1,720,995 research outputs found
Golden Jackal (Canis aureus L.) range expansion in Europe in recent decades
No full textKäesolevas bakalaureusetöös käsitleti temaatikat, mis puudutab šaakali areaali laienemist lähiminevikus Euroopa riikides ning sellega seoses ka selle liigi esinemist Eestis ning tema siiasaabumise võimalikku teekonda.
Töö tulemusena püüti leida vastuseid mitmetele probleemidele. Kõigepealt käsitleti šaakali levikumuutusi Euroopas. Lisaks võeti vaatluse alla šaakalite olukord Eestis. Euroopa ja Eesti kohta leiduvate andmete alusel üritati välja selgitada kuidas sattusid šaakalid Eestisse ning kas nende puhul on tegemist võõrliigiga või mitte.
Uurimuse läbiviimiseks kasutati mitmeid kirjanduslikke allikaid nagu raamatuid, ajalehe- ja ajakirjaartikleid ning teadusartikleid, mille abil analüüsiti saadud andmeid ja võrreldi erinevaid seisukohti, mille alusel tehti lõpuks järeldused.
Uurimistulemutest saab kokku võtta, et šaakali areaali laienemine Euroopas toimub selle maailmajao keskosa suunas ning ühe enam isendeid leitakse põhjapoolsetelt aladelt. Mitmetes riikides populatsioonid järjest suurenevad, mille tagajärjel hõivatakse uusi elupaiku nii koduriikides kui ka riikides, kus neid varem pole esinenud.
Käesoleva bakalaureusetöö hüpoteesiks oli: Šaakali sattumine Eestisse on tingitud populatsiooni suurenemisest ning looduslikust levikust Ungari lähistelt aladelt läbi Poola, Leedu ja Läti.Present thesis handles the theme of golden jackal range expansions in Europe and how it may have reached to Estonia.
In conclusion the paper is trying to give a view of how the golden jackal is expanding it’s territory in Europe. Based on the data avaliable from Europe and Estonia the author tried to figure out which way the jackal travelled to Estonian borders. It also includes a topic which discusses the issue of whether the golden jackal is an alien species in Estonia or not.
For the research method the author used various books, magazine and newspaper articles and sientific articles, based on which an analysis was made. Different statement were also comapred which led to the final conclusions.
The results show clearly that the range of golden jackal is expanding towards central and eastern Europe. More and more vagrant individuals are found quite far in the northern areas. Populatsions are growing bigger and some animals are preoccupying new lands.
In the final paper the following hypothesis was raised: The presence of the golden jackal in Estonia is the result of increase in population numbers and natural expansion near Hungary and through Poland, Lithuania and Latvi
Drive Counts as a Method of Counting Roe Deer and its Competence by the Example of 2017 Counts
Get PDFBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalMetskitse (Capreolus capreolus) arvukuse täpne määramine on Eestis aastaid olnud
problemaatiline. Hetkel enim kasutusel olevad meetodid, pabula- ja talviste jäljeradade
loendused, annavad tulemusi ainult populatsiooni suuruse dünaamika kohta. Käesoleva
lõputöö eesmärk on uurida ajuloenduse pädevust metskitse arvukuse määramisel üleriiklikul
tasandil. Töös kasutati 2017. aastal korraldatud üle-eestiliste ajuloenduste
andmeid. Ajuloenduste andmete võrdluseks teostas autor ka pabula- ja jäljeloenduseid.
Ajuloendustelt saadud andmeid analüüsiti statistiliselt Microsoft Exceli keskkonnas.
