1,720,968 research outputs found
Design of a fish pass for the Utita dam
No full textPeamised ökoloogilise seisundi mõjutajad on inimeste poolt rajatud paisud, mille tulemusena muudetakse jõe looduslikku voolurežiimi ja veeelustiku liikumisvõimalusi.
Võhandu jõgi on väga kalarikas. Jõgi on kiire vooluga, allikarohke ja jaheda vee temperatuuriga. Peamisteks kalaliikideks on jõeforell, haug, latikas, harjus, särg, luts, linask, koger, ahven säinas ja teib. Siirdekalade jaoks on nõutud tagada nende liikumisvõimalused. Käesolevas magistritöös projekteeritakse Utita vesiveskile kalatrepp.
Magistritöös on analüüsitud Utita profiilis olevaid vooluhulkasi ning arvutatud välja maksimum, miinimum ja sanitaar vooluhulgad. Arvutuste põhjal on selgitatud välja paisu läbilaskevõime ning on dimensioneeritud kalatrepp, mis on kavandatud olemasoleva ülevoolu avasse. On kavandatud rekonstrueerida silla sambad ja olemasolevad puitvarjad. Utita paisjärvele on tehtud sette mahu mõõtmised.
Utita liigveelasuks on kahe avaga lailäviülevool. Lailäviülevoolu kogupikkus on 13,4 meetrit. Paisu on võimalik reguleerida varjadega. Paisu rekonstrueerimisel paigaldatakse sinna uued varja postid, samuti vajavad parandustöid paisu betoonsambad.
Lõputöös on uuritud erinevate aastate vooluhulkasi, ning nende põhjal on koostatud tõenäosuskõverad. Arvutuste tulemusena selgub, et Utita profiilis on maksimaalseks vooluhulgaks 19,62 m3/s ning looduslikuks miinimumvooluhulgaks 0,5 m3/s. Kuna Utita veskipais on rahuldavas seisukorras, siis nähakse ette rekonstrueerida kalda- ja jõesammaste ülemised osad. Lõputöös on välja toodud sobilikumad kalapääsud Utita veskipaisule. Sobilikumaks oli kalatrepp.
Kalatrepi kogupikkuseks on 31,9 meetrit. Kalatrepi toimimiseks vajalik vooluhulk on 0,3 m3/s. Kalatrepp koosneb 13 kambrist, kus seina alumise ava mõõtmeteks on 0,5x0,4 m2 ja ülemise ava mõõtmeteks 0,3x0,3 m2.The main ecological status is influenced by people building dams, which results in natural water flow regime of the river and aquatic life movement being changed.
Võhandu river is very rich in fish. The river is fast-flowing, with plenty of springs and with a cool water temperature. The main fish species are the brown trout, pike, bream, pike, grayling, roach, burbot, tench, bream, perch and dace. For highly migratory species is required to ensure their mobility. In this thesis, the author designed a fish ladder to Utita weir.
It this master's thesis different flows have been analyzed in Utita profile and calculates the maximum, minimum, and sanitary flows. Calculations are explained in the throughput capacity of the dam and the fish ladder is dimensioned. When the fish ladder is constructed, reconstruction work has to be done in the weir. Also Utita reservoir sediment measurements have been made.
At Utita the excess water flows through the two-hole overflow. the whole length of the overflow is 13.4 meters. The weir can be adjusted by the wooden screens.When the reconstruction of the dam is on the way, new screen polesa are installed, as well the dams concrete pillars need to be repaired.
In this thesis, various water flows have been analyzed over the years, and on the basis of the flows, probability curves have been made. Calculations reveal that the maximum flow in Utita profile is 19.62 m3/s, and the natural minimum flow of 0.5 m3/s. As Utita weir is not in a satisfactory condition, then reconstruct is needed for the shore and river pillars upper parts. In the thesis, there are compared different fishpasses for the suitability in Utita weir. The most appropriate is the fish ladder.
