1,721,004 research outputs found
Effect of biological and organic additives on vermicompost quality
Full text linkMagistritöö
Aianduse õppekavalPõllumajanduslikust tootmisest, toiduülejääkidest ning tööstusest tekib suur kogus
orgaanilisi jäätmeid. Orgaaniliste jäätmete ringlussevõtt on laialdaselt tunnustatud tegevus.
Vermikompostimise tagajärjel saadakse tahkest orgaanilisest materjalist keskkonnasõbralik,
kasulik ja väärtuslik toode taimekasvatuseks.
Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada välja vermikompostimise ning erinevate
tugimaterjalide ja lahuste koosmõjud vermikomposti kvaliteedile.
Vermikompostimise juures kasutati efektiivsete mikroorganismide lahust (EM), biosütt ja
bokashi tehnoloogia abil fermenteeritud materjali, et protsessi kiirendada ja efektiivsemaks
muuta.
Kõikides katsevariandites oli C:N suhe kitsam kui 20, mis on vihmaussidele sobilikuks
elukeskkonnaks. Kõikides katsevariantides jäi pH vahemikku 6,58-7,69, mis on
vihmaussidele sobilikuks elukeskkonnaks. Bokashi kliidega rikastatud katsevariandis oli
naatriumi sisaldus 1,7 %, kuid vihmaussid taluvad naatriumisisaldust kuni 0,5%. Efektiivsete
mikroorganismide lahuse ja biosöe lisamine katsevariantidesse kiirendasid vihmausside
paljunemist, sest 08.01.19. mõõtmise käigus oli juveniilses staadiumis vihmausse nendes
katsevariantides rohkem. Biosöe lisand vermikompostis mõjus positiivselt taimkatse puhul,
sest salatkressi saagikus oli biosöega katsevariandi puhul kõrgem. Bokashi lisand
vermikompostis mõjutas negatiivselt taimede kasvu, sest salatkressi saagikus oli madal. Tuginedes vermikomposti keemilistele näitajatele, võib tulemuste põhjal öelda, et põhjuseks
võis olla kõrge naatriumisisaldus.
Käesoleva uurimistöö andmed sobivad kasutamiseks nii suurtootmises kui ka koduses
väikemajapidamises vermikompostimiseks ja selle efektiivsemaks muutmisel kasutades
vermikompostimise lisandina biosütt või efektiivseid mikroorganisme.Large amounts of organic waste are generated from agricultural production, food surpluses
and industry. The recycling of organic waste is a widely recognized activity.
Vermicomposting results in an environmentally friendly, useful and valuable plant-based
product from solid organic material.
The aim of current work was to identify the effects of vermicomposting and various support
materials and solutions on the quality of vermicompost.
In current study vermicomposting used effective microorganism solution (EM), biochar and
bokashi fermented material to accelerate and make the process more efficient.
In all of the test variants, the C: N ratio was narrower than 20, which is suitable for
earthworms. In all test variants, the pH ranged from 6.58 to 7.69, which is a suitable habitat
for earthworms. In the test variant enriched with Bokashi bran, the sodium content was
1.7%, but the earthworms tolerate a sodium content of up to 0.5%. Adding effective
microorganism solution and biochar to the test variants accelerated the spread of
earthworms because 08.01.19. in the course of the measurement, there were more
earthworms in the juvenile stage in these test variants. The biochart in the vermicompost
had a positive effect on the plant test because the yield of the secretion was higher in the
biochar test variant. Bokashi additive in vermicompost negatively affected plant growth
because of low yields of secretion. Based on the chemical characteristics of vermicompost,
the results suggest that the reason may be high sodium content. The data from this research is suitable for use in both large-scale and domestic small-scale
vermicomposting and making it more efficient using biochar or effective micro-organisms
as a supplement to vermicomposting
Effect of lake sediment on growth of pelargonium (Pelargonium zonale)
Full text linkMagistritöö
Aianduse õppekavalKäesolev magistritöö uurib järvesette mõju viirpelargooni kasvule. Viirpelargoon (Pelargonium
zonale) on olnud aastasadu väga populaarne konteinertaim. Populaarsuse on ta saavutanud oma
vastupidavuse, värvikirevate õite, rikkaliku sortimendi ning lopsaka kasvulaadi tõttu.
Uurimistöö eesmärk on välja selgitada järvesette kasutamise mõju viirpelargooni kasvule ning
seeläbi hinnata valitud järvesetete potentsiaali põllumajanduses mullaparandaja ja väetisena.
Suurenenud huvi tõttu looduslike ja keskkonnasõbralike väetiste vastu oleks Eestis järvemuda
kasutusele suur potentsiaal.
Magistritöö raames viidi läbi nõukatse Saku vallas Harjumaal 2021. aasta suvel. Katsekultuuriks
oli valitud viirpelargoon (Pelargonium zonale) `Abelina`. Katse läbiviimisel kasutati 2020. aasta
sügisel Neitsijärvest ja Väikesest Kodijärvest kogutud järvesetet. Katse käigus lisati setet otse
substraadi sisse või alternatiivselt kasutati sette ja vee segult dekanteeritud kastmisvett.
Võrdluseks kasutati väetamata kontrollvarianti ning kastmist mineraalväetisega. (suvelillede
kastmisväetis). Katse lõpus määrati kogu taimne biomass ning teostati substraadi keemiline
analüüs. Katse statistiline andmetöötlus viidi läbi Blue Sky Statistics ja MS Excel tarkvara
kasutades.
