248 research outputs found
Pollutants in beekeeping products in areas with different geographical locations and land use
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalMeemesilased on ühed kasulikumad putuktolmeldajad, kes tolmeldavad nii põllumajanduskultuure kui ka looduslikele taimi. Mesilaste arvukus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas vähenenud. Põhjusteks võivad olla mesilaste elupaikade kadumine, põllumajanduse intensiivistumine, kliimamuutused ning mitmed mesilasi kimbutavad parasiidid ja haigused. Mesilased on tundlikud erinevate saasteainete suhtes, mille tõttu kasutatakse neid koos oma toodetega bioindikaatoritena keskkonnasaaste hindamiseks. Antud uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada erineva maakasutusega aladel paiknevatest mesitarudest kogutud proovidest leitud saasteained, kasutades selleks asjakohast teaduskirjandust. Töö tulemuste kirjutamiseks kasutati asjakohast kirjandust, mida otsiti otsingumootorite ISI Web of Science ja Google Scholar abil.
Tulemusteks on erinevate saasteainete (pestitsiidid, raskmetallid, mikroplastikud, PAH-id) saastustasemete esinemine mesindustoodetes erineva maakasutusega aladel (põllumajandus, looduslik, linnakeskkond) ning nende esinemine erinevates Euroopa piirkondades (Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa). Tulemustest selgus, et enamasti on madalaim saasteainete kontsentratsioon looduslikepiirkondades pärit mesilastes ja nende toodangus. Töös anti ülevaade tulemustest ning neid võrreldi omavahel.Honeybees are some of the most beneficial insect pollinators, pollinating both agricultural crops and wild plants. Over the past decades, the number of bees worldwide has been declining. The reasons for this decline may include habitat loss, agricultural intensification, climate change, and various parasites and diseases that affect bees. Bees are sensitive to different pollutants, which is why, along with their products, are used as bioindicators for assessing environmental pollution. The aim of this research is to identify the pollutants found in samples collected from beehives located in areas with different land use, using relevant scientific literature. For writing the results, appropriate literature was used, which was searched for using search engines like ISI Web of Science and Google Scholar.
The results include the levels of various pollutants (pesticides, heavy metals, microplastics, PAHs) found in beekeeping products from areas with different land use (agriculture, natural, urban) and their occurrence in different regions of Europe (Southern, Central, and Northern Europe). The findings revealed that, generally, the lowest concentrations of pollutants were found in bees and their products from natural areas. The study provides an overview of the results and compares them with each other
The Effect of an EBI Fungicide on Disorders Caused by a Nerve Poison in Bumblebees
No full textBakalaureusetöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalKimalased on kiletiivaliste seltsi kuuluvad putukad, kes toituvad õietolmust ja nektarist.
Mesilaslaadsete arvukus on hakanud langema ning sellele on arvatud mitmeid põhjuseid:
monokultuurid, elupaikade killustumine, pestitsiidide laialdane kasutamine. Eestis ja mujal
maailmas on leitud õietolmust võetud proovidest erinevate pestitsiidide jääke. Mitme kemikaali
kokkusattumisel võib tekkida sünergia, mis mõjutab organismi toitumist, käitumist ja teisi
parameetreid.
Töö eesmärgiks on välja selgitada fungitsiid tebukonasooli ja insektitsiidi tau-fluvalinaadi ja
nende kahe aine segu mõju kimalaste elueale, toitumisele ja immuunsüsteemile. Katses kasutati
karukimalasi, keda hoiti üheksa päeva inkubaatoris ning jälgiti nende toitumist ja suremust.
Lisaks mõõdeti karukimalaste melanisatsioonitaset, peale kindla aja möödumist pestitsiidiga
kokkupuutel. Uurimistöö tulemusena ei mõjutanud subletaalsed doosid kimalaste eluiga ja
melanisatsiooni taset. Erinevus avaldus tarbitud toidu hulgas, kui kontrollgrupp tarbis oluliselt
suurema koguse söödasiirupit, võrreldes teiste töötlusgruppidega. Lisaks puudus katses kasutatud
kahe pestitsiidi vahel sünergeetiline mõju.
Töö tulemusest järeldab autor, et Eesti põllumajandusmaastikest leitud pestitsiidi jääkide kogused
ei ole kimalastele surmavad, kuid omavad siiski subletaalseid mõjusid, mis põhjustavad putukas
stressi.Bumblebees are pollinating insects belonging to the order Hymenoptera. They feed on pollen
and nectar. The abundance of bees has begun to decline and it's supposed because of several
causes: monocultures, fragmentation of habitats, and the widespread use of pesticides. Variety
of pesticide residues have been found in samples of pollens collected in Estonia and elsewhere
in the World. Different pesticide cocktails may cause a synergy which may lead to changes in
bee nutrition, behavior and other parameters.
