130 research outputs found
Survey of research on Livonian prosody
No full textThe aim of the article is to give an overview of previous studies concerning Livonian prosody. In separate subsections a characterization of earlier treatments of the Livonian quantity and tone system will be provided. The Livonian prosodic system became the object of international discussion for the first time in the 19th century. The special status of Livonian tones was first noticed by the Estonian linguist Ferdinand Johann Wiedemann and later by the Danish linguist Wilhelm Thomsen. The first experimental studies of Livonian pronunciation were initiated in the 1920’s, mainly due to interest in the broken tone. Previous descriptions appear to reveal a certain degree of agreement among researchers who have studied Livonian. Yet the traditional two-way quantity opposition view is being challenged by a ternary quantity distinction at the level of metric feet.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Ülevaade liivi prosoodia uurimustest. Käesolevas artiklis antakse ülevaade uurimustest, mis käsitlevad liivi keele prosoodilist süsteemi. Liivi keele prosoodia äratas esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu 19. sajandil. Eesti keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann ja taani keeleteadlane Wilhelm Thomsen olid esimesed, kes märkasid liivi toonide iseärasusi. Huvist liivi katketooni vastu hakati 1920. aastatel tegema ka esimesi eksperimentaal-foneetilisi uurimusi. Ehkki varasemad uurimused peegeldavad teadlaste üsna üksmeelseid seisukohti, on liivi binaarse kvantiteedivastanduse kõrval aina enam arutelu tekitanud ternaarne kvantiteedivastandus.Märksõnad: liivi keel, prosoodia, fonoloogia, eksperimentaalfoneetika, kvantiteet, toon, stødKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Iļļõvaņtļimi iļ līvõ prosodij tuņšlõkst. Se kēra um iļļõvaņtļimi iļ tuņšlõkst līvõ kīel prosōdij sistēmõst. Līvõ kīel prosōdij sai ežmõks tǟdõlpanmizt 19. āigastsadā āigal. Ēsti kēļnikā Ferdinand Johann Wiedemann ja dēņõ kēļnikā Wilhelm Thomsen vȯļtõ ežmizt, kis kāipizt ku līvõ kīelsõ at īžkizt tūoņõd. Ežmizt fonētilizt kōļimizt teitõ 1920. āigastis, sīepierāst ku interesīerizt iļ līvõ katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Jedlõmizt tuņšlõkst nägţõbõd, ku tieudmīed vȯļțõ dižānist īdmēļizt, agā līvõ kōdvīți pitkit vastõmtõks kūorõks um emīņ nõvtõd iļ kuolmvīţiz pitkit vastõmtõks
A journey of discovery through the Livonian world: the scholarly work of Tiit-Rein Viitso
No full textThis article presents a survey of Tiit-Rein Viitso’s studies on Livonian. Viitso has studied a variety of aspects of this southernmost Finnic language. In the current article, Viitso’s studies on Livonian are grouped into six parts: studies on (1) Livonian pronunciation and word prosody; (2) grammar; (3) vocabulary; overviews of the (4) Livonian language; the (5) Livonian language in the Finnic context; and (6) Livonian folklore, culture, and people. The most important part of Viitso’s Livonian studies concerns gradation in Livonian and its complicated system of morphophonological alternations. His research activities have been crowned with remarkable monumental works including the largest Livonian dictionary to date with an extensive grammatical survey (2012). Being deeply interested in the Finnic languages, Viitso has studied the historical contacts of the Livonian language and its broader Finnic context.