Lõputöö tulemusena selgus, et ajuloendus on võrreldes teiste kasutusel olevate
seiremeetoditega töömahukam, rohkem eeltööd nõudvam, samuti on kerge teha loendusel
vigu. Samas on ajakulu ligikaudselt sama ning tulemused täpsemad, kui teiste
seiremeetodite puhul. Edasiste uuringute tegemine on vajalik, näiteks määramaks
loendatavate alade kindlat suurust.The exact determination of the abundance of roe deer (Capreolus capreolus) in Estonia
has been problematic for years. Currently the most widely used methods, fecal pellet and
winter line transect census, yield results only for population size dynamics. The purpose
of this thesis is to study the competence of drive counts on determining the number of
roe deer at national level. For the analysis, the data from nationwide drive counts was
used. To compare the drive counts data, the author also carried out fecal pellet and
winter line transect census. The data from drive counts was statistically analyzed in the
Microsoft Excel environment. The thesis revealed that drive counts is more labor
intensive, more demanding in terms of preliminary work than other methods, and it is
also easy to make mistakes in the census. Nevertheless, the amount of time spent is
approximately the same and the results are more accurate than other monitoring
methods. Further research is needed, for example, to determine the exact size of the
counting areas
Analysis of the impact of game reflectors
Get PDFBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalLoomadega seotud liiklusõnnetuste arv on jätkuvalt kõrge, seetõttu on välja töötatud
mitmeid erinevaid meetmeid ja lahendusi, et selliste avariide arvu võimalikult palju
vähendada või neid koguni vältida. Üheks selliseks lahenduseks on reflektorid. Käesoleva
bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade enam levinumatest meedetest ja uurida
varasemate läbiviidud uuringute põhjal, milline on maanteedelt metsloomi peletavate
reflektorite mõju liiklusõnnetuste vähendamisele.
Töö koostamisel on kasutatud mitmeid erinevaid teadus- ja ajakirjaartikleid. Kogutud
andmete põhjal analüüsiti teemat, saadi järeldused ja kirjutati teemakohane kokkuvõte.
Bakalaureusetöö tulemusena jõudis autor järeldusele, et reflektorite mõju liiklusõnnetuste
vähendamisele on küllaltki väike, kuid Eestis tasub nende efektiivsust katsetada.The number of wildlife – vehicle collisions remins high, so a number of different
measures and solutions have been developed to reduce or even prevent the number of such
accidents. One of the solutions is reflectors. The aim of this bachelor's thesis is to provide
an overview of the most common measures and to study the effect of reflectors that repel
animals from roads.
Many different articles and scientific articles have been used in compiling the work.
Based on the collected data an analysis was made, conclusions were drawn and
recommendations were made.
As a result of the bachelor's thesis, the author came to the conclusion that the effect of
reflectors on the reduction of traffic accidents is quite small, but in Estonia it is worth
testing their effectiveness
About roe deer’s (Capreolus capreolus) abundance dynamics in Estonia
Get PDFKäesoleva töö eesmärgiks on hinnata üle-eestilist metskitse asustustihedust ja
absoluutarvukust ning analüüsida nende dünaamikat aastatel 2009-2015. Andmed
kogutakse Tipu uurimisalal ja Järvselja Katse- ja Õppemetskonna asuvatelt
ajuloendustükkidelt, kus lisaks ajuloendusele viiakse läbi ka pabula- ja jäljeloendus. Töö
käigus analüüsitakse Tipu uurimisala ja Järvselja metskitse asurkonna dünaamikat.
Eesmärgiks on koostada regressioonvõrrandid, mis iseloomustavad tegeliku
asustustiheduste, s.o ajuloenduste käigus saadud tulemuste sõltuvust pabula – ja
jäljeindeksitest. Üle-eestilise asustustiheduse mudeldamisel kasutatakse pabulaloenduse
seirealade keskmist pabulaindeksit ja üle-eestilist jäljeindeksit.
Tõenäoline metskitse arvukus oli 2009. aastal 95 600, 2010. aastal 74 300, 2011. aastal
37 100, 2012. aastal 20 400, 2013. aastal 30 500, 2014. aastal 24 100 ning 2015. aastal
46 400 isendit.The aim of this study is to estimate Eestonian roe deer’s density and abundance and describe
abundance dynamics from 2009 to 2015. Data is collected from drive count blocks from
Tipu and Järvselja where pellet group and track counts also are made.During the researches
Tipu’s and Järvselja’s dynamics of roe deer ise analyzed. The aim is to compose regression
equations to assess how density form drive count blocks is reliant to pellet index and track
index.
