1,720,961 research outputs found
Relationship between the success of economical institutions and sustainability
Get PDFKäesolevas diplomitöös soovib autor välja selgitada, kas majutusasutused, mis panustavad
jätkusuutlikkusesse ja säästva turismiarengu rakendamisesse on ka majanduslikult edukamad
või puudub jätkusuutlikkuse ja majandusliku edukuse vaheline seos.
Teemast tulenevalt on uurimisküsimuseks: „Kas majutusasutused, mis panustavad
jätkusuutlikkusesse ja säästva turismiarengu rakendamisesse on ka majanduslikult
edukamad?“
Lähtuvalt uurimisküsimusest on uurimise käigus kontrollitavad hüpoteesid järgnevad:
Majutusasutused, mis tegelevad aktiivselt säästva turismiarengu rakendamisega on ka
majanduslikult edukamad;
Kliendid hindavad majutusasutuste püüdlusi säästlikuma turismi poole;
Majanduslikult edukamad ettevõtted panustavad rohkem jätkusuutlikkuse
meetmetesse.
Töö autori uurimismetoodika oli kolmeosaline: esimene meetod oli säästva turismiarengu
alaste uuringute ja kirjandusallikate analüüs; teise meetodina koostas bakalaureusetöö autor
2015. aasta jaanuarikuus empiirilise uuringu, mis toimus ankeetküsimustiku näol internetis;
2015. aasta märtsis viidi läbi intervjuu vormis küsitlus, viie Soomaa piirkonna
majutusasutustega.
Statistilise analüüsiga õnnestus leida seos jätkusuutlikkuse ja majandusliku edukuse näol:
majanduslikult edukamad ettevõtted on keskkonnasõbralikumad; töötajate palgad on üle
keskmise; samuti panustatakse rohkem säästva turismiarengu meetmetesse.
Uuring oli edukas. Uuringu käigus saadi uurimisküsimusele ning tööhüpoteesidele vastused.
Kuid siiski arvab lõputöö autor, et uuringu üldkogumit ning areaali tuleks laiendada, et saada
parem pilt. Antud uurimistöö annab hea ajendi töötamaks antud uuringuga edasi.In this diploma thesis, the author would like to find out whether the accommodation facilities,
which will contribute to the sustainability and sustainable development of tourism are also
economically successful, or there is no connection between the sustainability and the
economic success.
The research question is;“ Are the accommodation properties which invests in sustainability
and the development of tourism economically more successful?“
Based on the research question the following hypotheses are: the accommodation properties
which invests in sustainability and the development of tourism are economically more
successful; customers appreciate the accommodation facilities measures to be more
sustainable; the accommodation facilities which are economically successful are more
sustainable.
During the work, the author used three research methodology; the first method was the
analysis of the literary sources and the sustainable tourism researches; the second method was
empirical research which was held in the month of January 2015; and in the March of 2015
was held interviews with 5 of Soomaa area accommodation facilities.
Based on the statistical analysis, the diploma thesis author found the connection between the
sustainability and the economic success. Economically successful companies are more
environmentally friendly, their staff salaries are above average and they are contributing to
greater sustainability measures.
The research was successful. The research provided truthful answers for the research question
and for the hypotheses. But still, the author of diploma thesis thinks that the research
population and the area should be bigger
Corporate social responsibility among Estonian tour operators
No full textVastutustundlik ettevõtlus, mida kõrgelt arenenud riikides on juba pikka aega rakendatud,
leiab üha rohkem kasutust ka Eesti ettevõtete hulgas. Taoline käitumine on tähtis
turismisektoris, kuna turismiga tegelevad ettevõtted on lähedalt seotud nii majandusliku-,
sotsiaalse- kui ka looduskeskkonnaga, olles nende poolt mõjutatud ja neid ise mõjutades.
Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist on eriti oluliseks peetud
reisikorraldusettevõtete hulgas, kuna neil on tarneahelas keskne roll ja seega omavad nad väga
suurt rolli kogu turismisektori vastutustundlikumaks muutumisel.
Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti reisikorraldusettevõtete teadlikkus
vastutustundlikust ettevõtlusest ja anda hinnang nende põhimõtete rakendamisele. Sellest
tulenevalt esitati ettepanekud teadlikkuse tõstmiseks ning põhimõtete tõhusamaks
rakendamiseks ettevõtete igapäevatöös ja juhtimises ning ühiskonnas laiemalt. Autorile
teadaolevalt puuduvad uuringud Eesti reisikorraldusettevõtete vastutustundliku ettevõtluse
rakendamisest ja seega oli taolise uuringu läbiviimine vajalik.
Eesmärgi täitmiseks viidi 2012 a kevadel läbi esmakordne vastutustundliku ettevõtluse alane
uuring Eesti reisikorraldusettevõtetet hulgas. Võimalikult suure valimi kaasamiseks kasutati
kvantitatiivse uuringumeetodina ankeetküsimustikku, mis põhines suures osas juba eelnevalt
välja töötatud metoodikal. Uuringus osales 28 reisikorraldusega tegelevat ettevõtet.
Uuringu tulemuste analüüsil selgus, et Eesti reisikorraldusettevõtted ei ole täielikult teadlikud
ettevõtte ühiskondliku vastutuse mõistest ja põhimõtetest ning seetõttu on vastutustundliku
ettevõtluse alane tegevus spontaanne ja planeerimata.Tour operators are the main players in the tourism industry and can use their market power to
improve corporate social responsibility in the tourism sector. As known to the author,
responsible conduct of tour operators has not yet been studied in Estonia, and thus the topic
needs to be examined.