Magistritöö selgitas välja, et järvesette lisamine substraadile parandas taimede kasvu ja õitsemist
võrreldes väetamata kontrollvariandiga. Katsest selgus ka, et settega antav toiteelementide varu ammendus katse jooksul. Katse lõpus esinesid settega väetatud taimedel toiteelementide
puudusnähtused erinevalt mineraalväetisega kastetavast variandist. Neitsijärve rauarikka sette
kastmisvees puudus taimedele omastatav fosfor kuna raud fikseeris fosfaatse fosfori settesse.
Kokkuvõttes võib öelda, et settega väetamine suurendas taimede maapealset biomassi ja kinnitas
sette kasulikku mõju. Katseperioodi teises pooles ammendus settelisandiga substraadis
toiteelementide varu ja järvesette mõju taimede kasvule jäi tagasihoidlikuks. Katse tulemus
näitas, et sette kasutamine toetas taimekasvu, kuid lisatav settekogus peab olema piisav
varustamaks taime toiteelementidega katseperioodi lõpuni.Current Master' s Thesis investigates the influence of the sapropel to the growth of the
Pelargonium. Pelargonium has been a popular container plant for more than hundred years. It has
been popular due to its durability, colorful blossoms, rich sortiment and good growth.
The purpose of this research work is to find out the impact to the growth of Perlargonium when
using sapropel as well as evaluate the potential of lake sediment as a fertilizer and soil enhancer
in agriculture.
There is growing interest in natural and environmentally friendly fertilizers and potentially there
could be potentially big interest to use Estonian lake mud with that purpose. Lake mud or sapropel
is good organic substance that could be used as soil improver and fertilizer. Weather sapropel is
suitable as fertilizer depends on its mineral composition, specific properties of the lake and the
accumulated nutrients in sediment.
In order to collect the data for the thesis a container experiment with Pelargonium has been
carried out in summer 2021 in Saku county, Harjumaa. Pelargoinium zonale /Abelina/ was chosen
as model culture for the experiment. Lake sediments for experiment were collected in autumn 2020 from Lake Neitsijärv and Lake
Väike Kodijärv. Sediments were added to the substrate or, alternatively, substrate was
periodically irrigated with water decanted from the mixture of water and sediment. As a
comparison, nonfertilized control variant, and a variant of substrate irrigation with mineral
fertilizer (summer flower fertilizer) was used. At the end of the experiment the plant biomass was
determined and the chemical analysis of the substrate was carried out. The statistical data from
experiment was processed with Blue Sky Statistics and MS Excel Software.
As a results of the study it was ascertained that adding the lake sediment to the substrate improved
the plant growth and blossoming compared to nonfertilized control variant. Despite an excellent
initial growth, in the second half of the experiment period the nutritional reserve in substrate
enriched with the sediment mixture was exhausted and the growth of the plants became moderate.
At the end of the experiment the plants fertilized with the lake sediment, were malnourished
compared to the plants that were watered with mineral fertilizer.
The irrigation with decanted water from iron-rich sediment from Neitsijärv did not contain
bioavailable phosphorus as iron fixed the phosphate into the sediment. In conclusion it can be
said that using sediment as fertilizer increased the biomass of the plants and confirmed the
usefulness of the sediment.
The outcome of the experiment showed that using the sediment supported the growth of the plant
but the amount of sediment added must be sufficient to supply the plant with nutrients until the
end of the experimental period
Reduction of watering needas with sheep wool granules in container greening
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalKonteinerhaljastuse olulisust ja kasv linnaruumis mutub aine olulisemaks kuna aitab leevendada linna soojussaare efekti ning lisab rohelust linnakeskkonda, olles see juures oluline inimeste tervise ja heaolu seisukohast. Lõputöö keskendus lambavilla graanulite mõjule konteinerhaljastuse kastmissagedusele. Töös teostati mõõtmisi niiskuse, temperatuuri ja elektijuhtivuse osas ning analüüsiti mulla näitajaid. Algselt püstitatud hüpoteesid kinnitati, rõhutades lambavilla graanulite positiivset mõju kastmisvajaduse vähendamisel ning mulla niiskusesisaldusele. Lambavilla graanulid pakuvad mitmekülgset kasu mulla niiskuse säilitamisel ja taimekasvus. Katsete tulemusena leiti kindlad tõendid, et villagraanulite kasutamine konteinerhaljastuses mõjutab oluliselt mulla niiskusesisaldust ja vähendab kastmisvajadust. Mulla toitainete sisaldusele avaldatav mõju oli vähem märgatav, kuid siiski olemas.The significance and growth of container landscaping in urban spaces are becoming increasingly important as they help alleviate the urban heat island effect and add greenery to urban environments, which is crucial for people's health and well-being. The thesis focused on the impact of sheep wool granules on the watering frequency in container landscaping. Measurements were taken for moisture, temperature, and electrical conductivity, and soil indicators were analyzed. The initially hypothesized effects were confirmed, emphasizing the positive influence of sheep wool granules in reducing watering needs and maintaining soil moisture. Sheep wool granules provide versatile benefits in preserving soil moisture and promoting plant growth. Through the experiments, solid evidence was found that the use of wool granules in container landscaping significantly affects soil moisture content and reduces the need for watering. The impact on soil nutrient content was less pronounced but still present
The effect of bugmanure on the buckwheat yield
Full text linkMagistritöö
Aianduse õppekavalTänapäeval on suur roll keskkonnasõbralikul ja jätkusuutlikul põllumajandusel. Orgaaniliste
väetiste kasutamine põllumajanduses on olulisel kohal mullaviljakuse hoidjana. Orgaaniliste
maheväetiste hulka võiks kuuluda ka putukasõnnik ja järvesete. Putukasõnnik on Eestis
vähelevinud orgaaniline väetis, milles sisalduvad looduslikud toiteelemendid on loomulikult
omastatavad taimele. Putukasõnnikut saadakse putukate kasvatamise kõrvalsaadusena,
samas kui putukakasvatuse põhieesmärgiks võib olla hoopis toidujäätmete väärindamine
valgu- ja lipiidirikkaks loomseks biomassiks. Putukate tootmine on kogu Euroopas arenev
sektor, mis on muutunud uuendtoidu määruse alusel üheks olulisemaks väärtuslikuks
täiendavaks valkude allikaks inimestele kui ka loomakasvatus- ja vesiviljelustootjatele. Töö
eesmärk oli selgitada välja putukasõnniku mõju tatra saagikuse kujunemisele, seda nii
puistena manustades kui ka graanulitena antuna. Kaasneva eesmärgina sooviti välja töötada
sobiv järvesettelisand putukasõnnikust graanulite valmistamiseks. Uurimiseesmärkide
testimiseks valmistati sette-putukasõnniku graanulid, mida anti 35 ja 65 kg N ha kohta.
