringuid ja puude säilitamist. Praktikas tuleks säilikpuudeks valida kõige tuulekindlamad, arvestades puu liiki ja asendit raiesmikul ning maastikul, samuti kõige jämedamad, et suurendada nende väärtust elustikule. Säilikpuude hulka hektarile tuleks Eestis suurendada, et tagada piisav hulk puid elustiku jaoks nii praegu kui tulevikus.The studies of this thesis were financially supported by the University of Life Sciences (grant 0172100s02 to Hardi Tullus) and Estonian Science Foundation (grant 6457 to Asko Lõhmus and 5257 to Raivo Mänd)
The growth and phenology of hybrid aspen clones
No full textMagistritöö peaeesmärgiks on anda ülevaade 2009. aasta kevadel Järvseljale Agalisse
rajatud hübriidhaava kloonide, triploidse haava ja arukase võrdlusala tulemustest. Kui
siiani on Eestis peamiselt istutatud Soome tingimustes selekteeritud kloone, siis autor
püüab välja selgitada, kas lisaks Soome kloonidele võiks meil edukalt kasvatada ka
lähteliikide areaalide lõunapoolsemates piirkondades valitud ristandeid. Võrreldakse
kloonide kasvukäiku ja uuritakse, kas juurdekasv sõltub kasvuperioodi pikkusest.
Hüpoteesideks on, et 1) Eesti tingimustes on meist lõunapool selekteeritud
hübriidhaavakloonide kasvuperiood pikem ja kasv kiirem kui põhjapool selekteeritud
kloonidel ning 2) hübriidhaavad ületavad kasvukiiruselt kohalikku triploidset haaba ja
arukaske. Lisaks uuritakse klooni mõju puude kasvule kolmes 12 ja 13 aasta vanuses
hübriidhaavakultuuris. Töös esitatakse kuue 12- kuni 13-aastase kultuuri kasvuandmed
ning analüüsitakse harvendusraiete vajadust neis kultuurides.
Agali katsealal mõõdeti kahel järjestikul aastal (2010 ja 2011) puude kõrgused ning
viimasel aastal ka tüvediameeter. Fenoloogilised vaatlused toimusid 2011. aasta kevadel
ja sügisel, kus mõlemal aastaajal registreeriti kolm kasvuetappi. Kevadel toimusid
vaatlused iga kahe ning sügisel iga kolme päeva tagant. Vanematesse
hübriidhaavakultuuridesse rajatud püsiproovitükkidel vajalikud mõõtmised tegi autor
2010. aasta sügisel ja 2011. aasta suvel ja sügisel. Sügisel mõõdeti puude kõrgused ja
diameetrid ning suvel elusvõra alguse kõrgus. Välitööde andmed kanti MS Exceli ja
Statistica keskkonda, kus toimus nende edasine töötlemine ja analüüs. Agali katseala
tulemused kinnitasid mõlemat hüpoteesi. Soome kloonid näitasid väga tagasihoidlikku
kasvu võrreldes Läti, Rootsi ja Saksamaa omadega. Parima klooni puude keskmiseks
kõrguseks mõõdeti peale kolmandat kasvuaastat 4,05 m, kõigi kloonide keskmine kõrgus
oli 2,78 m ja kõige aeglasemalt kasvas triploidne haab (1,08 m). Fenoloogilised vaatlused
näitasid, et kõige varem puhkevad kloonid lõpetavad kasvu tavaliselt teistest hiljem ja
nendel kloonidel/liikidel, millel on pikem vegetatsiooniperiood, on ka aastane juurdekasv
teistest suurem (R=0,79, p<0,05). Kui lugeda kasvuperioodiks ajavahemik pungade
puhkemisest kuni poolte lehtede kolletumiseni, siis kloonide keskmine kasvuperiood oli
150 päeva, arukasel 141 ning triploidsel haaval 121 päeva. Lisaks kloonile sõltus puude
kasv ka mullaomaduste varieeruvusest katseala piires. Vanemates
hübriidhaavakultuurides mõjutas kloon samuti oluliselt puude kasvu. Kuuest mõõdetud
kultuurist kõige suurema hektaritagavaraga oli Uniküla kultuur ja kõige väiksemaga
Sikka, vastavalt 134 ja 98 m3/ha. Harvendusraiet võiks teha kolmes kultuuris, kuid neiski
on raie vajadus veel väike.