Abundance of individuals in 2009 was 95 600, 2010. 74 300, 2011. 37 100, 2012. 20 400,
2013. 30 500, 2014. 24 100 , 2015 46 400
Factors that influence habitat selection on Capercaillie
No full textMetsis on enamuses areaaliosas väheneva arvukusega liik. Selleks, et metsist hoida, tuleb mõista tema bioloogiat ja elupaiganõudlust. Töö eesmärk on iseloomustada metsise nõudmisi elupaigale sõltuvalt hooajast ja kirjeldada erinevaid elupaiga valikut mõjutavaid tegureid. Selleks töötasin ma läbi mitmeid teaduslikke artikleid ja tõin välja peamised metsise elupaiga valikut mõjutavad faktorid.
Metsisel on spetsiifilised nõudmised elupaiga metsale ning see varieerub sõltuvalt aastaajast ja toidu saadavusest. Kuigi metsis asustab sõltuvalt aastajast erinevaid metsatüüpe, jäävad tema elupaikades domineerima vanemad männikud. Suvisel ajal on sageli määravaks komponendiks elupaiga valikul mustika olemasolu. Erinevatest uuringutest selgus, et metsi on võimalik metsise elupaikades edukalt majandada lindu kahjustamata. Siiski tuleks metsise elupaikades ja eriti mängupaikades vältida metsade kuivendamist, mis on üks olulisemaid elupaiga hülgamist mõjutavaid tegureid. Metsist ja tema elupaiga valikut on erinevates riikides palju uuritud. Metsise elupaiga kasutus varieerub regiooniti ning erinevaid uurimistulemusi ei saa samastada.Capercaillie are the most of distribution range decreasing abundance species. In order to protect the capercaillie, needs to understand it`s biology and habitat requirements. Work aims to characterize the capercaillie habitat demands depending on the season, and describe the various factors affecting the habitat selection. I worked out a number of scientific articles and I point out main factors that influence habitat selection on capercaillie.
Capercaillie has specific requirements on the habitat forest and it varies from season to season and availability of food. While capercaillie inhabits depending on the seasons a different forest type, their habitats are dominated by mature pine forests. During the summer is often the determining factor in habitat selection blueberry presence.
Different studies showed, that forest can be managed successfully in capercaillie habitat without harming birds. However, capercaillie habitat, especially leks should be avoid drainage, which is one of the most important factors affecting the habitat abandonment.
Capercaillie and it`s habitat selection has been extensively studied in various countries.
Capercaillie habitat use varies from region to region and different survey results not be equated
Perspective game census techniques
Get PDFBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalUlukite majandamine vajab järjepidavat seiret, et neid ratsionaalselt majandada. Loenduse
eesmärgiks on saada teada ulukite arvukus või selle muutuse suuna, kuid ka ulukiliikide
populatsioonide struktuuri ja juurdekasvu kindlaks tegemist. Käesoleva lõputöö
eesmärgiks on anda ülevaade loendusmeetoditest ja välja selgitada, milline loendusmeetod
on siinsetes oludes kõige efektiivsem, odavam, usaldusväärsemad ja kõige vähem
aeganõudev.
Töö koostamiseks kasutati mitmeid kirjanduslikke allikaid: raamatuid, ajakirjaartikkleid
ning teadusartikkleid, milles leiduvate andmete põhjal analüüsiti teemat ja tehti sobivad
järeldused ning soovitused.
Lõputöö tulemusena selgus, et ajuloendus on kõige perspektiivsem meetod hirvlaste
loendamiseks. Ruutloendus sobiks kõige paremini väikeulukite loendusmeetodiks ning
DNA-põhine meetod haruldaste loomade ja karnivooride loendamiseks.Wildlife management requires consistent monitoring to manage them rationally. The
purpose of the census is to find out the number of game density or the direction of change,
but also to determine the structure and increment of populations of game species. The aim
of this thesis is to give an overview of the census methods and to find out which census
method is most effective, cheapest, most reliable and least time-consuming.
Several literary sources were used to compile the work: books, articles and scientific
articles, on the basis of which the topic was analyzed and appropriate conclusions and
recommendations were made.