The total length of the fish ladder is 31.9 meters. Necessary for the functioning of the fish ladder flow rate of 0.3 m3/s is needed. Fish ladder consists of 13 chambers, where the bottom wall opening dimensions are 0,5 x0, 4 m2, and the upper opening dimensions of 0.3 x0, 3 m2
Investigation of controlled drainage intake and importance of water level management
No full textMagistritöö
Maaehituse ja veemajanduse õppetoolSeadedrenaažiga on võimalik vähendada taimetoitainete (N ja P) väljakannet
eesvooludesse. Reostuse väljakande vähendamiseks peab veetase olema reguleeritav,
aga enamasti on seadedrenaažikaevudel ainult kaks erinevat äravoolu kõrgust ja
puuduvad erineva läbimõõduga äravoolutorude veevastuvõtuvõime alased teadmised
dimensioneerimiseks.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laborikatsega uurida seadedrenaaži äravoolutoru
veevastuvõtuvõimet ja voolurežiime ning analüüsida veetaseme reguleerimise vajadust
põllul, tuginedes veebilansi arvutusele.
Laboris ehitati kaevu mudel, surve mõõdeti Thalimedes limnigraafiga, vooluhulk
kolmnurkülevooluga. Katses kasutati torusid DN110, DN160 ja DN110 koos lehtriga
(läbimõõt 215 mm). Katse ajal fikseeriti ülevoolul toimuvaid voolurežiimi muutuseid.
Katse tulemustest järeldati: 1. Lehter parandab äravoolutoru veevastuvõtuvõimet. 2.
Pikk äravoolutoru peale drenaažikaevu halvendab veevastuvõtuvõimet. 3. Suurem toru
läbimõõt on efektiivsem lahendus ainult suurte vooluhulkade puhul. 4. Surve ja lehtri
raadiuse seos (H/R) on voolurežiimide määramisel abiks. 5. Veebilansi arvutusega saab
hinnata veetaseme reguleerimise vajadust.Controlled drainage (CD) can reduce the amount of plant nutrients (N and P) that flow out of
our fields with rainfall. To help reduce plant nutrient flow, water levels must be adjustable, but
controlled drainage wells mostly have only two water levels available to switch between and
also there is a lack of knowledge about pipe intake values for dimensioning new CD wells.
The aim of this research is to investigate pipe intake values and flow regimes with an experiment
and analyse the importance of water level management in a field based on water balance
calculation.
A model of a CD well was built, the water head was measured with a Thalimedes limnigraph.
The flow rate was calculated, using a triangular cross-section equation. Different sized were
used in the experiment: DN110, DN160 and DN110 pipe with a cone shaped inlet (D=215 mm).
During the experiment, different types of flow regimes were observed and fixed visually.
The results of this research: 1. A Cone shaped inlet helps to increase intake value of a pipe. 2.
A Long outflow pipe after a CD well worsenes the intake value. 3. Using a bigger pipe diameter
is effective only with large flow rates. 4. The correlation between water head and a cone shaped
inlets diameter (H/R) is useful when determening different flow regimes. 5. Water balance
calculation can help determine the need of water level management
Reconstruction of the Tõravere dam and design of a fish pass
No full textVeepoliitika raamdirektiivis on seatud veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea seisundiklassi saavutamine 2015. aastaks ning seisundi edaspidine hoidmine. Elva jõe ökoloogilist seisundit on käesoleval ajal hinnatud läbiviidud seirete alusel kesiseks. Üheks põhjuseks on jõel asuvad paisud, mis tõkestavad kalade rändevõimalusi kudealadele. Veeseadus näeb ette tagada kalade vaba läbipääs lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvatel veekogudel ehk see tähendab paisudele kalapääsu rajamist või paisu lammutamist. Et Tõravere vesiveskis saaks edasi toimuda hüdroelektri tootmine, on vaja olukord viia kooskõlla seadustega ning rekonstrueerida hüdrosõlm.
Töö eesmärgiks on leida tehnilised lahendused ja koostada projektlahendus käesoleva olukorra parandamiseks.
Magistritöös on antud ülevaade Tõravere hüdrosõlme seisukorrast, hinnatud Elva jõe seisundit ning uuritud jõe kalastikku.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt väljastatud andmete põhjal on magistritöös tehtud hüdroloogilised arvutused vesiehitiste projekteerimisel vaja minevate vooluhulkade leidmiseks.
Magistritöös on antud ülevaade erinevate kalapääsu tüüpide kohta ning neile esitatud üldistest nõuetest.