Autor loodab, et EMÜ metsakasvatuse osakonna kiirekasvuliste lehtpuude uurimise
töörühm jätkab ka tulevikus magistritöös käsitletud kultuuride ja katseala uurimist.The main purpose of this thesis is to give an overview of the results from the Agali comparative
experimental plot for hybrid aspen clones, triploid aspen and silver birch that was established in
Järvselja in spring 2009. To this day the clones selected in Finnish conditions have been mainly
planted in Estonia, but the author tries to determine whether, in addition to the Finnish clones, it
is also possible to successfully grow hybrids selected in the southern areas of the aspens
distribution range. The growth of the clones is compared, and it is examined whether the
increment depends on the length of the growing period. The hypotheses are that 1) in Estonian
conditions the growing period of hybrid aspen clones selected southwards is longer and the
growth is faster than in case of the clones selected northwards and 2) hybrid aspen exceeds local
triploid aspen and silver birch in growth rate. Additionally, the clone effect on tree growth in
three 12 and 13-year old hybrid aspen plantations is researched. Additionally, the growth data on
six 12 to 13-year old plantations is given and the need for thinning in these plantations is
analysed.
On the Agali experimental plot, in two consecutive years (2010 and 2011), tree height and, last
year, also stem diameter were measured. Phenological observations were carried out in spring and
autumn 2011 when three growth stages were recorded in both seasons. In spring the observations
were carried out every second day and in autumn every third day. The author performed
necessary measurements on permanent experimental plots created in the older hybrid aspen
plantations in autumn 2010, and in summer and autumn 2011. In autumn, the height and
diameters and, in summer, the heights of the beginning of living crowns were measured. The data
from the field works was entered in MS Excel and Statistica where their further processing and
analysis were carried out. The results from the Agali experimental plot confirmed both
hypotheses. The Finnish clones showed very modest growth compared to the Latvian, Swedish
and German clones. The height of the best clone after the third growing year was 4.05 m, the
average height of all the clones was 2.78 m, and the slowest growing was triploid aspen (1.08 m).
The phenological observations showed that, as the rule, the clones with the earliest bud flush also
had the latest growth cessation and annual increment is also larger for those clones/species with
longer vegetation period (R=0.79, p<0.05). If the period from bud flush to half of the leaves
yellowed is considered as the growing period, the average growing period for clones is 150 days,
for silver birch 141 and for triploid aspen 121 days. In addition to the clones, tree growth also
depends on variation of soil properties within the experimental plot. In older hybrid aspen
plantations, the clone also had significant impact on tree growth. The Uniküla plantation had the
highest volume per hectare from six measured plantations and the Sikka plantation had the
lowest, respectively 134 and 98 m3/ha. Thinning could be done in three plantations but even in
these plantations need for cutting is still small.