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Uurimisreis läbi liivi maailma: Tiit-Rein Viitso uurimused. Artiklis antakse ülevaade emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso liiviteemalistest uurimustest. Liivi keel on olnud Viitsole paeluvamaid keeli juba üle 50 aasta. Liivi keelt on ta uurinud kõige erinevamatest aspektidest. Artiklis on Viitso liivi uurimusi vaadeldud kuues suures rühmas, milleks on uurimused (1) liivi hääldusest ja sõnaprosoodiast, (2) liivi grammatikast, (3) sõnavarast; lisaks ülevaated (4) liivi keelest, (5) liivi keelest läänemeresoome kontekstis, (6) liivi folkloorist, kultuurist ja inimestest.Märksõnad: Tiit-Rein Viitso, läänemeresoome keeled, liivi keel, uurimisajaluguKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Tuņšlimiz reiz leb līvõd mōīlma: Tiit-Rein Viitso tuņšlimizt. Kēras āt vaņţõltõd profesor Tiit-Rein Viitso līvõkīel tuņšlimiz tīed. Līvõ kēļ um vȯnd Viitso pierāst ikš amā interesant kēļ jemīņ äbku 50 āigastõ. Ta um tuņšlõn līvõ kīeldõ setmiņ aspektist. Sīes kēras Viitso tuņšlimiztīed at jagdõd kūdõ gruppõ: (1) līvõ kīel īeldimi ja sõnād prozodij, (2) līvõ kīel gramatik, (3) līvõ sõnād, (4) iļammizt kērad iļ līvõ kīel, (5) līvõ kēļ vāldamiersūomõ kīeld siegās, (6) līvõ folklōr, kultūr ja rovst
Observations on affricates in Livonian
No full textThe aim of the current article is to observe affricates in Livonian. Studies on the Finnic languages have described affricates in South Estonian, Veps, Votic, and Karelian, while Livonian affricates are poorly studied. The phonetic data used in this article show that the voiceless alveolar affricate /ts/ [͡ts], voiceless palatal alveolar affricate / tš/ [͡tʃ], and their voiced counterparts /dz/ [d͡ z] and /dž/ [d͡ ʒ] are found in the Livonian phonological system. Also, the occurrence of a palatalised /ḑš/ [d͡ jʃ] was detected. The words containing affricates are primarily Latvian loanwords as well as descriptive and onomatopoeic words. There are some acoustic characteristics that differentiate Livonian affricates from consonant clusters. For instance, the duration of affricates is quite short, being sometimes even shorter than that of single fricatives. The transition from the stop to the following fricative in Livonian affricates is not as sharp as in the case of similar consonant clusters. Also, the existence of the broken tone or stød must not be ignored in Livonian, as it can cause changes in the location of the syllable boundary.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Tähelepanekuid liivi keele afrikaatide kohta. Artikli eesmärk on kirjeldada liivi keele afrikaate. Lääne meresoome keeltest on afrikaate kirjeldatud lõunaeesti, vepsa, vadja ja karjala keeles, liivi keele afrikaadid on aga suures osas seni kirjeldamata. Artiklis kasutatud foneetiline ainestik näitab, et liivi keele fonoloogilises süsteemis on olemas helitu alveolaarne afrikaat /ts/ [͡ts], helitu palataalalveolaarne /tš/ [͡tʃ] ja nende helilised vasted /dz/ [d͡ z] ja /dž/ [d͡ ʒ]. Lisaks on täheldatud palataliseeritud afrikaati /ḑš/ [d͡ jʃ]. Afrikaate sisaldavad sõnad on eeskätt läti keele laensõnad, deskriptiivsed ja onomatopoeetilised sõnad. Esinevad mõned iseloomulikud akustilised tunnused, mis eristavad liivi keele afrikaate konsonantühenditest. Näiteks on afrikaadi kestus üsna lühike, olles mõnikord lühem üksikust frikatiivist. Üleminek sulult frikatiivile on afrikaatide puhul sujuvam kui vastava konsonantühendi puhul. Afrikaatide hääldamisel on oluline ka katketooni esinemine. Nimelt võib katketoon tingida häälduses silbipiiri asukoha muutuse.Märksõnad: fonoloogia, foneetika, konsonandid, afrikaadid, läänemeresoome keeled, liivi keelKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Tǟdõlpanmizt iļ līvõ kīel afrikātõd. Kēra