Magistritöös on koostatud projektlahendus kahe erineva kalapääsu ja vajaliku läbilaskevõimega ülevoolu kohta koos arvutuste ja joonistega. Projekteeritud on kalatrepiga ning loodusliku möödaviikpääsuga lahendusvariandid ning 12,8 meetri laiuse ülevooluavaga lailäviülevool.In the Water Framework Directive is set for the main purpose of water conservation for all surface waters status to achieve good watercourses conditions by 2015 and maintenance the condition. Elva river ecological status is currently assessed poor on the basis of monitoring. One of the reasons is situated on the river dams that prevent fish migration to spawning areas. Water act designates to ensure fishes free passage of salmon, river trout, sea trout and grayling spawning places and habitation on the list as surface waters, this means establishing fish pass on the dams or the dam demolition. Therefore Tõravere watermill could occur on hydroelectricity generation, it is necessary to bring the situation according to law.
Purpose of current thesis is to find technical solutions and to compile design approach to resolve this situation.
Master thesis gives an overview of the state of Tõravere hydraulic structure, evaluated Elva river condition and examined fish fauna of the river.
Hydrological computations have been made in master’s thesis on the basis of data that issued by Estonian Meteorological and Hydrological Institute to get necessary flow rates to design hydraulic structures.
Master’s thesis has given an overview of the different types of fish passes and presented general requirements.
In Master’s thesis has compiled design approach of two different fish passes and the required water-carrying capacity of the overflow together with the computations and drawings. Designed is solution options with pool pass and natural bypass channel and 12,8 meter wide overflow aperture broad-crested weir
Environmental facilities of Estonian drainage systems. State investigation
Get PDFMagistritöö
Vesiehituse ja veekaitse õppekavalMaaparanduse eesmärk on suurendada ja kindlustada põllumajandustootmist. Euroopa
Liidus on põllumajandussektori üleüldise tegutsemise aluseks ühine
põllumajanduspoliitika, mis koosneb otsetoetustest ja maaelu arengu toetustest. Käesolev
magistritöö on osa Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuringust, hõlmates olemasolevate
rajatiste seisundi hinnangut.
Töö eesmärk on uurida ajavahemikul 2008–2019 rajatud hajukoormuse levikut ohjavate
maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatisi. Uuring koosnes projektide tehnilisest
analüüsist ja välitöödest. Uuringu põhjal antakse erinevate rajatistüüpide otstarbekuse,
nõuetekohasuse, tehnilise seisundi ja toimimise efektiivsuse hinnang.
Töös käsitletud keskkonnarajatiste hindamiskriteeriumiteks võeti põllumajandusministri
määrused ning maaparandusrajatiste tüüpjoonised. Otstarbekust ja nõuetekohasust
analüüsiti projektide seletuskirjades, töömahu tabelites ja joonistel esitatud info alusel,
arvestades nende ehitamise ajal kehtinud nõudeid. Tehnilist seisundit hinnati välitöödega,
toimimise efektiivsusele anti hinnang välitööde ja projektianalüüsi tulemusena.
Kuigi keskkonnarajatised on projekteeritud arvestades projekteerimisnorme või
juhendites toodud nõudeid, siis välitööd näitasid, et enamik rajatisi ei tööta efektiivselt.
Nimetatud ebaefektiivsuse põhipõhjuseks on rajatiste hooldamise puudulikkus ja
projekteerimisnormides olevad liiga väikesed nõuded rajatiste suurustele.The aim of land improvement systems is to increase and secure agricultural production.
In the European Union, the overall operation of the agricultural sector is based on the
common agricultural policy, which consists of direct payments and support for rural
development. This master's thesis is part of a study commissioned by the Ministry of Rural
Affairs, which includes an assessment of the condition of existing facilities.
The aim of the work is to study the environmental protection facilities of the land
reclamation system that control the pollution of nonpoint source built in the period 2008–
2019. The study consisted of technical analysis of projects and fieldwork. The study
provides an assessment of the expediency, adequacy, technical condition and operational
efficiency of the different types of facilities.
The evaluation criteria of the environmental facilities discussed in the work were the
regulations of the Minister of Agriculture and the standard blueprints of land improvement
facilities. The expediency and adequacy were analyzed on the basis of the information
provided in the project explanatory notes, workload tables and blueprints, taking into
account the requirements in force at the time of their construction. The technical condition
was assessed by fieldwork, and the efficiency of the facility was assessed as a result of
fieldwork and project analysis.