Randomiseeritud põldkatse, variantide neljas korduses, viidi läbi Kuusiku katsekeskuses ja
katsekultuuriks oli tatar (Fagopyrum esculentum).
Kahe erineva järvesette kombinatsioonis töötati välja paraja savikusega settesegu, mille
kasutamine sideainena võimaldas edukalt valmistada putukasõnnikugraanuleid. Põldkatse
tulemused näitasid, et putukasõnnikuga väetamise mõju avaldus taimekasvu indikaatoritele
erinevalt, kuid mõju saagi kujunemisele polnud statistiliselt usutav. Putukasõnnikuga
väetamise mõju võis jääda tagasihoidlikuks tulenevalt katseaasta ilmastikuoludest, kuna
sademete vähesuse tõttu kasvuperioodi esimeses pooles oli tõenäoliselt pärsitud sõnnikus sisalduva orgaanilise aine lagunemine. Väetusvariantide mõju täielikuks hindamiseks
otsustati viia 2022. a suvel samal katsealal läbi põldkatse järelkultuuriga (talinisu).Environmental friendly and sustainable agriculture plays a major role today. The use of
organic fertilizers in agriculture has an important role to maintain soil fertility. The insect
manure or frass and lake sediment could also be defined as organic fertilizers. Insect manure
is a rare organic fertilizer in Estonia, the natural nutrients contained in it are naturally
assimilated to plants. The insect manure is a collateral product of insect farming as the main
purpose of insect farming may be to convert food waste into protein- and lipid-rich animal
biomass. Based on novel foods regulation, the insect farming is a developing sector across
Europe and it has become one of the most important additional sources of protein for humans
as well as for livestock production and aquaculture producers.
The aim of the study was to identify the impact of insect manure (frass) to the yield of
buckwheat when applied as bulk frass or, alternatively, as sediment-frass granules. Frass
was applied at 35 and 65 kg N per ha. In a randomized field experiment at the Kuusiku
Experimental Center, each fertilization variant (application of bulk frass, frass granules,
mineral fertilizer or unfertilized control) was represented by four test areas. Buckwheat
(Fagopyrum esculentum) was chosen as the test culture. The results from field experiment
revealed that insect manure had variable impact on different plant growth parameters, but
low precipitation and high temperatures resulted in lack of statistically significant differences
of the yield formation between fertilization variants. The decomposition of frass organic
material was presumably suppressed during the first half of the experiment period due to very
dry weather conditions. To test the aftereffect of the applied fertilizers, a successive experiment is established on the field experiment area in summer 2022 using winter wheat
as a test crop.
The concurrent aim of the study was to test lake sediment as a binding material for granule
preparation. Mixture of two types of lake sediment approved to have an appropriate clay
content and was found to be a suitable binding material for preparation of frass granules
Enhancement opportunities of Estoian grape and appleproduction for small producers
Full text linkUurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas Eestis kasvatatavatest viinamarjadest ning õuntest
oleks võimalik edasisel väärindamisel kvaliteetset toodangut saada. Kahe uuritava kultuuri
edasisel väärindamisel saadud veini ning veini destillaati (veinipiiritust) võrreldi omakorda
pikkade traditsioonidega veinimaa Itaalia toodanguga.
Töö hüpotees eeldas, et eestimaistest viinamarjadest ning õuntest on võimalik toota
kõrgekvaliteedilist destillaati.
Tulenevalt püstitatud hüpoteesist oli uurimistöö eesmärkideks selgitada välja destillaatides
leiduvad ühendid, et leida erinevused ning sarnasused kodumaiste ning Itaalia destillaatide vahel,
samuti leida vastava tootegrupi destillaadi iseloomulikud ühendid.
Võrreldud maade (Eesti ja Itaalia) ja kultuuride (õun ja viinamari) põhised destillaadid eristusid
üksteisest oma keemilise koostise poolest oluliselt. Eestimaiste destillaatide lõhna põhjustavad
peamiselt kõrgemad alkoholid ja estrid, samas kui Itaalia päritolu destillaatidel on lõhna
andvateks ühenditeks alkoholid, ketoonid, tsüklilised ühendid ja vähesemal määral ka estrid.
Uuringu käigus ei tuvastatud ühestki destillaadist metanooli, etanaali, millele on Euroopa Liidu
seadusandlusega kehtestatud piirkontsentratsioonid.
Oma keemilise koostise poolest erinevad eestimaised destillaadid väga selgelt Itaalia omadest.