The author considers problematic that the assessments of impact of one’s activities is mainly
organised in large companies, which have more knowledge and resources required. Most tour
operators are small enterprises, whose decisions rather proceed from economic profitability,
and their business activities mostly proceed from what seems to be right and good. Thus, the
following two hypotheses were suggested: Estonian tour operators are not fully aware of the
term and content of corporate social responsibility and socially responsible behaviour of
Estonian tour operators is unplanned.
The objective of the master thesis was to find out the current situation of corporate social
responsibilty among Estonia tour operators: level of awareness and knowledge and the
activities that are implemented and to put forward proposals as to make the use of corporate
social more efficient in the management of tour operators as well as in Estonian society
The study was carried out in spring 2012. To determine the general situation of the matter a
questionnaire was used as a quantitative study method. The author finds that the hypotheses
suggested were confirmed. Study results reveal that the companies are only partly aware of
the concept of corporate social responsibility. The principles of corporate social responsibility
are only applied to a certain extent in the company. In order to improve corporate social
responsibility among tour operators the author put forward the following proposals:
1. contributing into development of post industrial values of Estonian society;
2. increasing the awareness of and supporting the activities of corporate social
responsibility by tourism organisation;
3. more inclusion of stakeholders;
4. contributing into responsible and sustainable supply chain;
5. contributing into the assessment of results and communication related to corporate
social responsibility.
The results of the master thesis may be of interest to various tourism organisations and
companies
UNESCO geopark effects on regional developmnet
No full textKäesolevas uurimustöös on uuritud, kas Eesti arvukate looduskaitsealade ja rahvusparkide
kõrvale geoparkide moodustamine edendaks turismi ja regionaalset arengut.
Töö autor viis läbi uuringu kasutades nelja erinevat meetodit. Esmalt on võrreldud geopargi
kontseptsiooni Eesti arengukavade ja strateegiatega, teiseks on viidud läbi statistiline analüüs
ning kolmandas analüüsivas peatükis on uuritud kvalitatiivse veebipõhise küsimustiku
vastuseid 14 UNESCO geopargilt, mida täiendab üks personaalne intervjuu.
Kõik uuringus kasutatud geopargid kuuluvad või varasemalt kuulusid Euroopa geoparkide
võrgustikku. Valik nende geoparkide kasutamiseks tehti Eestiga sarnase geograafilise,
majandusliku ja poliitilise piirkonna jagamise tõttu.
Uuringu tulemustest saab välja lugeda positiivset mõju piirkonna arengule taristu,
keskkonnakaitse, keskkonnahariduse, turismi edendamise ning kohalike elu parendamise
valdkondades. Samuti on näha sarnaseid jooni geopargi kontseptsiooni ning Eesti riiklike
arengukavadega.
Selgusid ka kaks Euroopa geoparkide seas laialt levinud probleemi, milleks on püsiva ja
jätkusuutliku rahastuse puudumine ning statistiliste andmete osaline või täielik puudulikkus.
Uurimustöö tulemusi saab rakendada planeerimis- ja loomisjärgus olevate geoparkide
abistamiseks ning juba olemasolevate geoparkide arendustegevusteks.The present research shows a conducted study of the effects of what creating a geopark in
Estonia would bring to tourism and regional development, despite the fact, that Estonia
already is a country with numerous national parks and reserves.
Author has carried out a study with four different methods. Firstly, the concept of geopark
was compared to development plans of Estonia, secondly statistical analysis was carried out
and in the third analytical topic an online questionnaire answers from 14 UNESCO geoparks,
together with one personal interview, were analysed.
All the geoparks analysed in the research are at the time of study, or were in the past part, of
European Geoparks Network. The choice was made based on geographical, economical and
political similarities with Estonia.
The results of the research show geopark’s positive impact on regional development in the
fields of infrastructure, environmental protection, environmental education, promotion of
tourism and improving the local life in the area. There are also similarities between the
concept of geopark and development plans of Estonia.
Two of the widespread problems among geoparks were found in the research, which are lack
of permanent and sustainable funding and lack of statistical data that is collected in the area.
The results of the research can be used in the planning and creation process of geoparks and
for development of already existing geoparks
Hiking trails for physically-challenged people in South-Eastern Estonia
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kontrollida hüpoteesi, et Kagu-Eestis, Põlva
maakonnas Kiidjärve-Kooraste ja Räpina-Värska puhkealal on liikumispuudega inimestel
suhteliselt piiratud võimalused loodusturismitoodete ja -pakettide kasutamiseks ning
mõningate muudatuste tegemine loob puuetega inimestele paremaid looduses puhkamise
võimalusi.
Kuna loodusturismi peetakse üheks kiirelt arenevaks valdkonnaks maailmas, siis on
oluline anda ülevaade Kagu-Eesti loodusturismis matkaradade olukorrast, kitsaskohtadest
ning arengusuundadest. Kagu- Eestis on ainulaadne ja rikkalik loodusmaastik, mis peaks
tagama head võimalused looduses puhkamiseks kõikidele inimgruppidele, olenemata soost,
vanusest, puudest jne. Seetõttu käsitles autor liikumispuudega inimestele suunatud
loodusturismitoodete, eeskätt matkaradade, valmisolekut ja looduse tundmaõppimise
võimaluste pakkumist kui valdkonna perspektiivset arengusuunda.
Uurimuses saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et töö sissejuhatavas osas
püstitatud hüpotees on tõene. Kagu-Eestis on vähe võimalusi konkreetselt liikumispuudega
inimestele suunatud loodusturismi toodete ja teenuste kasutamiseks. Õppe- ja matakaradasid
on, kuid spetsiaalsel vaegliikurile suunatud ja väljatöötatud hästi reklaamitud teenuste
võimalused on kesised.