Although the environmental facilities have been designed with the design standards or
instruction guidelines in mind, the fieldwork has shown that most facilities are not
operating efficiently. The main reasons for this inefficiency are the lack of maintenance
of the facilities and the too small requirements for the size of the facilities in the design
standards
Laboratory study of a drain envelope material
No full textEestis rajatud põllumajanduslikud kuivendussüsteemid on vananenud ning vajad lähitulevikus
rekonstrueerimist. Tagamaks kuivendussüsteemide pikaajalise toimimise on oluline
valida õige kattematerjaliga dreen vastavalt pinnasele.
Töö eesmärk on uurida viimastel aastatel turule tulnud uute kattematerjalide ja dreenikonstruktsioonide
toimist peen- ja jämeliivas.
Kattematerjalide omaduste uurimiseks sooritati laborikatse, mille tarbeks ehitati katsestend.
Katsestendi ehitamisel tugineti mitmete autorite poolt sooritatud katsetele. Laborikatse käigus
mõõdeti dreenides väljuvaid sette ja vooluhulkasid.
Mõõdetud katse tulemuste analüüsimisel selgus, et geotekstiilidega kaetud dreeni torud on
efektiivsemad peen- ja jämeliiva pinnaste kuivendamiseks kui jäiga kattematerjaliga dreenid.
Suurima vee vastuvõtuvõimega dreen peenliivas oli kootud geotekstiiliga kaetud toru
ning jämeliivas mittekootud geotekstiiliga.Agriculture sub surface soil drainage in Estonia is archaic and needs to be reconstruct in
near future. To assure drainage systems long-term functioning, is important to choose the
right drainage envelope according to soil.
The main aim of this thesis is to examin newly introduced perforated drain pipes and drain
pipe envelope materials on the market and how will they work in fine and coarse sand.
To examin characteristics of drain envelopes in laboratory test, a sand tank model was
built. The sand tank model was developed similar as in many different sources. In these
laboratory test water capacity of drains and soil particles movement through envelopes
were measured.
This research shows that drains which are covered with geotextiles have bigger water capacity
than drains with stiff envelopes. Drains with woven geotextiles had the highest
water capacity in fine sand. Drains covered with non-woven geotextiles had the highest
water capacity in coarse sand
Research of salmonidae artificial spawning ground features and design basics
No full textLõheliste elu- ja kudemispaigad on inimtegevusest sh maaparandusest tugevalt mõjutatud.
Edukaks kudemiseks on vajalikud mitmed tingimused. Tehiskoelmu efektiivsus sõltub
eelkõige vooluhulgast, voolukiirusest, veesügavusest, temperatuurist ning kruusa
fraktsioonist, mis omakorda mõjutab hapniku sisaldust vees. Inimtegevuse mõju
kompenseerimiseks rajatakse tehiskoelmuid, mis tuginevad kogemuslikule teadmisele.
Eestis puuduvad detailsed projekteerimisjuhendid. Oluline on osutada tähelepanu
peamistele probleemidele, milleks on vooluhulga, voolukiiruse ning kruusakihi paksuse
tagamine; maaparandussüsteemi eesvoolude hüdromorfoloogilise mitmekesisuse
parandamine ning tehiskoelmute püsivuse pikendamiseks ja kalade kudemiseks vajalike
tingimuste saavutamiseks alternatiivide leidmine.
Käesoleva töö eesmärk on uurida voolukiiruste, vee sügavuste ja vooluhulkade seost; leida
edaspidiseks parimad võimalused tehiskoelmute projekteerimiseks. Eesmärgist tulevad
järgmised ülesanded: kontrollida arvutuste ja katsete ühisust ja arutleda katsetulemuste üle;
ning suurendada lõhekalade arvukust efektiivsete tehiskoelmute rajamisega.
Tulemustest võib järeldada, et väga lühikeste ja kiirevooluliste tehiskoelmute puhul tekib
pinnase erosioon, mille tagajärjel on raskendatud kalade kudemine. Teades, et lävend
tekitab paisutust, tuleks selle mõjualaga arvestada ka maaparanduses.Salmonidae habitat- and spawning ground are strongly affected from human activity, including
melioration. A number of conditions are necessary for a successful spawning. The
artificial spawning ground effectiveness depends foremost on the flow velocity, flow
rate, water depth, temperature and gravel faction, which in turn affects oxygen content. To
compensate the impact of human activities, it is popular to establish artificial spawning
grounds, which rely on experiential knowledge.