The author hopes that in the future, the research group of fast-growing deciduous trees in the
Department of Silviculture in the Estonian Univ. of Life Sci. will continue the examination of the
plantations and experimental plot considered in this thesis
Direct and comparative visualization techniques for HARDI Data
No full textDWI is an MRI imaging technique used to gain information concerning the diffusion process in tissue. Using DTI techniques, a diffusion profile can be constructed for fiber tract analysis. Recently developed HARDI techniques increase the detail to visualization on the process of diffusion. While HARDI reconstruction methods are used to model the underlying diffusion process, the HARDI signal attenuation data can be used for a better understanding of noise in DWI data. This project addresses the direct visualization of HARDI data without any intermediate processing steps between acquisition and visualization. We present new glyph shapes for direct and comparative visualization of HARDI data using the signal attenuation or ADC and a multiple linked views layout. We developed new difference metrics to create a complete comparative visualization pipeline to identify and explore areas of interest. Evaluation of our developed methods by means of a case study, indicates the techniques to be a valued addition. The comparative visualization allows for quick identification of areas of interest. The glyph representation allows for rapid exploration of local diffusion data.Computer GraphicsMediamaticsElectrical Engineering, Mathematics and Computer Scienc
The management of aspen stands on the example of experimental area at Järvselja demonstration and experimental area, district 243
No full textMagistritöö koostamiseks viidi läbi mõõtmisi Järvselja ÕKMKa kvartali 243 eraldusel 6
asuvas haava harvendusraie katsealal ning selle kõrval olevas haava loodusliku
uuenemise katsealal. Mõõtmistulemuste analüüsimisel kirjeldati Haavametsa Haaviku
kasvukäiku ning uuriti puude raiejärgset juurdekasvu suurenemist. Kirjanduse põhjal
antakse töös ülevaade hariliku haava (Populus tremula) bioloogilistest iseärasustest
ning peamistest haavikute kahjustajatest.
Magistritöö eesmärgiks oli mõõtmisandmete ning harvendusraie alase kirjanduse kaudu
kirjeldada Eesti haavikutele sobilikku majandamisskeemi, selgitada välja magistritöö
autori bakalaureusetöös täheldatud triploidse haavanoorendiku aeglase kasvu põhjus,
kirjeldada Haavametsa Haaviku kasvukäiku ning analüüsida raiejärgselt tekkiva haava
juurevõsulise uuenduse võimalusi ja riske.
Magistritöö peamine hüpotees on, et triploidne haab (Populus tremula f. gigas) on suure
biomassi produktsiooniga ning suudab konkureerida teiste kiirekasvuliste kodumaiste
lehtpuudega. Alamhüpoteesina kontrolliti, kas haavataelik (Phellinus tremulae) võib
levida juurte kaudu vanast metsapõlvkonnast tekkivasse juurevõsulisse uuendusse.
Haavametsa Haaviku eraldusel 6 asuval 3. proovitükil kasvava triploidse haaviku
tagavara on 849 tm/ha ning üldproduktsioon koos harvendusraiel välja raiutud puiduga
ning teise rinde pärnadega 1197 tm/ha.
Loodusliku uuenemise katsealal kasvava triploidse haava noorendiku uurimisel selgus
DNA-analüüside põhjal, et tumenenud puiduga noortes haabades esines perekondade
Cryptococcus ja Helotiales esindajaid ning Ameerika haaval tüvevähki tekitav
Cryptosphaeria ligniota, mis põhjustab noorte puude suremist ning alandab puistu
biomassi produktsiooni. Tegemist on Cryptosphaeria ligniota esmaleiuga Eestis ning
magistritöö autori hinnangul võibolla ka selle patogeeni esmaleiuga triploidsel haaval.
Töö tulemusena selgus, et Eestis tingimustes ei ole soovituslik esimesel 10 aastal
haavikuid harvendada, kuna on suur ulukikahjustuse oht. Intensiivsemad raied peaks
alustama 20-aastases puistus, kui ulukikahjustuse oht on vähenenud.To compile this Master's Thesis the measurements were conducted at aspen thinning
experimental area at Järvselja demonstration and experimental area, district 243, sixth
allocation and at the experimental area of aspen regeneration next to it. Analyzing the
collected data the growth of famous Haavametsa aspen stand was decribed and the
increase of post-felling increment was studied. Based on literature biological
peculiarities of common aspen (Populus tremula) and the most frequent browsing of
aspen stands were described.
The aim of this thesis is to describe, based on the collected data and the literature about
thinning, the best forest management concept for aspen stands in Estonian conditions,
ascertain the reason of slow growth of young triploid aspen stands that was observed in
the Bachelor's Thesis of the author of the current Master's Thesis, to describe the growth
of Haavametsa aspen stand and to analyse the possibilities and threats of post-felling
aspen suckering regeneration.