Kokkuvõtvalt on uurimuse tulemused järgnevad:
Tuleb eeskuju võtta välismaal tehtud selle valdkonna uuringutest ja projektidest. Hea
näitena on Soomes väga palju matakaradu, millele on ratastooliga juurdepääs tagatud,
enamik neist asuvad erinevates loodusparkides ja on külastajatele tasuta, nagu ka meie RMK
hooldatavad matkarajad. Loodusparkides on ratastoolijuurdepääsuga WC-d, parklad, söögi- ja
puhkekohad.
Heaks näiteks on ka Suurbritannias kasutatav matkaradade märgistussüsteem NAS
(National Accessible Scheme 2004), kus looduses asuvad matkarajad on jagatud
raskusastmete järgi kategooriatesse ja välja toodud millised on võimalused puuetega
inimestele nendel radadel liikumiseks. Märgistuse eesmärgiks on anda puuetega inimestele
võimalikult täpne ülevaade matkaradade ligipääsetavusest ja liikumisvõimalustest.
Need projektid omavad Eesti turismivaldkonna tuleviku jaoks suurt tähtsust, kuna
näidised on võetud riikidest, mis on turismiarenduse poolest sammukese võrra Eestist
kaugemale jõudnud. Nendes välismaalt võetud näidisprojektides on tõstatatud ühe
probleemina ligipääsetavus ning selle parandamine. Oluline on seejuures projektides välja
toodud fakt, et kui tagatakse ratastooliga liikujale juurdepääs vaatamisväärsustele, siis on
garanteeritud suurepärased võimalused kõikidele teistele, kaasa arvatud vanematele inimestele
ja lastega peredele.
Turismiinfo punktidelt saadud küsitluste põhjal saab kokkuvõtvalt öelda, et Põlvamaal
on mõningad loodusturismi pakkumised, mis on mõeldud puuetega inimestele, nt. Ilumetsas
Põrguhaua õpperada, Taevaskoja matkarada ja Valgesoo matkarada. Kohalikud ettevõtjad on
puuetega inimestele vastu tulnud ja vastavalt võimalustele on neid vastu võetud aga vajadus
seda valdkonda arendada ja laiendada oleks kindlast rohkemgi veel.
Põlvamaal asuva sotsiaalhooldeasutuse SA „Maarja küla“ toob välja matkade korraldamise
kitsaskohad mis on jäänud probleemiks Kagu-Eesti piirkonnas:
• Vähe infot, info olemasolevate võimaluste ja teenuste kohta ei jõua puuetega
inimesteni.
• Paljud matkarajad ei ole läbitavad liikumispuuetega inimestele.
• Paljud matkarajad nõuavad väga head matkaja vastupidavust ( pikad distantsid), neid
ei suudeta läbida ja sellega peab kindlast enne matka planeerimist arvestama.
• Puuduvad koolitatud matakajuhid –läbiviijad , kes oskaksid arvestada puuetega
inimeste oskuste ja võimalustega ja kellel oleks eelnev kokkupuude puuetega
inimestega.
Kuna valdkonnas esineb uurimuse tulemustest lähtuvalt mitmeid vajakajäämisi, on
oluline välja tuua soovituslikud ettepanekud edasise tegevuse tarbeks antud valdkonnas.
Kõige tähtsam on koostöö edendamine, et ettevõtjad oskaksid arvestada liikumispuuetega
inimeste vajadustega ning liikumispuuetega inimesed teaksid neid loodud võimalusi kasutada.
Näiteks on toodud Väikese Taevaskoja matkarada ja Soomaal asuva Riisa matkarada, mis on
vaegliikuri jaoks korralikult välja ehitatud ja vajaliku märgistustega tähistatud.
Nende näidete põhjal on koostatud nägemus, milline võiks olla Kagu-Eestis,
Nohipalus asuv RMK Meenikunno matkarada peale renoveerimistöid. Küsitletud on RMK
Loodushoiu osakonna projektijuhti, Meenikunno matkaraja rekonstrueerimise ja
liikumispuuetega inimestele kohandamise võimalustest.
Intervjuust RMK Loodusosakonna projektijuhiga selgus, et RMK-s tehakse koostööd
EPIl-i (Eesti Puuetega Inimeste Liidu) SA“Maarja küla“ inimestega. Juba on rajatud puuetega
inimestele liikumisvõimalusi pakkuvad õppe- ja matkarajad.
Renoveeritud on Kiidjärve looduskeskuse õppehoone, kus on võimalus ka
liikumispuuetega inimesi vastu võtta ja teha neile koolitusi. Järgnevalt on kavas renoveerida
ja kohandada liikumispuuetega inimeste jaoks Nohipalus asuv Meenikunno matkarada.
Selleks on juba tehtud taotlus 2014. a Meenikunno matkaraja rekonstrueerimise projekti
kaasrahastamiseks KIK-le (Keskkonna Investeeringute Keskus), et saada abi ERF-i ( Euroopa
Liidu Regionaalarenduse Fondi) vahenditest.
Sellega võib öelda, käesolev tööga on antud tõuge ja saavutatud pisike edasiminek Kagu-Eesti
matkaradade renoveerimisel ja matkavõimaluste laiendamisel liikumispuuetega inimeste
jaoks.The aim of this bachelor’s thesis is to confirm the hypothesis that in South-Eastern Estonia,
on the Kiidjärve-Kooraste and Räpina-Värska recreational grounds in Põlva County, the
options to use nature tourism products and packages are rather limited for physically
challenged people, and making some changes would create better possibilities for them to
enjoy being outdoors.