Samas võimaldab nende omapärane keemiline koostis luua nende baasil uut kvaliteetset
piirkonnale ainupärast iseloomulikku toodet. Seega võib järeldada, et töös püstitatud ülesanded
lahendati, töö eesmärk täideti ja hüpotees leidis kinnitust.The aim of this current study was to determine if the cultivated grapes and apples in Estonia can
be further value added to get a final product with a higher quality. During the further value
addition to the two studied cultures obtained, wine and wine distillate (wine spirit) was compared
in turn to a long tradition wine-producing country – specifically Italian production.
The hypothesis of the current work assumed that, from the grapes and apples of Estonian origin a
high quality distillate can be produced. According to the hypothesis, the aims of this study were
to determine the chemical compounds in distillates in order to find the differences and
similarities between the local and Italian distillates. Moreover, the goal was set to find the typical
compounds that are in accordance to specific distillate type.
The chromatographical analyses showed that the most common compound group in distillates
was higher alcohols. The most common compounds found in distillates were butanol and 3-
methyl-butanol. In terms of differentiation groups by ester content, Estonian grape and apple
distillates were clearly different, thus a smaller content of esters was determined in Italian
distillates. Based on the analysis of ketones and cyclic compounds, the grape distillates of Italian
origin distinguished from the grape distillates that originated from Estonia. Thus, these
compounds were not determined at all in the grape distillates of Estonian origin. Compared to the
origin (Italy, Estonia) and used cultures (wines, apples) the chemical composition of distillates
was significantly different from each other. The odour of Estonian distillates was mainly caused
by the higher alcohols and esters, while grape distillates of Italian origin the main compounds of
odour were alcohols, ketones, cyclic compounds and esters at a smaller level. In the frames of
the current study no methanol, acetaldehyde were detected in any of the distillates.
By their chemical composition, distillates of Estonian and Italian origin are clearly different from
each other. At the same time unique chemical composition of Estonian origin distillates could lay
the basis for the production of region specific product of high quality. Thus, we can conclude
that the aims set were achieved, the study objectives were performed and the hypothesis was
confirmed
Characteristics and potential of lake sediments for use as phosphorus fertilizer
Full text linkMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalKäesolev magistritöö uurib järvesette omadusi ja selle potentsiaali fosforväetisena
kasutamiseks. Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja järvesette sobivus väetamiseks ja
mulla omaduste parandamiseks. Samuti selgitada järvesette mõju mulla pH-le ja liikuva
kaltsiumi sisaldusele ning sette mõju mulla orgaanilise aine sisaldusele. Lisaks vaadelda
sapropeeliga väetamise mõju taimede kasvule. Magistritöö jaoks vajalike võrdlusandmete
saamiseks on Harjumaal Valingul 2018. aasta suvel rajatud põldkatse põldoaga ja
Tallinnas Nõmmel 2018. aasta suvel nõukatse peterselliga. Katse läbiviimisel kasutati
Võrtsjärvest kogutud järvesetet. Katsetest saadud andmete statistiline andmetöötlus viidi
läbi IBM SPSS Statistics 24 ja MS Excel tarkvara kasutades. Nõukatse osas läbi viidud
regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et taimele omastatava, lahustuva, mulla liikuva
fosfori liigvähene sisaldus katses on taimekasvu limiteerivaks teguriks. Sette lisamisega
vähenes taimedel kättesaadava fosfori osakaal kasvusubstraadis ja seoti ära ka osa
mineraalväetisega antud fosforist. Katsest selgus ka, et sette lisamisega saab
neutraliseerida mulla happelisust. Suuremate settekoguste korral nõukatses suureneb
oluliselt liikuva kaltsiumi sisaldus mullas. Mineraalväetise lisamine mõjutab negatiivselt
liikuva kaltsiumi sisaldust mullas. Suuremad settekogused tõstavad orgaanilise süsiniku
sisaldust. Suurendatud settekogused katsemullas mõjuvad juurte kasvule pärssivalt, mida
põhjustab mulla struktuursuse ja poorsuse lõhkumine segude valmistamisel. Põldkatsest
selgub, et kasutades märja sette norme 31,1 t/ha ja 103,7 t/ha ei oma need statistiliselt
olulist mõju taime ja juurte kasvule ega mulla toitainete ja orgaanilise süsiniku sisaldusele.