The main hypothesis of this Master's Thesis is that triploid aspen (Populus tremula f.
gigas) has high biomass production and can compete with other fast-growing domestic
broad-leaf trees. As a sub-hypothesis it was examined whether aspen phellinus can
spread through roots from old forest generation to suckering regeneration.
The volume of triploid aspen growing on the third sample plot in sixth allocation in
Haavametsa aspen stand is 849 cm/ha and the overall production together with the wood
harvested in thinning and second layer lindens is 1197 cm/ha.
Examining the young triploid aspen stand growing on the experimental area of natural
regrowth, based on DNA-analysis, it appeared that among young aspens, which had
darkened wood, the representatives of Cryptococcus and Helotiales families were
discovered and among quaking aspens (Populus tremuloides) Cryptosphaeria ligniota,
which causes canker, was discovered which, in turn, causes young trees to die and
lowers the biomass production of the stand. It is the first case of Cryptosphaeria
ligniota in Estonia and in the opinion of the author of this thesis it could also be the first
case of this pathogen found on triploid aspen. As the result of the thesis it is not
recommended to start aspen stand thinning in Estonian conditions during the first 10
years, because of the high threat of elk browsing. Felling should start in 20-year-old
stands when the threat of elk browsing has decreased
Growth and management of hybrid aspen stands
No full textMagistritöö käigus teostati kordusmõõtmised põllumajandusmaale rajatud hübriidhaavaistandike 51 püsikatsealal. Uuriti, kuidas saada hübriidhaavikutest maksimaalset puidu biomassi produktsiooni. Kordusmõõtmiste andmete põhjal analüüsiti hübriidhaavikute kasvukäiku erinevatel muldadel. Võrdluseks oli kasutada andmed samade püsikatsealade kohta 5- ja 7-aastaselt. Autor rajas Eesti esimese hübriidhaava harvendusraie katseala, et saada tulevikus andmeid hübriidhaavikute optimaalse tiheduse kohta. Hübriidhaava kahjustajate kirjeldamisel toetus autor põdra ja metskitse osas bakalaureusetöös esitatud andmetele.
Mõõdetud 12-aastaste hübriidhaabade kõrgused ulatusid kuni 20,5 meetrini. Parima kultuuri keskmiseks kõrguseks oli 16,1 m. 12-aastaste puude rinnasdiameetrid ulatusid kuni 21 sentimeetrini. Dispersioonanalüüs kinnitas, et proovitükkide vahel on usaldatavad erinevused puude kõrgus- ja jämeduskasvus. Osadel proovitükkidel on kasv peale 7ndat aastat kiirenenud, osadel on kasv kulgenud alates 5ndast aastast ühtlase kiirusega. Proovitükkide vahel on toimunud ümberreastumisi kasvukiiruse osas.
Kaheteistaasta vanuste hübriidhaavakultuuride keskmine puistu tagavara oli 57 m3/ha ja keskmine ühe puu maht 0,057 m3. Võib prognoosida, et paremate hübriidhaavakultuuride lõppraie tagavaraks on Eestis 300–350 tm/ha. Hübriidhaavikute harvendusraieküpsust analüüsides selgus, et enamiku hübriidhaavikute rinnaspindala on väiksem harvendamist lubavast alammäärast.