Because nature tourism is considered to be one of the rapidly developing fields in the
world, it is important to provide an overview of the conditions, bottlenecks and development
directions of hiking trails in South-Eastern Estonia. The landscape of South-Eastern Estonia is
unique and lush and should provide good options to all groups for recreation in nature no
matter their gender, age, handicap, etc. That is why the author discussed the development
prospect of nature tourism products, especially from the aspects offering hiking trails, being
ready and providing options for getting to know nature.
The results of the research allow the conclusion that the hypothesis proposed in the
introduction of the thesis is correct. In South-Eastern Estonia, there are only a few
opportunities to use nature tourism products and services designed specifically for physically
challenged people. There are some study and hiking trails, but the services aimed at and
developed for a physically challenged person are scanty.
In conclusion, the results of the research are as follows:
A hint should be taken from foreign research and projects in this area. A good example:
Finland has many hiking trails that can be accessed by wheelchair, most of them are located in
various nature parks and are free for visitors, just like our hiking trails maintained by the State
Forest Management Centre. In parks, there are restrooms, parking lots and eating and resting
areas with wheelchair access.
Another good example is Great Britain's tag system NAS (National Accessible
Scheme 2004), which means that natural hiking trails are categorised by their difficulty level
and it has been pointed out how and if handicapped people can navigate these trails.
The aim of tagging is to provide handicapped people with an accurate overview of the
accessibility of hiking trails and their navigation options.
These projects are very important in terms of the future of Estonian tourism, since the
examples have been taken from countries that have surpassed Estonia in tourism
development. One of the problems established in those foreign example projects is
accessibility and its improvement. An important point in these projects is that if people in
wheelchairs are provided with access to sights, then great options for everyone else, including
the elderly and families with children, are provided as well.
Based on the questionnaires filled out by tourism information centres it can be said
that Põlva County features some nature tourism locations that are meant for handicapped
people, such as the study trail of Põrguhaua in Ilumetsa and the hiking trails of Taevaskoja
and Valgesoo. Local entrepreneurs have met the needs of the handicapped and provided for
them according to their own possibilities, but there is definitely more need to develop and
expand this field!
The Maarja küla social care establishment in Põlva County points out some bottlenecks of
organising the hikes that have remained problematic in South-Eastern Estonia:
• Not enough information, the information about existing options and services does not
get to people
• Many hiking trails are not accessible for physically challenged people.
• Many hiking trails demand great stamina from the hiker (long distances), and they
cannot be covered, which has to be taken into account while planning the hike.
• There is a lack of trained hiking guides who would be able to take into account the
skill and possibilities of handicapped people and who would have previous experience
with handicapped people.
5Since this field has many shortcomings according to the results of the research, it is
important to suggest some proposals for future action in the field.
The most important thing is to develop cooperation, so entrepreneurs are able to
consider the needs of physically handicapped people and they know about the created options
to be able to use them.
For example, the hiking trail of Väike Taevaskoda and the Riisa hiking trail in Soomaa have
been properly developed for a physically handicapped person and tagged accordingly.
Based on these examples, a vision has been created about how the Meenikunno hiking
trail in Nohipalu, South-Eastern Estonia, maintained by the State Forest Management Centre,
could look like after renovation. The tourism manager of the Nature Preservation Department
of the State Forest Management Centre, was asked about the possibilities of reconstructing the
hiking trail and adapting it to the needs of the handicapped.
From the interview with manager it was found out that the State Forest Management
Centre is cooperating with the Association of Handicapped People in Estonia and the people
in Maarja küla. Study and hiking trails with navigation options for the handicapped have
already been created. The study building of the nature centre of Kiidjärve has been renovated
and it is possible to welcome the handicapped and organise training for them there. Next, it is
being planned to renovate and adapt the hiking trail of Meenikunno in Nohipalu. For that, an
application to fund the 2014 Project of reconstructing the Meenikunno hiking trail has been
submitted to the Environment Investment Centre in order to receive support from the
European Union Regional Development Fund.
Therefore it can be said that this thesis has given a slight nudge towards and achieved small
success in the renovation of the hiking trails in South-Eastern Estonia and expanding the
hiking opportunities for physically challenged people
Potential of Nature Photo Tourism in Estonia
No full textLühikokkuvõte eesti keeles (max 1 A4 lk.):
Töö motiiviks oli analüüsida alternatiivset loodusturismi toodet, et pakkuda alternatiivi
olemasolevatele toodetele. Töö eesmärk on uurida loodusfototurismi pakkumise võimalusi
turistile Eestis. Selleks on käsitletud töö teoreetilisel poolel loodus- ja majanduskeskkonnast
tulenevaid eeldusi ja praktilise uuringu käigus küsitleti Euroopas loodusfototurismi retki
korraldavaid ettevõtteid, et nende kogemuste baasil teha järeldusi potensiaalsetest klientidest,
ootustest paketi sisule ja ülesehitusele. Uuringu tulemusena selgus, et loodusfotograafiast
huvitatud kliendid on valdavalt keskealised mehed, kes on fotograafiaoskustelt edasijõudnud
entusiastid. Põhiline potensiaalne kliendibaas asub Suurbritannias, Skandinaavias, Taanis ja
Hollandis. Ootused paketi sisule on tagasihoidlikud- lepitakse standardsete või odavate
majutus ja muude tingimustega, paketi ülesehituse osas oodatakse madalal tempol üles
ehitatud reisi, et oleks võimalik tegeleda fotograafiaga ja külsatatavatesse paikadesse süübida.