Statistiliselt olulise mõju mitteilmumise põhjustas katseala mulla suur toitainete sisaldus, taimekasvuks sobilik mulla reaktsioon ja kõrge orgaanilise aine tase. Enne Võrtsjärve sette
kasutamist väetisena tuleks uurida settefosfori erinevaid vorme ja nende osakaalu setetes.This Master's thesis examines the characteristics of lake sediments and their potential for
use as phosphorus fertilizer. The aim of this research is to find out the suitability of lake
sediments for fertilization and soil improvement. It also studies effect of lake sediments
on main agrochemical parameters. In addition, the effect of sapropel fertilization on the
growth of plans is studied. In order to obtain the necessary comparative data for use in
this paper, a field-experiment was conducted in Valingu, Harju County, Estonia during
the summer of 2018 with Vicia faba and a pot experiment conducted in Nõmme, Tallinn,
Estonia in summer of 2018 with Petroselinum crispum Mill. Lake sediment collected from
Lake Võrtsjärv in Estonia was used for the experiment. Processing and analysis of
statistical data gathered during the experiment was performed using IBM SPSS Statistics
24 and MS Excel software. The regression analysis of data gathered from the pot
experiment shows that too little amount of soluble, mobile, usable phosphorus in soil in
the test is a limiting factor for plant growth. By adding lake sediment, the proportion of
phosphorus available for use by the plants was reduced in the growth substrate and
additionally some of the phosphorus from added mineral fertilizer was also bound by the
sediment, making it unusable for plants. The pot experiment also showed that adding
sediment can neutralize soil acidity. At higher added sediment levels, the amount of
mobile calcium in the soil increases significantly. Addition of mineral fertilizer has a
negative effect on the level of mobile calcium in soil. Larger amounts of added sediment
increase organic carbon content of soil. Increased sediment volumes in soil of the pot
experiment affect the growth of plant roots, caused by the disruption of soil structure and destruction of porosity in the process of preparation of the soil-sediment mixtures. The
field experiment shows that using wet sediment amounts of 31 t / ha and 104 t / ha, have
no statistically significant effect on plant and root growth or nutrient and organic carbon
content of soil. The absence of statistically significant effects was caused by the high
nutrient content of the test soil, the suitable reaction of soil for plant growth and the high
level of organic matter. Before using the sediment of Lake Võrtsjärv as fertilizer, the
different forms of phosphorus in sediment and their abundance in said sediment should be
studie
Effect of insect frass and mycorrhiza on spring wheat yield
Full text linkMagistritöö
Aianduse õppekavalHiljuti legaliseeriti Euroopa Liidus putukate kasvatamine inimtoiduks ja ka söödaks.
Putukate abil valgu tootmine on oluliselt odavam ja keskkonnasäästlikum kui
loomakasvatus, ning muutub lähiajal kindlasti oluliselt suuremaks toidutootmisharuks.
Putukakasvatuse jääkproduktina tekib vaglasõnnik, mis omakorda võib saada väärtuslikuks
ja keskkonnasõbralikuks alternatiiviks mineraalväetistele.
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida vaglasõnniku ja arbuskulaarmükoriisa seente mõju
suvinisu saagikusele ja toitainete omastamisele.
Uurimustöö viidi läbi üheaastase põldkatsena 2021. aastal Eesti Maaülikooli Rõhu
katsejaama Eerika katsepõllul. Katses oli kuus erinevat katsevarianti, vaglasõnnik kahel
erineval väetustasemel, lisatud mükoriisapreparaati, mükoriisa ja vaglasõnnik koos,
mineraalväetistega täisagrotehnoloogia varinat ning kontroll variant, kuhu ei lisatud midagi.
Uuriti erinevate väetusnormide ja mükoriisa mõju suvinisu saagikusele, saagi struktuurile ja
kvaliteedinäitajatele.
Katse tulemusena selgus, et vaglasõnniku lisamine suurendas 1000 seemne massi võrreldes
kontrolliga. Mükoriisa lisamine usutavat erinevust saagi näitajates ei andnud. Kuigi trendina
on selgelt näha, et mükoriisa ja vaglasõnniku koos kasutamine võib anda parimat tulemust.
Katseaasta ilmastiku tingimused olid väga kuumad ja põuased, mis mõjutas tugevalt kogu
katset, ning saagid jäid üldiselt väga väikeseks. See võis olla ka põhjuseks, et mineraalväetist
saanud täisagrotehnoloogia variandil olid paljud näitajad kõige madalamad, kuna
väetisegraanulid ei pruukinud kuivaga lahustuda ja taimed ei saanud toitaineid kätte. Katsest võib järeldada, et vaglasõnniku kasutus, eriti ekstreemsemates ilmastikuoludes võib
olla hea alternatiiv mineraalväetistele. Samas on teada, et orgaanilised väetised lagunevad
aeglasemalt, ning seetõttu on plaanis edaspidi uurida ka vaglasõnnikuga väetamise järelmõju
järgnevale kultuurile.The cultivation of insects for human consumption and also for feed has recently been
legalized in the European Union. Protein production using insects is significantly cheaper
and more environmentally friendly than animal husbandry, and will certainly become a much
larger food industry in the near future. As a by-product of insect farming, insect manure or
frass is produced, which in turn can become a valuable and environmentally friendly
alternative to mineral fertilizers.
The aim of this master 's thesis was to study the effect of insect frass and arbuscular
mycorrhizal fungi on spring wheat yield and nutrient uptake.
The research was carried out as a one-year field experiment in 2021 in the Eerika
experimental field of the Estonian University of Life Sciences. The experiment consisted of
six different experimental variants, frass at two different fertilization levels, addition of
mycorrhiza, mycorrhiza and frass together, a full agro-technological variant with mineral
fertilizers, and a control variant to which nothing was added. The effect of different
fertilization rates and mycorrhiza on spring wheat yield, yield structure and quality indicators
was studied.
The experiment showed that the addition of frass increased the 1000 kernel weight compared
to the control. The addition of mycorrhiza did not give a significant difference in yield.
Although the trend is clear, the combined use of mycorrhiza and insect frass can give the
best results. The weather conditions in the test year were very hot and dry, which strongly
affected the whole experiment, and the yields were generally very low. This may also be the
reason, why the full agro-technological variant with the mineral fertilizer had the lowest effect, as the fertilizer pellets did not dissolve enough and the plants did not receive the
nutrients.
It can be concluded that the use of frass, especially in more extreme weather conditions, can
be a good alternative to mineral fertilizers. At the same time, organic fertilizers are known
to degrade more slowly, and it is therefore planned to further investigate the effects of insect
frass fertilizer application on succeeding crops
Characterization of compost grades quality in fractioning experiment
Full text linkBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalViljakad põllumullad on oluline ressurss, mille jätkusuutlik majandamine väärib pingutamist.