As a result of the bachelor thesis, it was found that driven count is the most promising
method for counting cervids. The winter line transect census would be best suited for small
mammals counting and the DNA-based method for counting rare animals and carnivores
Wild boar damage to crops
No full textMetssea areaal on viimastel aastakümnetel üha suurenenud ning sellega seoses ka
kahjustused põllukultuuridele. Töö eesmärk on kirjeldada metssea kahjustusi
põllukultuurides, selle probleemi esinemist maailmas ja välja tuua probleemi ulatus Eestis
Põlvamaa näitel.
Töö põhineb kirjanduslikel allikatel ning Põlvamaal põllumeeste seas läbi viidud küsitluse
analüüsil. Uurimusest selgus, et Euroopas ulatuvad metssigade tekitatud kahjud
põllukultuuridele aastas 80 miljoni euroni. Ameerika Ühendriikides ja Austraalias on kahjud
vastavalt 800 miljonit ja üle 100 miljoni dollari aastas. Põlvamaal esineb 73%-l vastanutest
põllul metssea kahjustusi ning kahjustuste ulatus laieneb iga aastaga. 66%-l vastanutest
jäävad kahjud suurusjärku 1000€ aastas. Tõrjemeetmetest ei ole efektiivset kasu. Kõige
mõjusamaks meetodiks peavad põllumehed metssigade arvukuse vähendamist.The range of wild boar is increased in recent decades and this resulting to damage to crops.
The aim of this thesis is to describe the damage of crops, the problem of the presence in the
world and to bring out the scale of the problem in Estonia for the example of Põlvamaa.
The thesis is based on literature and analysis of the poll, where is questioned farmers in
Põlvamaa. The study revealed that in Europe the wild boar damage to crops is 80 million
euros per year. In the United Sates of America and in Australia the costs of wild boar damage
is pursuant to 800 million and over 100 million dollars per year. 73% of the respondens have
wild boars damages on their field and the damage is increasing in every year. 66% of the
respondens have damages of magnitude 1000 € per year. Control measures have no effective
impact. In the opinion of the farmers the most effective method is reduceing the wild boar
abundance.
Keywords
The attitude of people towards big game and huntin
Get PDFTöö eesmärgiks on uurida Eesti elanikkonna suhtumist suurulukitesse ja jahipidamisse, püüdes
selgitada naiste ja meeste, üldsuse ja ühe huvigrupi – jahimeeste meelsuse erinevust.
Töös antakse asjakohase kirjanduse põhjal ülevaade meil ja mujal maailmas tehtud analoogiliste
uurimuste tulemustest ning võrreldakse neid originaalandmetega, mis koguti ankeetküsitluse teel
Viljandi maakonnas.
Meie poolt kogutud andmete analüüsil selgus, et suurel määral naiste ja meeste vastuste vahel
erinevusi ei ole. Rohkem esineb erinevusi üldsuse ja jahimeeste vahel. Antud töö on osa
suuremast projektist, seega suurema andmemahu puhul võivad tulemused mõnevõrra veel
muutuda.The aim of this work is to examine Estonian population attitude towards big game and hunting,
trying to find out mentality differences between women and men, general public and one interest
group – hunters.
In my work I give an overview based on relevant literature here and elsewhere made similar
studies, and compare the results with original data, which was collected through questionnaire in
Viljandi County.
The data collected by us showed that there are no major differences between women and men
responses. There are more differences between hunters and the general public. This work is part
of a larger project, therefore with greater amount of data the results may vary somewhat
The brown hare (Lepus europaeus) and the mountain hare (Lepus timidus) in Estonia
Get PDFBakalaureusetöö
Loodusturismi õppekavalHalljänes ja valgejänes on Eestis jahiulukid, keda on väga vähe sellel sajandil uuritud.