Samuti oodatakse võimalust tutvuda kohaliku kultuuriga. Uuringust ja teoreetilisest osast
järeldub, et Eestis on olemas head tingimused sellise toote pakkumiseks välisturistile ja selle
potensiaal vajab rakendamist. Suurimaks probleemiks on Eesti vähene tuntus kõrge
loodusturistliku potensiaaliga sihtkohana, kui ka reisisihtkohana üldiselt. Varasemate
uuringutega võrdlusvõimalus puudub kuna sarnaseid uuringuid ei ole otseselt läbi viidud.The purpose of this study was to analyse alternative nature tourism product and to offer
alternative to existing products. Analysing nature photo tourism product was a main goal for
this study. On the theoretical side both nature- and business enviroment preconditions have
been revied and in practical questionnaire companies from Europe, who are offering same
product gave their opinion about potential clients, expectations and structure about the
product based on their experience. The result of the study showed that potential clients are
mid-aged men, advanced enthusiast photographers. Main client base is located in UK,
Scandinavia, Denmark and Netherlands. Expectations to product is low, clients accept
standard conditions for accommodation and other conditions. The structure of the product
should be slow-paced tour for having plenty of time for photographing the enviroment and
explore the sights. Clients also wish to explore local culture. From the results of the
questionnaire and theoretical bases can be concluded that in Estonia there is all neccessary
potential to provide such products and it needs to be put into practice. Major problem is the
low reputation of Estonia as potential nature tourism destination as well as mass tourism
destination. Comparison with previous studies is impossible as there is no similar study
Soomaa National Park's visitors satisfaction research compared with Soomaa National Park's visitors satisfaction research in 2005
No full textAntud uurimistöö probleemiks on Soomaa Rahvuspargi piirkonna külastajate reisieelsete ootuste ning saadud külastuskogemuse väljaselgitamine ning saadud tulemuste 2005. aasta Soomaa külastajate rahulolu- uuringu pilootprojektiga võrdlemine. Uuring eesmärkideks oli teada saada:
- külastajate eelistused reisimisel;
- Soomaa Rahvuspargi kui reisisihtkoha tugevad ning nõrgad küljed;
- külastajate motivatsioonitegurid;
- Soomaa Rahvuspargi külastajaprofiil
Uuringu meetodiks valiti ankeetküsitlus, mis sisaldas nii suletud kui avatud küsimusi. Ankeetküsitluse kasuks otsustati, kuna lähtuvalt eesmärkidest võimaldas see lühikese perioodi jooksul koguda andmeid kõige intensiivsemalt. Küsitlemisel kasutati nii eesti kui inglise keelseid ankeete, mis olid aluseks ka interneti teel vastamisel.
Küsimustiku koostamisel tugineti Holiday Satisfaction (HolSat) ServQual mudelile. HolSat- uuringumeetod võimaldab väljendada külastuse ja teenuse kvaliteedi indikaatoreid tarbija perspektiivist, arvestades seejuures sihtkohale omaseid võtmetunnuseid. ServQual aga võimaldab mõõta teeninduskvaliteeti, mille kaudu on võimalik kliendi ootuste ja pakutava teeninduse vahelist kaugust mõõta ja analüüsida teeninduse kvaliteeti ka laiemalt.
Antud töö tulemusi võrreldi 2005. aasta Soomaa Rahvuspargi külastajate rahulolu- uuringu pilootprojektiga, et saada teada, missugused muutused on viimase seitsme aastaga toimunud. Töö käigus selgus, et kõige suuremad erinevused võrreldes 2005. aastaga on tekkinud valimi osas, välismaalaste päritolu osas, ööbimiste osakaalu osas, samuti ka külastajate motivatsioonitegurites ja külastuse rahulolus, kus hinnati mõningaid aspekte erinevalt.Soomaa National Park’ s satisfaction research was conducted in 2011- 2012 July to October. Survey’s goal was to find out Soomaa National Park’s profile of visitors, motivational factors and favourites and also destination strengths and weaknesses as a travel destination. Survey’s total was 201 visitors, 56% were Estonians and 44% foreigners (most of them were Germans, Dutch, Finns and Americans). More then half (52%) were in 31- 45. age.
60% of respondents were Soomaa National Park’s first- time visitors. The main motivational factors of visiting Soomaa were beautiful nature environment, active vacation, Soomaa history/ culture, new unknown destination and suitable for a short vacation. The goals of visiting Soomaa were connected to vacation (52% of visitors) or study tour (34% of visitors). Soomaa area’s attractiveness based on ability to spend active vacation in a beautiful nature environment and rest in silent and calm.
Mostly visitors used car (50% of Estonians) to reach to the destination. Among the foreigners the most popular means of transport were also car (43% of foreigners). Those who came by car were Soomaa final destination (73% of visitors), 67% of visitors who used shuttle bus, were planning to travel farther. Soomaa National Park was part of a big road trip mostly to foreigners, of whom 85% went to ohter places in Estonia or in another country. The following most populaar destinations for travellers were Tallinn (46%), Pärnu (48%), Tartu (16%) and Viljandi (14%). Most popular starting ponts of the vacation were also Tallinn (62%), Pärnu (34%) and Viljandi (22%) followed by Germany (14%), Finland (14%) and Tartu (12%) and Rakvere (8%).