Töö raames kogutud 12-aastaste hübriidhaavakultuuride kasvuandmete põhjal uuriti, kas sarnased mullaeelistused on püsima jäänud mis olid 5- ja 7-aastaselt. Kõige paremat kõrguskasvu näitasid normaalsetel mineraalmuldadel leetunud muldade rühma kuuluvatel muldadel kasvavad puud. Kõige parema kasvuga oli selle rühma muldadest nõrgalt leetunud mullal kasvav hübriidhaavakultuur. Leetunud muldadele järgnevad küllastunud ja küllastamata gleimullad ning leetjad mullad. Vahemikus 7 kuni 12 aastat näitasid kõige suuremat kõrguse juurdekasvu gleimuldadel kasvavad hübriidhaavad. Kõige kesisem oli kõrguskasv rähksetel muldadel. Anormaalsetel mineraalmuldadel näitasid kõige paremat kõrguskasvu deluviaal- ehk pealeuhtemuldadel kasvavad hübriidhaavikud. Veerežiimist lähtudes oli kõige parem kõrguskasv gleistumistunnustega muldadel.
Lähtudes mulla liigi põhjal prognoositavast metsakasvukohatüübist võib väita, et kõige enam asub katsealasid muldadel, millest kujuneb jänesekapsa metsakasvukohatüüp. Kasvukohatüüpide alusel kõrguse ja diameetri juurdekasvusid võrreldes selgus, et kõige parem oli 7- ja 12-aastaselt kasvukiirus naadi ja jänesekapsa kasvukohatüübis.
Huumushorisondi tüsedus mõjutas positiivselt kõiki kasvutunnuseid, välja arvatud diameetri juurdekasvu, mis sõltus oluliselt puistu tihedusest. Peamistest toiteelementidest mõjutas puude kasvu kõige enam mulla fosfor. Endise maakasutuse käigus väetatud põllumuldade lämmastikuvaru ja kasvu vahel otsene seos puudus. Mulla pH ja kasvu vaheline negatiivne seos on vanemates puistutes veidi nõrgem. Vähenenud on mulla ülakihi veemahutavuse ning suurenenud alumise (50–75cm) mullakihi veemahutavuse positiivne mõju puude kasvule.
Kokkuvõtteks võib väita, et hübriidhaavaistandike rajamist endistele põllumajandusmaadele võib Eesti mulla- ja kliimatingimustes jätkuvalt soovitada.The aim of the present Master thesis was to study the growth and productivity of hybrid aspen plantations at
different site conditions and to determine optimal site conditions and management practices which assure high
biomass production. Re-measurements were made in 51 permanent experimental plots in 12-yr-old plantations and
analysed together with earlier data from 5- and 7-yr-old plantations. The author established the first thinning trial
of hybrid aspen in Estonia to obtain data about optimal stand density. Potential damagers of hybrid aspen were
described on literature basis and regarding moose and roe-deer, data from author’s Bachelor study were used.
The individual tree height and stem diameter at breast height (DBH) of 12-yr-old hybrid aspens reached 20.5 m
and 21 cm respectively. Mean height of the best plantation was 16.1 m. Analysis of variance showed significant
differences in height and DBH between experimental plots. In some plots growth rate had accelerated after 7th
season while in others growth rate had remained constant since 5th season. Changes in the ranking of plots by
growth rate had occurred between the ages of 7 and 12 years.
The mean yield of 12-yr-old plantations was 57 m3 ha-1 (max 130.7 m3 ha-1) and mean individual stem volume was
0,057 m3. It can be predicted that the yield of the best plantations at felling age will be 300-350 m3 ha-1. Basal area
of the studied hybrid aspen stands was usually lower than the critical level in the thinning normative for common
aspen. However visual estimation of canopy closure and negative increment-density relation indicated that most of
the stands require thinning to maintain high productivity at the age of 12 yrs.
Soil-growth relations were analysed in 12-yr-old plantations and compared to earlier data from 5- and 7-yr-old
plantations. Among normally developed soils, the best height growth rate was observed on Albeluvisols, followed
by Gleysols and Luvisols. However, height increment between the ages of 7 and 12 years was the greatest on
Gleysols. The slowest growth was on stony calcaric Cambisols and Leptosols. Within abnormally developed soils,
fast growth rate was observed on deluvial soils. Regarding soil drainage, the fastest growth occurred on gleiyc
soils.Based on soil type, in most of plots the predicted forest site type is Oxalis. The fastest growth in both 7- and
12-yr-old plantations occurred in sites corresponding to Aegopodium and Oxalis forest site types.All growth traits
were positively correlated with thickness of the humus horizon, as an exception DBH increment correlated with
stand density. Among major mineral nutrients, phosphorus had the strongest effect on growth. No relation was
observed between nitrogen pool of previously fertilised agricultural soils and growth rate of hybrid aspen. Negative
relation between soil pH and growth became weaker with age. The positive effect of soil available water content
on growth had weakened regarding the topsoil layer but strengthened in lower (50-75 cm) soil layer.