Estonia has no detailed design instructions. It is important to point out the main challenges,
which are to ensure the flow, the flow rate and the thickness of the layer of gravel; to improve
diversity hydromorphological recipients of land improvement systems; to find alternatives
for artificial spawning grounds for extending permanence and to achieve the necessary
conditions for fish spawning.
The aim of this work is to explore the link between the flow rates, the water depths and the
flows; to find the best ways to design the artificial spawning grounds. The aim is connected
with the tasks: to check the calculations and tests communities and discuss the results
of the test and to increase the gap of salmonidae abundance, while establishing effective
artificial spawning grounds.
From the results, we can conclude that, very short and fast-flowing artificial spawning
grounds cause soil erosion, which makes salmonidae spawning difficult. Knowing that the
limen creates swell, it`s important to consider the impact in melioration
The restoration of Tudulinna peat-miningarea
No full textMagistritöö eesmärgiks oli välja töötada korrastamise tehnoloogia Tudulinna ammendatud soo rekultiveerimiseks.
Eesmärgi saavutamiseks tutvuti antud ala kohta käiva olemasoleva materjaliga ning tehti välitöid. Välitööde käigus uuriti ammendunud sooalal olevat taimestikku, tehti topogeodeetilisi mõõdistustöid, võeti turbaproove, määrati turbalasundi paksus ja analüüsiti rekonstrueerimist vajavat kuivendusvõrku. Taimkatte uurimise käigus võeti proovitükid, mille eesmärgiks oli hinnata alal kasvava taimestiku hetkeolukorda ning selle põhjal otsustada kuidas käituda edasi.
Välitööde põhjal käsitleti alale tehtavaid projektlahendusi. Kasutatavateks korrastamise meetoditeks, mida analüüsiti, olid metsastamine ja taastamine sooks. Metsastamise puhul oli vajalik ära juhtida liigniiskus, rekonstrueerides alal olevad kraavid ja eesvoolud. Samuti oli oluline õige väetamine ja turbakihi läbikündmine, et oleks tagatud parem taimekasv. Sooks taastamise puhul tuli teha vastupidist. Rabataimede kasvu taastamiseks oli vaja alal tõsta veetaset, sulgedes alal olevad kraavid tõkketammidega.The aim of the Master’s thesis was to develop a technology for recultivation of Tudulinn’s cut–over peatland.
In order to accomplish the goal, it was necessary to familiarize with the available in-formation and perform fieldwork. During the fieldwork research, flora of the area was examined, peat examples were taken and thickness of the peat was measured. Further-more, an old drainage network system, which needs to be replaced, was analyzed. An investigation of the vegetation cover was made to assess the current situation and de-cide on further steps.
Different solutions were created based on fieldwork research. The proposed methods for reconstruction of the peatland of Tudulinn were to afforest or restore cut-over peat-land. For afforestation, it is necessary to drain the ground and rebuild all of the drain-age canals. It is also important to correctly fertilize and plough through the peat layer to improve vegetation growth. For peatland restoration it is necessary to do the oppo-site; the area has to be flooded by closing the ditches and building dams in the trench-es
Restoration of the river bed of Pedja and reconstruction of its structures within the limits of Jõgeva borough
Get PDFJõgede ökoloogilise seisundi parandamine on oluline nii vee-elustiku kui sotsiaalsest
aspektist. Jõgeva alevikus paikneva hüdrosõlme hetkeolukord pole rahuldav, kuna rajatised
on amortiseerunud, puudub läbipääs kaladele ning inimasustusega piiratud veekogu
rekreatiivne potentsiaal on kasutamata.
Antud magistritöö eesmärk on pakkuda välja terviklik projektlahendus Jõgeva hüdrosõlme
kohta, mis tagab hüdrorajatistest takistusteta ja ohutu Pedja jõe maksimumvooluhulkade
läbilaske, ning millest juhindudes tervendatakse jõe sängi ning saavutatakse seeläbi Jõgeva
paisjärve ja harujõe parem esteetiline seisund.
Pika rea (1925-2014) põhjal tehtud hüdroloogilised arvutused ja nende põhjal
olemasolevate rajatiste läbilaskevõime leidmine näitas, et 1% ületustõenäosusega
maksimumvooluhulgast (129 m3
/s) ligikaudu 1/3 ei mahu läbi hüdrosõlme. Harujõe
eriprofiilülevoolu lävi on liiga kõrge. Truubid on liiga väikse läbimõõduga, mis on
põhjustanud mitmel aastal üleujutusi.