41% of respondents were overnight visitors, who mainly used to stay over recreation centre of Junsi, Energia and Vanaõue farm or camping ground and campsites. Visitors mentioned accommodations were mainly valued positively. Visitors valued contentedly also availability of information in Soomaa National Park, although some negative feedback was given to signposts layout and information. The most popular information sources were internet sites (soomaa. com and soomaa. ee) and verbal information from Pärnu Tourist Information Centre and friends, visitors also received information from booklets.
Soomaa National Park’s most important pre- journey expectations and travel experience to visitors was nature environment. Respondents valued highly opportunity to be quiet and uncrowded area. Most important visit factor were also opportunity to do some water sports like canoe trip, which was in a second place in factors what visitors liked the most in Soomaa.
The most unpleasant factors were weather and bad road conditions. Some of respondents dissatisfied catering in flood period and in addition, visitors were missing local food shop.
Available services was regarded mostly canoe trips and hiking. Visitors also mentioned good service in Soomaa National Park and hiking trails in National Park. The biggest difference between Estonians and foreigner’s visitor’s experiences appeared in the local transport options. This aspect was Estonians medium and foreigner’s lowest result.
Recent research results were compared with 2005. completed Soomaa National Park’s visitor’s satisfaction survey pilot project.
Age, gender proportion and foreigners origin were main aspects that respondents different from each other
In 2012. visited Soomaa mostly 31- 45. years old visitors, in 2005 visited Soomaa under 30. years old visitors. Also in recent survey has decreased student’s percentage 12% less then 2005.
In both researches most of respondents were from Tallinn, Viljandi and south Estonia’s biggest towns. Foreigners were mostly from Germany, Finland and United States of America. In 2005. was one of the popular country also Netherlands.
Nature, canoe trips, silent and calm, Karuskose’s bridge, smoke sauna and Russian sauna were the most popular aspects in visitors satisfaction survey that visitors were pleased. 2005. was mentioned also campsites, dugout canoe, hostel Soomaa, watchtower, local people, catering, weather, emptiness, reliable service and a feeling of freedom. 2012. was carried out also hiking trail, fifth season, tour guides, snowshoeing, lack of people, rivers and bogs, local food and Soomaa National Park’s Centre.
Factors, that visitors were not satisfied in both research’s were weather, road conditions, mosquito’s, the need for a local store or eating place, lack of signposts and local transportation and periodically a lot of people.
Visitor’s motivational factors were similar in both researches in the following aspects: beautiful nature environment, active vacation and new unknown destination. These aspects were given the highest score in both researches. Soomaa is attractive to visitors for its outstanding natural beauty, active recreational opportunities, and as a interesting destination, so it’s understandable why these aspects are the most populaar aspects the ohter.
Visitor’s motivational factors showed also some differences. In 2005 Soomaa suitability for the short vacation and Soomaa’s culture got lower scores than in 2012. In both research more than half were first- time visitors, for them main goals of travelling was vacation and often first- time visitors came to Soomaa alone. 2005 and 2012 visitor’s used mostly car to reach Soomaa, followed by bus and rent bus. Estonian’s came after first pleasant trip to Soomaa back with the company’s journey, class excursion or study tour. In both research foreigners were rather first- time visitors.
Share of overnight stays compared to 2005 research has fallen by 17%, which can explain by the low season. 2005. Visitors preferred the most hostel Soomaa to stay over, 2012 visitors preferred Junsi’s recreation centre and Energia’s and Karuskose’s farm
Haabjakultuuri kolm kogukonda / Three stakeholder communities of dugout canoes
No full textThe skill of building dugout (alternatively: single-log) canoes (in Estonian: haabjas) is an important part of the intangible cultural heritage of Estonia’s Soomaa region and more generally of the Pärnu river basin. At the initiative of Estonian Dugout Canoe Society NGO (MTÜ Eesti Haabjaselts), the building of Soomaa dugout canoes has been included in the UNESCO Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity, in addition to Estonian national register of intangible cultural heritage. Soomaa dugout canoe building represents a broader tradition of dugout canoes shared by many Finno-Ugric peoples.
This initiative creates international collaboration opportunities between builders and popularizers of dugout canoes. Recognition of the dugout canoe tradition by UNESCO also supports cultural and nature turism in Soomaa National Park and helps to empower the local community of dugout canoe users, as well as pass the tradition of building dugout canoes to next generations.
In the brief overview, Aivar Ruukel, the spokesperson of the Estonian Dugout Canoe Society describes the three stakeholder communities of dugout canoes: the local inhabitants; the woodcraftsmen who have the skill of making the dugout canoes, and the international community of ancient boat enthusiasts
Need an Principles of Best Practice Supporting Sustainable Nature Tourism on an Example of Estonian Stakeholders
Get PDFTöö eesmärk oli välja selgitada Eesti loodusturismifirmade, avaliku sektori asutuste ning
erialaorganisatsioonide teadlikkust jätkusuutliku loodusturismi mõistest ning nende hinnang
seda toetava ühtse hea tava ja eetika põhimõtete välja töötamisest.
Töö teoreetilises osas analüüsiti erialakirjandust ja teadusartikleid, millega näidati jätkusuutliku
turismi seoseid eetika ja hea tava põhimõtetega. Töö praktilises osas viidi läbi
veebipõhine ankeetküsitlus, mis koostati teoreetilises osas kogutud- ja ekspertidega läbi
viidud intervjuudest saadud andmete põhjal. Küsitluse käigus selgitati välja vastajate
teadlikkus jätkusuutliku loodusturismi mõistest, komponentidest ja nende omavahelisest
tasakaalust ning suhtumine hea tava ja eetika vajalikkusesse.