Kompostväetiste kasutamine avaldab positiivset mõju mullaviljakusele, samuti on täheldatud
mikroorganismide tegevuse aktiviseerumist ja süsinikuvaru säilimist mullas. Biolagunevatest
jäätmetest tootena sertifitseeritud komposti jõudmine turule aitab kindlasti kaasa mulla kvaliteedi
paranemisele. Sõelumine aitab parandada komposti turuväärtust. Mida peenema avaga sõeladega
komposti sõeluda, seda ühtlasem ta on. Aga kui lihtne sõeluda on ning millises fraktsioonis on kõige
rohkem taimetoitaineid või võõriseid? Töö eesmärk on välja uurida kui hästi on erineval viisil
kuivatatud kompsotid sõelutavad ning kuidas jaotuvad taimetoitained fraktsioonide kaupa.
Loodushoiu aspektist on oluline teada ka seda, millises fraktsioonis peituvad võõrised. Töö aluseks on
võetud Lopez jt 2002. aasta uurimustöö Compost properties related to particle size. Töös võrreldi
kolme tootja komposti, mida kuivatati kolme erineva niiskusastmeni. Taimele omastatav P, K, Ca ja
Mg määrati Egner-Riehm-Domingo meetodil. Nüld ja Cüld sisaldused määrati Dumas
kuivpõletusmeetodil CNS elementanalüsaatoriga (Elementar, Germany). Töö tulemusena võib väita,
et erinevad kuivatusrežiimid ei muuda toitainete kontsentratsiooni fraktsioonide kaupa, kuid
kuivatamine parandab sõelumise tulemust.Importance of fertile soils cannot be underestimated, as it is primary resource for food
production. Therefore, the distribution of fertile arable soils needs to be preserved, especially
the status of organic matter in soils. The use of organic fertilizers like compost has been shown
to have a positive effect on soil fertility, as well as the activation of microorganisms and the
preservation of carbon stocks in the soil. The arrival on the market of certified compost from
biodegradable waste will certainly help to improve soil quality. Screening helps to improve the
market value of compost. The finer the sieve, the better the compost is marketable. But how it
is to sieve, and which fraction has the most plant nutrients or impurities? The aim of the study
is to find out how well the compost is screenable and how plant nutrients are distributed by
fractions. From the point of view of nature conservation, it is also important to know which
faction the impurities are in. The work follows the scientific methods adopted from Lopez et
al. (2002) research “Compost properties related to particle size”. Three different certified
composts were used for current study, the composts were subjected to different drying ranges
and in total three drying options were used. Accordingly, to the fractions the impurities were
hand selected and evaluated. P, K, Ca and Mg available forms for plants were determined by
the Egner-Riehm-Domingo method. Total carbon and nitrogen contents were determined
accordingly to the Dumas methods by the dry firing method with a CNS elemental analyser
(Elementar, Germany). As a result of the work, it can be stated that different drying regimes do
not change the nutrient concentration in the fractions but drying improves the screening result
Asukohapõhine energiakultuuride planeerimine: potentsiaalne maaressurss, mullastik-klimaatilised ja majanduslikud riskid
Full text linkIn recent decades, renewable energy production has become the focus of energy policy. For meeting the target of increasing the share of renewable energy, biomass use is claimed to be essential. Since there has been a decrease in the use of agricultural areas after the restoration of independence in Estonia, abandoned agricultural land resource may have a potential in increasing bio-energy production. However, bio-energy sustainability should be analysed. Furthermore, there is a need for site-specific assessments, i.e. the inclusion of pedo-climatic conditions in bio-energy analyses.
The aims of the study were: to develop a methodology for quantifying and locating abandoned agricultural areas, to assess bio-energy potential on abandoned fields and to develop the methodology for site-specific yield analysis in Tartu County as an example; to analyse fertilisation and energy efficiency dependence on soil properties and to model reed canary grass yield dependence on soil nitrogen content and nitrogen fertilisation; to compile multi-criteria analysis, i.e. energy efficiency (net energy yield, energy use efficiency) and profitability of reed canary grass production; and to analyse fibre hemp and energy sunflower biomass production grown on different nitrogen treatments.