Lahendusena on ette nähtud peaharu paisu jäämurdjate ja ülevooluläve lammutus
läbivooluava suurendamiseks. Uueks ülevooluks jääb lailäviülevool, millel veetaset
reguleeritakse kilpvarjadega. Kalapääsu tüübiks on valitud kalaramp, mis rajatakse peaharu
pais-regulaatori vasakpoolsesse avasse. Harujõele on ette nähtud kaks silda, ülevooluläve
alandamine, kaks kivikärestikku ja kaldapuistu korrastamine.Improving the ecological condition of rivers is important for both aquatic and social
conditions. The current situation of hydraulic structures in Jõgeva borough is not
satisfactory because the installations are worn out, there is no passage for fish and the
recreational potential of the water body surrounded with settlement is unused.
The aim of this thesis is to offer a comprehensive design for hydraulic structures in Jõgeva
borough, which ensures an unhindered and safe runoff of the Pedja river flow from the
hydraulic structures, and to direct the restoration of the riverbed, thereby achieving better
aesthetic conditions of Jõgeva reservoir and the distributary.
Determining the capacities of the existing structures on the basis of hydrological
calculations based on a long line of observation data (1925-2014) showed that during
maximum flow with exceedance probability of 1% (129 m3
/s), about one third will not fit
through the hydraulic structures. The crest of the distributary’s weir is too high. Culverts
are too small in diameter, which has in many years resulted in floods.
As a solution, the demolition of the main stream channel’s weir’s icebreakers and sill is
stipulated to increase the flow through the regulator. The new weir sill will be a broadcrested
weir, with gates made of wood regulating the water level. The selected type of
fishpass is a fish ramp, set to be built in the left opening of the main stream channel’s
regulator. The distributary is designed to have two bridges, a lowering of the sill’s crest,
two rapids and a reconditioning of the forest stand on the river bank
Designing a fish pass forthe Peedu watermilldam
No full textElanikkonna arvu kasv, põllumajanduses ja tööstuses tarbitava vee koguse suurenemine, mis paljudes maades ületab keskkonna taluvuse piiri, halvendab oluliselt vooluveekogude seisundit. Säästva arengu põhimõtted, millega tuleb tagada kvaliteetne elukeskkond ja ressursside kättesaadavus tulevastele põlvkondadele ning liikide säilimine, on enamuse maade seadustes. Vee raamdirektiiv ja veeseadus nõuavad veekogude hea seisundi saavutamist ja hoidmist. Üheks seda takistavaks teguriks on ka paisud, mis takistavad kalade liikumist.
Eestis on jõgedel 689 töötavat paisu ning 98 hävinud paisu jäänuseid. Lahendused on alates rajatiste likvideerimisest kuni kalapääsu projekteerimiseni. Variandi jaoks, kus veehoidla eesmärk on puhkemaastiku väärtuse tõstmine ja veeenergiat tootmiseks enam ei kasutata, on käesolevas lõputöös antud lahendus Elva jõe Peedu vesiveski paisu näitel.
Aastaid varem projekteeritud rajatistele on tehtud uuesti hüdroloogilised arvutused, sest vaatlusread on pikemad, muutunud on maakasutus ja valgalad. Lõputöös leitud arvutuslikud maksimaalsed vooluhulgad on väiksemad 45,37 m3/s. Jõge iseloomustab vooluhulga suur varieerumine aasta sees kui ka kuivadel ja märgadel aastatel, mille tõttu on vajalik ka sellise paisu hooldus ja varjade ning kalapääsu töörežiimi tagamine.
On võrreldud erinevate kalapääsude omadusi ja sobivust antud kohta. Visuaalse ilme ning puhkemaastikku sobivaks lahenduseks looduslähedased kalapääsud (kiviramp või möödaviik). Maaomandi ning ruumipuuduse tõttu pole viimane võimalik.