To summarise, the establishment of hybrid aspen plantations on abandoned agricultural lands in Estonian
conditions can still be recommended
Forest management practice compliance with FSC requirements in Järvselja Training and Experimental Forest Centre
No full textViimasel ajal on palju räägitud jätkusuutlikust metsade majandamisest. Selle saavutamiseks on riiklikul tasandil kehtestatud mitmeid seadusi ja regulatsioone, kuid üha enam on populaarsust kogunud ja kasutamist leidnud vabatahtlikud sertifitseerimisskeemid, mille kaudu on tarbijal võimalik anda oma panus jätkusuutliku metsanduse arengusse. Euroopas on metsade kolmanda osapoole sertifitseerimisel kasutusel peamiselt Metsade sertifitseerimise kinnitamise programm (The Programme for the Endorsement of Forest Certification, PEFC) ja Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council, FSC) sertifitseerimisskeemid.
Magistritöö eesmärk on hinnata ja analüüsida Eesti Maaülikooli SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna vastavust kehtivatele FSC metsamajandamise standardi nõuetele ning välja selgitada peamised probleemid ja kitsaskohad Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna tegevuses lähtuvalt FSC nõuetest.
FSC nõuetele vastavuse hindamine toimus eelhindamise vormis ning suurem osa infost on autor kogunud intervjuust metsaülem Priit Kasega. Lisaks küsitles autor metskonna töötajate ametiühingu esimeest Kaie Eina ning hindamisel on arvestatud ka autori poolt õppepraktikumide käigus saadud praktilisi kogemusi.
Magistritöö tulemusena tuvastati vastavus enamusele FSC metsamajandamise standardi indikaatoritele. Mittevastavusi tuvastati kaheteistkümne indikaatori osas.
Autori hinnangul on FSC metsamajandamise standardit võimalik metskonna tingimustes rakendada nii, et metskond ei pea oluliselt muutma oma praegust metsamajandamise praktikat ning see ei takista ka peamiste eesmärkide saavutamist. Magistritöö tulemusi on võimalik kasutada reaalses eelhindamise protsessis ning seeläbi on metskonnal võimalik kokku hoida eelhindamise kuludelt.In recent years there has been more discussions about the sustainable management in forest sector. To achieve sustainable forestry there are many laws and regulations on the governmental level but also the voluntary certification schemes have become more popular. Consumers can support sustainable forestry through voluntary certification. The Programme for the Endorsement of Forest Certification (PEFC) and Forest Stewardship Council (FSC) are the main third party certification schemes used in Europe.
The purpose of the Master`s thesis is to evaluate and analyse Forest management practice compliance with FSC requirements in Järvselja Training and Experimental Forest Centre and to detect main problems and issues according to FSC forest management standard requirements.
Conformance assessment was held as pre-assessment and most of the information was collected from the interview with forest district manager Priit Kask.
Also Kaie Ein, foreman of the forest district workers trade union, was interviewed. Author`s experiences from practical training in Järvselja have also been taken into account when assessing the conformance.
Conformance with most of the indicators was identified. Non-conformances were identified with twelve indicators.
It is possible to use FSC forest management standard in Järvselja`s Training and Experimental Forest Centre so that forest centre don’t have to change their forest practice too much and it is possible to achieve the main purposes of the forest centre.
Results of this Master`s thesis can be used in real life pre-assessment situation and forest district can save some costs of the pre-assessment
- …