tuņšlõb līvõ kīel afrikātidi. Vāldamiersūomõ kēļšti afrikātõd ātõ lieudtõb jedālēsti, vepsā, vaḑā ja karjala kīels. Sīegid līvõ afrikātõd äb ūotõ nei jõvīst tuņšõltõd. Fonētili material sīes kēras nägțõb, ku līvõ kīel fonolōgij sistēms attõ seļļizt afrikātõd: /tš/ [͡tʃ], /dz/ [d͡ z], /dž/ [d͡ ʒ] ja /ḑš/ [d͡ jʃ]. Sõnād, kus attõ afrikātõd, attõ amā jemīņ lețkīelstõ täpīņtõd sõnād, deskriptīvizt ja onomatopoetik sõnād. Līvõ kīel afrikātidi äb või piddõ īņõzkillijid kubūdõks. Nägțõbõks afrikātõd attõ killõld lītizt, jo lītimizt äbku īžki frikatīv. Iļlǟmi t-st agā d-st frikatīv pǟlõ äb ūo nei vaimi ku īņõzkillijizt kubsõ. Tǟdzi um ka līvõ kīel katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Až siedā īeldõb, zilb rubīž võib vaidõ eņtš kūož
Main features of the Livonian sound system and pronunciation
No full textThe aim of this article is to give an overview of the Livonian sound system and pronunciation. Regarding Livonian dialectal variation, the main difference is between East and West Livonian, while Central Livonian forms a transition area. The basis of the Livonian written language is the East Courland dialect. This article focuses on standard pronunciation, with some discussion of variation. Vowels and consonants are treated separately. In addition, Livonian prosodic features are discussed. Livonian stands out as being a Finnic language that has been influenced by the Baltic language, Latvian. Unlike many other Finnic languages, Livonian has voiced stops and fri catives, which can occur as long geminates. There is a large number of short and long monophthongs, diphthongs, and triphthongs in Livonian.Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Liivi keele häälikusüsteemi ja häälduse põhijooned. Käesolevas artiklis antakse ülevaade liivi keele häälikusüsteemist. Kuramaa liivi murrete seisukohalt on suurim erinevus ida- ja lääneliivi vahel, samas kui keskliivi ehk Īra kujutab endast üleminekuala. Tänapäeva liivi kirja keel põhineb Kuramaa idaliivi murdel. Artiklis kirjeldatakse liivi standard hääldust, tuues paralleelselt välja ka mõned murdeerinevused. Vokaale ja konsonante kirjeldatakse eraldi. Lisaks antakse ülevaade liivi prosoodiasüsteemist. Liivi keel on läänemeresoome keelte seas mõneti ainulaadses olukorras, kuna keeles on mõjutusi balti keelte hulka kuuluvast läti keelest. Erinevalt teistest läänemeresoome keeltest esinevad liivi keeles helilised klusiilid ja frikatiivid, mis võivad ilmneda ka pikkade geminaatidena. Samuti on liivi keel huvitav lühikeste ja pikkade monoftongide, diftongide ja triftongide rohkuse poolest.Märksõnad: konsonandid, vokaalid, toon, prosoodia, liivi keelKubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Līvõ kīel kilūd sistēm ja īeldõm pǟummitõd. Sīe kēra võttõksõks um iļļõvaņtļimi līvõ kīel kilūd sistēmst ja īeldõmst. Kurmǭ līvõ mūrdõd sūŗimi vait um um idā- ja lǟndlīvõd vail, sidāmi jag agā Īra um iļlǟdõb murd. Tämpiz līvõ kērakīel pūojõks um idālivõ murd. Kēras sǭb vaņțõltõd līvõ kīel standardīeltõmi, paralel ulzõ tūodsõ ka mingizt murdvaitõd. Īžkillijid ja īņõzkillijid sōbõd vaņtõltõd īžkiz. Vel sǭb vaņțõltõd līvõ kīel prozodij sistēmõ. Līvõ kēļ um vāldamiersūomõ kīeld siegās eņtšvīți, ku kīelsõ um mȯjtõkši lețkīelstõ. Tuoistiz ku sūrs jags vāldamiersūomõ kēļši, līvõ kīelsõ ātõ īelkõks vizād ja ȭrdõd īņõzkillijid, mis võibõd jeddõ tūlda ka kui pitkād kǭdkõrdizt kilūd. Līvõ kīelsõ um ka pǟgiņ lītiži ja pitkīdi īdkõrdiži, kǭdkõrdiži ja kuolmkõrdiži īžkiļļijidi
A century of Livonian studies at the University of Tartu
No full textThe significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised.
Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud.
Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd
Estonian dialect models
No full textDialectal data and normalization models presented in the following paper:
Hämäläinen, M., Alnajjar, K., & Tuisk, T. (2022) Help from the Neighbors: Estonian Dialect Normalization Using a Finnish
Dialect Generator. In The Proceedings of The Third Workshop for Deep Learning for Low Resource NLP
Language resources and tools for Livonian
No full textThis article describes linguistic collections of Livonian, development of digital resources, and their usage. The main motivation is to ensure the accessibility of Livonian intangible cultural heritage and linguistic materials for the Livonian and research communities as well as using digital technologies for the purpose of ensuring accessibility and making creation of resources more efficient. This paper also discusses digital technologies and tools needed by the Livonian community and researchers as well as challenges deriving from work with limited resources. A separate section discusses possibilities for adopting language technologies for low-resource languages based on the experiment of building a machine translation module for Livonian.
Kokkuvõte. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Keeleressursid ja -vahendid liivi keele jaoks. Käesolev artikkel annab ülevaate liivi keelekogudest, digitaalsete ressursside arendamisest liivi keele jaoks ja nende kasutamisest, et tagada liivi vaimse kultuuripärandi ja keeleliste materjalide kättesaadavus nii liivi kogukonnale kui ka laiemale teadlaskonnale. Samuti on digitehnoloogia kasutamise eesmärgiks tagada parem ligipääs allikatele ning muuta liivi keele jaoks vajalike ressursside loomine tõhusamaks. Artiklis käsitletakse liivlaste kogukonnale ja teadlastele vajalikke digitehnoloogiaid ja vahendeid ning piiratud ressurssidega tööst tulenevaid väljakutseid. Eraldi alapeatükis analüüsitakse vähese ressursiga keelte keeletehnoloogia kasutuselevõttu, tuginedes liivi masintõlke katsetamisele.
Kubbõvõttõks. Valts Ernštreits, Mark Fišel, Matīss Rikters, Marili Tomingas, Tuuli Tuisk: Resursõd ja vaindõkst līvõ kīel pierāst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlimiz iļ līvõ kīel kubūd, līvõ kīel pierāst lūodõd digitālizt resursõd, nänt kazāntimiz ja kȭlbatimiz, višīņtõs līvõd vaimlizt kultūr pierāndõkst ja tarmõs võimiži päzzõ kīel materjalõd jūrõ līvliztõn eņtšõdõn ja ka tuņšlijiztõn. Digitālizt tehnolōgijd kazāntimiz merk um ka parāntõ ovātõd kȭlbatimiz võimiži ja tīedõ līvõ kīel pierāst vajāglizt resursõd lūomiz jo kievāmõks. Kēra nīžõb iļ digitālizt tehnologijd ja vaindõkst, mis ātõ tārpalizt līvõd ja tuņšlijizt pierāst, ja iļ problēmõd, mis suggõbõd piškīzt resursõdõks jelāmizõst. Īžki kabāl um pivāstõd kīel tehnologijd kȭlbatimizõn piškīzt resursõdõks kīeld pierāst – sīesõ alīzõks um kȭlbatõd līvõ kīel mašīntulkõm lūomiz nägțõb
Time-series f0 analysis of contrastive tones:the case of Livonian natural speech
No full textLivonian is a Finnic language that differentiates between two contrastive phonological word tones: the broken tone and the plain tone. The broken tone is similar to the Danish stød in some respects and is said to be part of the word tone systems of the phonologies of languages in the Baltic region. The most characteristic acoustic reflexes of words with stød are the pitch contour's rising-falling or falling shape and (occasional) creaky phonation. These characteristics have been documented in controlled speech (e.g., Teras & Tuisk 2009). This paper presents findings for the tonal contrast in Livonian utterances in natural speech elicited from ten native speakers. To analyze the f0 contours associated with the stød contrast, generalized additive models (GAMs) were used. Interestingly, the findings show that the only clear difference occurs in disyllabic words in the speech of men. Men have a clearly rising-falling f0 contour in disyllabic words with stød, but a level-falling contour in words without stød. Women have a falling contour both in words with and without stød, i.e., the contrast appears to be neutralized in spontaneous speech for this group. The results indicate accommodation to the surrounding majority language of Latvian