Olemasoleva paisu pikkus on 31,2 m, millest 12,6 m osa moodustab 1,5 m kõrgune betoonpais, ülejäänud ava suletakse puitvarjadega. Lahenduses on kiviramp on projekteeritud olemasoleva betoonpaisule ava laiusega 3 m, kaldega 54‰. Sellega on vooluhulk kalarampi normaalpaisutustaseme korral 0,43 m3/s, voolukiirus selles 1,38 m/s ja voolusügavus 0,3 m.Population growth and increasing water consumption in agriculture and industrial pro-duction are already over the limit of tolerance in several countries as a result of which the conditions of watercourses continue to deteriorate. Principles of sustainable devel-opment which must guarantee a high quality living environment and the availability of resources for future generations and preservation of species are written in most coun-tries’ laws. The Water Framework Directive and the Water Act require the achieve-ment and maintenance of good watercourses conditions. Dams can be named as one of the hindering factors, as they prevent natural movement of fish.
There are 689 operating dams and remains of 98 dams in Estonia. Solutions vary from demolition to constructing fish passes. A solution for a variation where a reservoir is used to raise the value of recreational landscape and isn’t used anymore for energy production is presented in this thesis on the example of a Peedu watermill dam on Elva river.
New hydrological computations have to be conducted for the facilities constructed years ago because of the longer reference lines and changed land use and basins. Peak flow rates on the Elva river calculated during this thesis are smaller than 45,37 m3/s . The river can be characterized by a substantial variation in flow rates during both dry and wet years which is why maintenance of such dam and screens is necessary along with providing the operation of a fish pass.
Several fish passes have been compared for suitability to this area. Based on their visu-al look the fish passes mimicking natural watercourse (a rock ramp or a natural bypass) were found most suitable. Due to land ownership and lack of space the latter isn’t an option at this specific location.
Length of the existing weir is 31,2 m, 12,6 m of which are formed by a 1,5m high con-crete dam and the rest is closed with wooden screens. In the designed solution a rock ramp is constructed onto the existing concrete weir with a gap length of 3 m, and a 54 ‰ slope. Considering named conditions the discharge is 0,43 m3/s, flow velocity is 1,38 m/s and flow depth 0,3 m
Technical restoration project for the Kildemaa cut-over peatland
Get PDFEhitusinseneriõppe lõputöö
Vesiehitus ja veekaitse õppekavalRabadel on oluline roll olla ökosüsteemis süsiniku sidujaks, magevee reservuaariks ja
erinevatele taimedele elukeskkonnaks. Kuivenduskravide rajamisega ja turba
kaevandamisega on rikutud ära soos olev hüdroloogiline režiim, mis põhjustab suurtes
kogustes kasvuhoonegaaside paiskumise atmosfääri. Lisaks on kuivendamise tõttu
kadunud rabale iseloomulike taimede elukeskkond.
Käesoleva magistritöö eesmärk oli anda ülevaade jääksoodest põhjustatud olulisematest
keskkonnaprobleemidest ja laialtlevinud taastamisviisidest, ning koostada Kildemaa
jääksoole tehniline taastamise projekt.
Lähteülesanne on koostatud projekti tellija poolt. Lähteandmete kogumiseks on kasutatud
välitööl teostatud mõõtmised, uuritud avalikke kaardirakendusi ja projektala varasemalt
uuritud kirjandust.
Projektlahendusega on taastatud jääksoos hüdroloogiline režiim, mis aitab kaasa
rabasuunaliste taastumisprotsesside tekkele. Projektlahenduses on modelleeritud pinnavee
efektiivne liikumine, suunates veevool kraavidest tagasi jääksoo alale. Projektlahenduse
väljatöötamisel vooluvee ja valgalade modelleerimiseks on kasutatud vabavara SAGA.Bogs have an important role to accumulate carbon in ecosystem, to store fresh water
reservoir and to provide living environment to different plants. Hydrological regimen has
been damaged because of ditch digging and mining peat, large amount of greenhousegases
released into atmosphere. In addition the habitat of plants has been lost due to drainage.
The purpose of the present master's thesis is to give an overview about important
environmental problems that are caused by peatlands and to give overview main recovery
methods and to compose technical recovery project for Kildemaa peatland.
The initial task is created by the project client. To collect source data fieldwork
measurements have been used, public map applications have been explored and have been
used previously studied literature in the project area.
The hydrological regimen has been restored by the project that helps to improve Kildemaa
cut-over peatland recovery processes to bog. The project solution includes efficient water
surface movement to route water from the ditches back to the cut-over peatland surface.
The SAGA freeware was used to design a project solution for modeling water routes and
water catchment areas
- …