The conclusions of the study were: 1. In 2007, abandoned agricultural land in Tartu County formed 24% of the total agricultural area. Land resource soil analysis indicated a clear tendency of soil effect on land-use decisions. The proportion of abandoned areas in Tartu County is higher on soils with low soil fertility. 2. Total abandoned areas are not equally suitable for energy crop production. Soil-crop suitability analysis indicated that reed canary grass and grey alder have the highest re-use potential for abandoned parcels of compared dedicated energy crops (i.e. reed canary grass, Caucasian goat’s rue, willow, grey alder, hybrid aspen) with each re-using more than 80% of the available abandoned land in Tartu County. In the case of a combined land-use strategy, potential bio-energy production could provide a quarter (667 GWh) of county’s annual energy demand. 3. The yield of reed canary grass varies from 0.9 to 6.9 Mg ha-1 depending on the soil total nitrogen content and the climatic conditions. Nitrogen fertilisation decreases yield variability of reed canary grass on soils with a low soil nitrogen content. By contrast, on soils with a high soil nitrogen content, reed canary grass yield variability, i.e. production risks, increases with increasing fertiliser application. Nitrogen fertilisation efficiency decreases with increasing soil nitrogen content and mineral nitrogen application. 4. Irrespective of fertiliser application rates, also nitrogen treatment influences energy crop yield. From mineral and organic fertilisers in current study, the more favourable treatment for fibre hemp biomass formation was mineral nitrogen and sewage sludge and for energy sunflower, highest yield formed on sewage sludge treatment. 5. The integration of the yield model to the Estonian large-scale soil map approves spatial variability of reed canary grass biomass production. Approximately 81% of Tartu County`s agricultural area is capable of producing an average reed canary grass yield without fertilisation below 4 Mg ha-1, and the yields of 4 to 6 Mg ha-1 are achievable in a limited number of fields. 6. The current study provides the first evidence of an energy use efficiency curve dependent on soil nitrogen content in reed canary grass production. Energy use efficiency decreases on Histosols. On humus-poor soils, a quadratic curve relationship between energy input and energy use efficiency occures, i.e. to reach the optimum energy use efficiency level, nitrogen fertiliser inputs should be 198 kg ha-1. Detailed analyses on Haplic Albeluvisol indicated that an optimum energy use efficiency could be achieved by reducing the nitrogen application norm twofold to reach a production minimum net cost. Therefore, knowledge-based bio-energy production requires the inclusion of multiple characteristics and site-specific information in analysis.Viimastel aastakümnetel on avalikes aruteludes tähtsal kohal olnud taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamine, milles pannakse suuri ootusi biomassi kasutamisele energia tootmiseks. Alates taasiseseisvumisest on põllumajanduslik maakasutus Eestis oluliselt vähenenud. Kasutusest väljajäänud põllumajandusmaade taaskasutuselevõtu üks võimalus on nendel aladel bioenergiakultuuride kasvatamine. Teadmistepõhine energiakultuuride planeerimine eeldab võimalikult detailse asukohapõhise informatsiooni kasutamist (sh mullastik-klimaatiliste iseärasuste arvestamist) ning tootmise jätkusuutlikuse hindamist.
Doktoritöö eesmärgid olid järgmised: Tartu maakonna näitel välja töötada metoodika, mille abil saaks hinnata kasutusest väljajäänud põllumajandusmaa ressurssi, selle bioenergeetilist potentsiaali ja analüüsida päideroo saagipotentsiaali lähtuvalt mullastik-klimaatilistest tingimustest; analüüsida päideroo väetamise ja energiakasutuse efektiivsuse sõltuvust mulla omadustest ja modelleerida päideroo saagikuse sõltuvust mulla lämmastikusisaldusest ja lämmastikuga väetamisest; koostada päideroo kasvatamise energiaparameetrite (energiasaagis, energiakasutuse efektiivsus) ja majandusliku tasuvuse võrdlev analüüs; ning analüüsida erinevate lämmastikväetiste mõju kiukanepi ja energiapäevalille saagi kujunemisele.
Töös jõuti järgmisele tulemustele: 1. Tartu maakonnas oli 2007. aastal kasutamata põllumajandusmaade osatähtsus 24%. Põllumajanduslikus kasutuses olevate ja kasutamata maade mullastikus on olulised erinevused. Kasutamata põllumajandusmaad on kasutuses oleva maaga võrreldes üldiselt väiksema viljakusega ning piiratuma kasutussobivusega. 2. Kogu kasutamata põllumajandusmaa ei sobi võrdväärselt analüüsitud energiakultuuride kasvatamiseks. Uuritud energiakultuuridest (päideroog, ida-kitsehernes, paju, hall lepp, hübriidhaab) sobivad päideroog ja hall lepp enam kui 80%-le kasutamata maadest. Paju, halli lepa, hübriidhaava, päideroo ja ida-kitseherne kombineeritud maakasutuse bioenergeetiline potentsiaal on 667 GWh, mis moodustab veerandi maakonna aastasest energiatarbest. 3. Päideroo kuivaine maapealne biomass väetamata mullal varieerub suures ulatuses (0,9–6,9 Mg ha-1) sõltuvalt mulla lämmastikusisaldusest ja aastast. Väikese lämmastikusisaldusega muldadel päideroo saagi varieeruvus lämmastikväetiste andmisel väheneb, seevastu lämmastikurikastel turvasmuldadel saagi varieeruvus lämmastikuga väetamisel suureneb. Lämmastikväetise efektiivsus väheneb mulla lämmastikusisalduse ja väetisnormi suurenedes. 4. Peale lämmastikväetise koguse mõjutab saagikust ka väetise liik. Katses kasutatud mineraal- ja orgaanilistest väetistest saadi suurim kiukanepi biomassi saak mineraalse lämmastikväetise ja reoveesette kasutamisel ning suurim energiapäevalille saak reoveesette kasutamisel. 5. Päideroo saagimudeli rakendamine Eesti suuremõõtkavalisel mullastikukaardil tõestab saagi suurt ruumilist varieeruvust Tartu maakonnas. Mulla üldlämmastikusisaldusest sõltuvalt on ligikaudu 81%-l Tartu maakonna põllumajandusmaade väetamata mulla päideroo saagipotentsiaal alla 4 Mg ha-1 ja keskmine potentsiaalne saagikus 4–6 Mg ha-1 on saavutatav vaid üksikutel põldudel. 6. Käesolev töö esitab esmakordselt kvantitatiivse seose energiakasutuse efektiivsuse ja mulla lämmastikusisalduse vahel. Turvasmullal vähendab lämmastikuga väetamine päideroo energiakasutuse efektiivsust, kuid näivleetunud mullal suureneb see kuni annuseni 198 kg N ha-1 ning väheneb suuremate väetisannuste korral. Detailne analüüs näivleetunud mullal tõendab mitme hindamiskriteeriumi arvestamise tähtsust energiakultuuride planeerimisel: optimaalne energiakasutuse efektiivsus saadakse ligikaudu kaks korda väiksema lämmastikunormiga kui see on vajalik toodangu väikese omahinna saamiseks. Seetõttu tuleb bioenergia tootmise planeerimisel arvestada paljusid kriteeriume ja lähtuda võimalikult asukohapõhisest informatsioonist
Nitrifikatsiooni inhibiitori DMPP ja biosöe mõju mulla dilämmastikoksiidi voogudele
Full text linkMagistritöö
Aianduse õppekavalNitrous oxide (N2O) is the third most important greenhouse gas and the most actively
emitted ozone depleting substance. Use of nitrogen fertilizers causes agricultural diffuse
pollution and N2O emissions. The risk of pollution is particularly high in horticultural
production systems, where the use of water and fertilizers is intensive and concentrated.