Andmete analüüsist järeldus, et jätkusuutliku loodusturismi mõiste oli tuttav ja seda
moodustavat kolme komponenti oskas välja tuua veidi üle 50% vastajatest. Kõik ülejäänud
vastajad nimetasid jätkusuutlikku turismi komponendina ainult looduskeskkonna. Sellest
järeldub, et jätkusuutlikuse mõiste vajab laiemat tutvustamist ja tasakaal kolme komponendi
vahel on kaldunud looduskeskkonna poole, mida kinnitas ka kirjandusallikate analüüs. Hea
tava- ja eetikapõhimõtete välja töötamise vajalikkust hinnati kõrgeks, kuid eelistati hea tava
põhimõtete loomist. Nende põhimõtete loomise vajadust seostati loodusturismi valdkonna
tegevusraamistiku kujunemisega, usalduse kasvuga, maine parandamisega ja sotsiaalse
kontrolli mehhanismi moodustumisega. Eetiliste põhimõtete välja töötamises hinnati kasuna
sihtkoha imago tõusu, sisendit kaalutlusotsuste tegemiseks ja seadustes esinevate võimalike
hallide alade täitmist.
Koostöö vajadust hindasid kõrgelt avalikku sektorit esindanud vastajad, keskmisest
madalamalt loodusturismi ettevõtjad ja erialaorganisatsioonid, kuid tulemused näitavad, et
koostöövalmidus on kõigil osapooltel olemas. Koostöö peamise vormina nähti loodusturismi
ettevõtteid ühendavat katusorganisatsiooni.
Hea tava, eetika ja ettevõtte tegevuspõhimõtteid kirjeldavate väidete analüüs kinnitas, et
vastajad hindavad jätkusuutliku looduskeskkonnaga seotud väiteid kõrgemalt, kui sotsiaalsevõi
majanduskeskkonnaga seotud väiteid.The purpose of this thesis was to investigate awareness of sustainable nature tourism and it’s
components (social, economical, environmental) as well the balance between those three
components . The need of ethical or best practice principles and evaluation of characteristics
that describe those principles was evaluated.
In the first, theoretical, part of thesis related literature and science articles containing similar
thematic was analyzed and links between sustainable tourism, ethics and best practice was
investigated. In practical part of the thesis the quantitative questionnaire, based on literature
analysis and expert interviews, was conducted.
Based on data analysis was shown that sustainable tourism was well-known term and all 3
components were mentioned by 50% of respondents. All other respondents, who did not know
all 3 components just mentioned environmental component. The need of best practice or
ethical principles was evaluated highly but best practice principles was preferred.
Respondents expressed that best practice would be needed to put certain frame around the
nature tourism service, increase of confidence, improvement of sector image and forming a
mechanism of social control over nature tourism product.
The need of cooperation between stakeholders was highly assessed by public sector
respondents and bit lower by nature tourism entrepreneurs and NGO’s. Still results show that
readiness for the co-operation is present by all stakeholders..
The analysis of best practice, ethics and nature tourism company operation principles
confirmed that respondents felt more empathy to environmental component of sustainable
tourism,
In conclusion can be said that term, components and balance between components of
sustainable tourism needs more clarification to stakeholders. All stakeholders have the will for
co-operation and implementation of best practices would have positive impact to economical-,
social- and environmental component
Role of social media in internet search : Case of European national parks
No full textSotsiaalmeedia on uus informatisoonil põhinev interneti platvorme, kus kasutajad saavad
jagada mõtteid, ideid, videosid, pilte või kogemusi Euroopa rahvusparkidest. Sotsiaalmeedia
roll on pakkuda usaldust just teiste inimeste arvamuste ja reisielamuste põhjal.
Sotsiaalmeedia on abiks Euroopa rahvusparkide turundamisel. Selle kaudu saab oma tooteid
ja teenuseid müüa. Reklaamida Euroopa rahvusparki kodulehe või sotsiaalvõrgustiku läbi.
Jagada tasuta väärtusi, muuta igav valdkond tähelepanuväärseks või leida uusi huvilisi.
Sotsiaalmeedia võrgustikud koondavad sadu miljoneid inimesi, seetõttu pakuvad võimalust
jõudmaks olemasolevate või potentsiaalsete klientideni. Uuringu tulemusena kasutavad
kümnest Euroopa rahvuspargist enam sotsiaalmeedia kanaleid oma kodulehtedel Soomaa
rahvuspark, Kure-Mountain rahvuspark ja Fulufjället rahvuspark.
Kokku andis Google otsingumootor uuringus 6000 tulemust Euroopa rahvusparkide näitel,
millest 1279 olid sotsiaalmeedia kanalid. Sotsiaalmeedia osakaal moodustab uuringu
tulemusena 21%. Uurimuse tulemusena annavad kõige rohkem informatsiooni Euroopa
rahvusparkidest järgmised sotsiaalmeedia kanalid: Tripadvisor 317 tulemust , Wikipedia 263
tulemust, Youtube 153 tulemust, Wikitravel 52 tulemust, Flickr 48 tulemust, Panoramio 48
tulemust ja Facebook 41 tulemust. Uuringu tulemusena peaksid Euroopa rahvuspargid tegema
koostööd vähemalt kahe või kolme sotsiaalmeedia kanaliga, et ennast paremini
internetiotsingus esile tuua ja turundada.Aim of this research is to analyse social media role in internet search and how many
information it shows about ten European national parks. Bring out most used social media
channels and their importantse for European national park homepages.