Liivi sõnaprosoodia
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Liivi sõnaprosoodia on maailma keelte hulgas tähelepanuväärsel kohal, kuna ilmnevad sarnased jooned nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Liivi astmevaheldust iseloomustab nõrga- ja tugevaastmeliste rõhusilpide vaheldumine rõhtutute silpidega kahesilbilises kõnetaktis. Eriliseks teeb liivi keele pikkades rõhusilpides vastanduvad tõusev püsitoon ja tõusev-langev katketoon. Väitekiri keskendub kolmele peamisele aspektile: liivi kahesilbiliste nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnade silpide kestuste, kestussuhete ja põhitooni omavahelisele seosele kõnetaktis, liivi pikematele sõnastruktuuridele ja liivi katketooni akustilistele tunnustele. Akustiline analüüs näitas, et kahesilbilistes nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnades ilmneb rõhutu silbi kestuse erinevus ja sellest tulenevalt rõhulise ja rõhutu silbi kestussuhete erinevus. Põhitooni analüüs näitas, et püsitooniga nõrgaastmeliste sõnade põhitoon on küll tõusev, kuid tugevaastmeliste sõnade puhul põhitooni kontuur varieerub. Põhitooni tipp nendes sõnades võib olla nii pearõhulise esisilbi alguses kui ka lõpus. Liivi pikemates sõnades on silpide suhted kaasrõhulises kõnetaktis enamasti sarnased rõhulise ja rõhuta silbi suhtega pearõhulises taktis. Uurimistulemused kinnitavad, et kõige iseloomulikum katketooni akustiline tunnus nii loetud kui ka spontaanses kõnes on põhitooni tipu asukoht pearõhulise silbi alguses. Põhitooni varajane langus rõhulises silbis tingib ka selle, et põhitoon rõhutus silbis on katketooniga sõnades madalam. Pikad helilised silbituumad katketooniga sõnades võivad häälduda larüngalisatsiooniga, mis esineb järjekindlamalt loetud kõnes kui spontaanses kõnes. Intensiivsuse puhul on kõige iseloomulikum selle ebaregulaarne kontuur pearõhulises silbis. Väitekirja uurimistulemused kinnitavad ka, et katketooni kirjeldamisel tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata sõna rõhutule silbile, kuna katketooni akustilised tunnused peegelduvad ka seal.The Livonian language shares similar prosodic features with Finno-Ugric languages but also Baltic and Scandinavian languages. Gradation in Livonian is a regular alternation of the weak-grade and strong-grade stressed syllables and unstressed syllables. A significant phenomenon in Livonian word prosody is the opposition of the plain tone and broken tone or stød. The current thesis focuses on three main research aspects: the role of quantity and fundamental frequency in the Livonian prosodic system, the temporal patterns in Livonian words of more than two syllables, and acoustic features of Livonian broken tone or stød. The acoustic analysis showed the duration of the first stressed syllable might not differ in weak- and strong-grade words, but the difference becomes evident in the second unstressed syllable duration. Words without stød (i.e. with the plain tone) can have a late pitch peak in weak-grade words, while in strong-grade words the F0 peak can vary in the first stressed syllable. The structures of primary-stressed and secondary-stressed feet are in principle alike. The analysis revealed that the most stable and characteristic feature of words with stød is an early location of the F0 turning point and the irregular shape of the intensity contour. The F0 values in S2 are considerably smaller in words with stød. Characteristic laryngealization is realized more often in read speech than in spontaneous speech. In spontaneous speech, this feature tends to weaken or disappear. The results of this thesis suggest that not only the syllable carrying stød but also the following syllable might cue the difference between words with and without stød
- …