The aim of the current study is to analyse the effects of nitrification inhibitor DMPP and
biochar on slurry-fertilized soil N2O, NH3 and NO fluxes, and the biomass of ryegrass
(Lolium perenne). Five biochars of varying C/N ratio were applied to slurry-fertilized soil
in a pot experiment, and in half of the treatments, the soil was also treated with nitrification
inhibitor DMPP. The resulting N2O, NH3 and NO fluxes were measured with closed
chamber method. At the end of the experiment, ryegrass was cut, dried and its biomass
weighted. Results of an ANOVA demonstrate a significant effect of biochar on N2O (F =
2.412, p < .05) but not on NO or NH3 fluxes. Cumulative fluxes were analysed and the
effect of biochar was found significant on N2O (F = 5.703, p < .01), and also the interaction
between BC and DMPP (F = 4.261, p < .01). In a correlation analysis the N2O fluxes were
found to be related to soil moisture (r = .24; p < .05). The ryegrass biomass was
significantly affected by addition of biochar (F = 10.655, p < .001), but not by the addition
of DMPP, nor was there an interactive effect between biochar and DMPP on plant
biomass. Biochar diminishing N2O emissions is consistent with previous research. The
positive correlation of N2O fluxes with soil moisture likely reflects dentitrification in case of higher WFPS being the main source of emissions. In numerous cases the N2O fluxes
were negative, which indicates nitrous oxide capture by biochar. The resulting plant
biomass was more affected by the C/N ratio of biochar than the use of DMPP. Variation
in the plant productivity response is in accordance with the results of the meta-analysis of
biochars’ effects on plant growth. These results indicate that before supplementing soil on
a large scale with biochar to increase yields, the characteristics of the biochar should be
analysed and the suitability for such purposes should be determined.Dilämmastikoksiid (N2O) on olulisemate kasvuhoonegaaside hulgas tähtsuselt kolmandal
kohal ning kõige suuremate heitkogustega osoonikihti kahjustav aine. Lämmastikväetiste
kasutamine põhjustab põllumajanduslikku hajureostust ja N2O emissioone. Saasterisk on
eriti kõrge aiandustootmistes, kus vee- ja väetisekasutus on intensiivne ja kontsentreeritud.
Käesoleva uurimuse eesmärgiks on analüüsida nitrifikatsiooni inhibiitori DMPP ja biosöe
mõju N2O, NH3 ja NO voogudele ja karjamaa raiheina (Lolium perenne) biomassile.
Nõukatses lisati lägaga väetatud mullale viie erineva C/N suhtega biosütt ning pooltes
katsetingimustes ka nitrifikatsiooni inhibiitorit DMPP. Kasvuhoonegaaside N2O, NH3 ja
NO voogusid mõõdeti suletud kambri meetodil. Eksperimendi lõpus karjamaa raihein
koristati, kuivatati ja kaaluti. Dispersioonanalüüsi tulemused näitavad, et biosöel on
usutav mõju N2O voogudele (F = 2.412, p < .05), kuid mõju puudub NH3 ja NO voogudele.
Kumulatiivsete voogude analüüsi tulemusena leiti, et biosöel on usutav mõju
kumulatiivsetele N2O voogudele (F = 5.703, p < .01) ning samuti on usutav biosöe ja
DMPP koosmõju (F = 4.261, p < .01). Korrelatsioonanalüüsi tulemusena leiti, et N2O vood
on seotud mullaniiskusega (r = .24, p < .05). Karjamaa raiheina biomassi mõjutas usutavalt
biosöe lisamine (F = 10.655, p < .001), kuid DMPP lisamisel mõju puudus ning samuti
puudus biosöe ja DMPP koosmõju taimede biomassile. Biosöe N2O emissioone vähendav
mõju on kooskõlas eelnevate uuringutega. N2O voogude positiivne seos mullaniiskusega peegeldab tõenäoliselt kõrgema veega täidetud mullapooride ruumi (WFPS) juures aset
leidva denitrifikatsiooni tulemusena suurenenud voogusid. Paljudel juhtudel olid
mõõdetud N2O vood negatiivsed, mis viitab dilämmastikoksiidi sidumisele biosöe poolt.
Taimede biomassi mõjutas rohkem kasutatud biosöe C/N suhe kui DMPP kasutamine.
Variatiivsus taimede tootlikkuses reaktsioonina biosöe kasutamisele on kooskõlas
metaanalüüsiga biosöe mõjust taimede kasvule. Käesoleva uuringu tulemused viitavad, et
enne biosöe suures mahus kasutusele võtmist N2O voogude vähendamiseks ning saagi
suurendamiseks tuleb analüüsida biosöe parameetreid ja määratleda konkreetse biosöe
sobivus nende eesmärkide täitmiseks
- …