Peamised teadmised jäneste käekäigust pärinevad 20. sajandi teisest poolest ning
tänapäevased teadmised on spekulatiivsed. Uurimuse eesmärk on anda ülevaade halljänese
ja valgejänese ajaloolisest levikust Eestis ning neid ohustavatest teguritest. Käesolevas töös
on antud ülevaade teaduskirjandusest, uuritud küttimisandmeid ja jäljeindekseid ning
koostatud ankeetküsimustik jahindusega seotud inimestele, uurimaks nende arvamust hallja valgejänesest Eestis. Valgejänes levis Eestisse mandrijää taandumise järgselt ning
esimesed kirjalikud tähelepanekud halljänesest pärinevad 16. sajandist. Rebase ja
halljänese arvukuse tõusu ja languse vahel on võimalik dünaamiline seos. Valgejänest
mõjutab ilves vähem, metsnugise mõju valgejänesele on juhuslik. Küsitlusele vastanud
jahiinimesed arvavad, et jäneste arvukus on 100 aastaga vähenenud, kuid viimastel aastatel
tõusuteel olnud. Jahiinimeste arvates on halljänese arvukuse suurim mõjutaja rebane ning
valgejänest mõjutab ilves.The brown hare (Lepus europaeus) and the mountain hare (Lepus timidus) are small game
species, who have not been studied much in the 21th century. The main information is from
the second half of the 20th century and nowadays the data is more speculative.
The aim of this study is to describe the lifestyle of hares and their historical spread, also to
find out the main factors which affect the populations. The study also aims to give an
overview of scientific literature, as well as investigates hunting data and winter track
indexes. For the second part a questionnaire for the hunters was compiled to gain insight
into their opinions related to hares and hare hunt in Estonia.
The mountain hare spread to Estonia after the continental ice was melted and the first
written notes of brown hare go back to the 16th century.
Between the red fox and brown hare abundance there is possibly a dynamical correlation.
There is a small correlation between the abundance of a lynx and a mountain hare,
however a pine marten’s effect on the abundance of a mountain hare is more random.
The hunters and huntresses have stated that the hare’s abundance has fallen in 100 years,
however in the last years it has started to grow. It is believed that the biggest impact to the
abundance of a brown hare comes from a red fox and the lynx’s abundance is affected the
most by the mountain hare’s
Tartu city beavers (Castor fiber L.)
Get PDFBakalaureusetöö
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekavalKopra urgude mõju kallastele ja Tartu linnale varasemalt uuritud ei ole. Käesoleva
bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, milliseid koprakahjustusi on Tartu linnas
ilmnenud ja prognoositi, milliseid võib veel lisanduda. Anti soovitused koprakahjustuste
ennetamiseks. Tartu linna välitööde andmed pärinevad ajavahemikust 2016-2017.
Välivaatluste käigus vaadeldi Tartu linna veekogude kaldaid kokku 30 kilomeetri ulatuses.
Selle käigus sisestati Loodusvaatluste andmebaasi 67 kopra tegevusjälge, mis on
keskmiselt 2,2 tegevusjälge läbikäidud kilomeetri kohta. Kobraste poolt urgude
kaevamisest tingitud mõju veekogu kallastele avaldub eelkõige läbikaevatud kallaste
kaudu. See mõjutab kaldanõlva püsivust, veejuhtme looklevust ning kui veekogu kõrval
kulgeb inimeste poolt käidav tee, siis kahjustab kopraurgude võrk oluliselt ka seda ja lõhub
pinkide all olevat pinnast. Sissevarisenud urud halvendavad inimeste ja mehhanismide
ligipääsu, liikumist kallastel ja võib põhjustada õnnetusi, avaldades mõju otseselt rajal
liikuvatele inimestele, kallastel kala püüdvatele kalameestele ja inimestega kaasas
käivatele lemmikloomadele.The impact of beaver dens on the riverbanks and the city of Tartu has previously not been
researched. This Bachelor’s thesis aimed to find out what kind of beaver damage has
occurred in Tartu, and tried to predict other damages that might occur in the future.
Recommendations were made to prevent beaver damage. The fieldwork data in Tartu were
gathered in 2016 and 2017. During the field study, the banks of the water bodies were
examined, 30 kilometres in total. In the course of the study, 67 traces of beaver activity
were inserted into the Nature Observation Database, which makes 2.2 traces of activities
per kilometre walked.
The effect of beavers building their dens and digging big holes in the riverbanks is
negative. It affects the stability of the bank slopes and the winding of the riverbed. The
network of beaver dens may also damage the hiking trail and break the surface under the
benches. Collapsed dens prevent access for people and mechanisms, traffic on the
riverbanks, and may lead to accidents, affecting directly peo
- …