Google internet search gave 6000 results about ten European national parks. 1279 were social
media channels. Social media rate importantse in this research is only 21%. Social media role
is to offer tourists and other people the opportunity to express themselves, share contents,
ideas and experiences which other tourists may use as a reference in their travel planning. It is
greatly appreciated among tourists due to the high needs of information which they require
about European national parks. A wide number of platforms are used: forums, blogs, and
social networks for finding information about European national parks. In this research
Tripadvisor gives 317 results, Wikipedia 263 results, Youtube 153 results, Wikitravel 52
results, Flickr 48 results, Panoramio 48 results and Facebook 41 result. Those are most used
social media channels, where people can find information, comments, opinions, pictures and
videos by other users about European national parks.
Another important social media role is marketing. This research shows, that Soomaa national
parks, Kure-Mountain national park and Fulufjället national park use more social media
channels on their homepages, than the other European national parks. It helps find more
information in different social networks and sell their products or services. Also show people
their speciality, natural value or sights. Social media helps European national park homepages
to share values, create trust, turn for someone boring field remarkable. In their homepages,
European national parks can collect their best experiences, thoughts, ideas and box them in to
a free product. Then people have more interest. European national parks should use some of
social media channels, because it has a huge role for nowadays people, who use often social
channels to find different information among another users experiences, comments,
recommendationas, pictures or videos about European national parks. And it is the best way
to publish and give information about European national parks in internet search
Opportunities for Heritage Tourism in Haanjamaa
Get PDFKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata päranditurismi võimalusi Haanjamaal –
piirkonnas, mida on turismisihtkohana tunnustatud juba 1920. aastatest. Haanjamaa käesoleva
töö mõistes tähistab Haanja kõrgustiku kõige kõrgemat ja maastikuliselt kõige esinduslikumat
osa.
Euroopa kui turismisihtkoha rõhuasetus on muutumas massiturismilt pigem nišiturismile –
kitsale sihtgrupile suunatud spetsiifilise kvaliteetse turismitoote pakkumisele. Ühe suure
võimalusena nähakse nii üle-Euroopalisel, riiklikul kui kohalikul tasandil kultuuripärandit
tutvustavat turismi. Piirkonna potentsiaali päranditurismi sihtkohana määrab olulisel määral
see, milline on turismiettevõtjate, pärandi vahendajate ja kaubastajate endi suhtumine
kohalikku pärandisse. Lähtudes eelnevast on käesoleva magistritöö peamine uurimisküsimus:
mida kohalikud turismiga seotud ettevõtjad mõistavad kultuuripärandina ja kuidas nad
kasutavad seda turismis.
Käesoleva magistritöö oodatav tulemus oli leida/pakkuda välja arengusuunad ja -võimalused
Haanjamaa kultuuripärandi hoidmiseks, arendamiseks ja esitlemiseks.
Töös on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid, kirjalike materjalide analüüsi ja
poolstruktureeritud intervjuud. Töö empiirilise materjali peamisteks allikateks on läbi aegade
ilmunud Haanjamaad turismisihtkohana esitlevad trükised jt infokandjad (8 infokandjat
ajavahemikust 1926 – 2015), Haanjamaa turismiettevõtjate kodulehed (37 ettevõtet) ja
Haanjamaal kultuuripärandi müümise/vahendamisega tegelevate ettevõtjatega tehtud
poolstruktureeritud intervjuude materjalid (15 intervjuud).
Töö tulemusena selgus, et Haanjamaal on piisavalt ressurssi ja tahet päranditurismi
edendamiseks. Piirkond on nii looduse kui kultuuripärandi poolest ümbritsevatest aladest ja
Eesti teistest piirkondadest selgelt eristuv. Kohapeal on olemas pädevus ja soov piirkonna
pärandit esitleda. Piirkonna turismiteenus on juba praegu pärandihõnguline ning viimase 10-
20 aasta jooksul on loodus- ja kultuuripärand Haanjamaa turismi kaubamärgina järjest
selgemalt välja joonistumas. Päranditurism on ennast siin juba õigustanud. Arenguvõimalusi
on koostöös ja spetsialiseerumises ning turismitoodete ja –teenuste valiku mitmekesistamises.The aim of this master’s thesis was to assess opportunities for heritage tourism in Haanjamaa
– a district that has been recognized as a tourism destination already since the 1920ies. In this
thesis Haanjamaa stands for the highest and scenically most representative part of Haanja
Upland.
In these days, when it comes to promoting tourism in Europe, we see a shift from mass
tourism to niche tourism – offering a specific high quality tourism product to a specific target
group, with cultural heritage both on international, national as well as local level being seen as
a great opportunity. Haanjamaa’s potential as heritage tourism destination is defined by
tourism operators’ attitude towards the heritage and what it means to them.
Based on the understanding that it isn’t the experts’/carriers’/marketers’ existence that ensures
preservation of the heritage, but their attitude towards it, the author of this thesis attempted to
define what the local tourism operators see as heritage, and how they use it in terms of
tourism.
Qualitative research methods, analysis of internet-based material (tourism brochures and web
sites about Haanjamaa, with the time span from 1926 to 2015) as well as semi-structured
interviews with tourism operators (15 of them) were used in this thesis.
As a result, it became clear that Haanjamaa as a naturally and culturally distinctive region
possesses enough resources and will to promote heritage tourism, and that the local heritage
that is strongly tied to nature and landscape is in fact already part of tourism services. Natural
and cultural heritage has become Haanjamaa’s tourism trade mark in the last couple of
decades. The main heritage tourism opportunity is promoting down-to-earth lifestyle on small
scale, while attention should be paid not to over-productize. Possible ways of developing
heritage tourism include specialization and diversification of the offered tourism products and
services
- …