The aim of this work is to determine the effects of the fungicide tebuconazole and insecticide
tau-fluvalinate and the mixture of these two substances on the lifespan of the bumblebees, their
nutrition and immune system. The experiment is carried out using buff-tailed bumblebees
(Bombus terrestris), which were held in an incubator throughout the experiment. During nine
days their food consumption and mortality was daily monitored. In addition, bumblebee
melanization level was measured after a certain time following their contact with the pesticide.
As a result of the study, sublethal doses did not affect the lifespan of the bumblebees nor their
melanization level. Differences appeared in the amounts of consumed food as the control group
consumed significantly more syrup compared to other treatment groups. Furthermore, there was
no synergistic effect between the two pesticides used in the feeding test.
From the results of the work, the author concludes that the quantities of pesticide residues found
in Estonian agricultural landscapes are not fatal to bumblebees but may induce sublethal effects
and stress, which may lead to colony collapse in perspective
Pesticides tau-fluvalinate and tebuconazole effects on bumblebees physiology and longevity
No full textMeemesilaste (Apis mellifera) ja kimalaste (Bombus sp) arvukus on pidevas languse
trendis eelkõige intensiivselt majandatavatel põllumajanduslikel aladel. Põllumajanduse
intensiivistumine toob kaasa ka laialdase pestitsiidide kasutamise, mida peetakse üheks
tolmeldajate arvukuse vähenemise põhjuseks. Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja
selgitada kuidas mõjutavad insektitsiid tau-fluvalinaat ja fungitsiid tebukonasool, ning
nende kahe aine segu kimalaste füsioloogilisi näitajaid ja suremust, kui nad tarbivad
saastunud toitu pikema perioodi jooksul. Füsioloogiliste katsete puhul kasutati läbivoolurespiromeetrit,
mille abil mõõdeti pestitsiidide väikeste dooside mõju kimalaste
ainevahetusele ja veekaole. Suremuse katse puhul jälgiti pestitsiididega töödeldud
söödasegusid tarbinud kimalaste suremust päevade lõikes.
Uurimistöö tulemustest selgub, et ka väikesed pestitsiidide doosid mõjutavad kimalaste
füsioloogiat ja suremust. Tau-fluvalinaat üksiku ainena põhjustas kimalastes olulist veekao
langust. Lisaks suurendas mainitud insektitsiid oluliselt kimalaste suremust 18 °C juures.
Tebukonasool üksi ei mõjutanud ei füsioloogilisi näitajaid ega ka suremust. Tuleb ka
märkida, et 28 °C juures puudus tau-fluvalinaadil üksiku ainena oluline mõju kimalaste
suremusele. Fungitsiidi tebukonasooli ja insektitsiidi tau-fluvalinaadi segu suurendas
oluliselt kimalaste suremust 28 °C juures.The abundance of bumblebees (Bombus sp) and honey bees (Apis mellifera) is
continuously declining across the world in intensively managaed agricultural regions. The
widespread use of pesticides, mostly associated with intensive agriculture, have been
claimed to play an important role in the decrease of pollinators. The aim of the present
study was to examine the effect and co-effect of low doses of insecticide tau-fluvalinate and
fungicide tebuconazole on bumblebee physiological charecteristics and longevity when
they feed on contaminated pollen for longer period of time. In the physiological experiment
the metabolic rate and water loss rate were measured in flow-through respirometry. In the
longevity experiment the bumblebees were observed daily until they died.
The current study proved that the sublethal doses of pesticides have an impact on the
physiology and longevity of bumblebees. Tau-fluvalinate caused a significant decrease in
water loss rate of the bumblebees. Tau-fluvalinate also decreased the longevity of
bumblebees on 18 °C. Tebuconazole alone did not have any significant impacts on
bumblebees physilogy and longevity. The results showed also that the combination of two
pesticides had a coeffect and caused a significant decrease in the longevity of the
bumblebees at 28 °C
Sünteetiliste ja bioloogiliste pestitsiidide mõjud meemesilastele ja kimalastele
No full textA Thesis
for applying for the degree of Doctor of Philosophy
in AgricultureThe current thesis investigated whether different pesticide residues, and at which
concentrations, can be found in different honey bee (Apis mellifera L.) colony components
collected from different land use types (I, II). Also, effects of different pesticides and their
mixtures on honey bees and bumble bees (Bombus terrestris L.) were investigated (III, IV, V).
Results showed that different pesticide residues were found from different honey bee colony
components (I, II). Although residues found were generally not correlated with landscape
parameters or plant species visited, some positive correlations were observed between the
proportion of oilseed rape in the landscape and residues detected (I). In addition, honey samples
analysed were relatively free of pesticides; only some herbicide residues were found (II).
Field realistic concentrations of the fungicide tebuconazole and the insecticide tau-fluvalinate
had significant impacts on developing honey bee queens. Tebuconazole decreased queen cell
acceptance and tau-fluvalinate increased queen weight significantly. Interestingly, no
synergistic effects were observed, but rather an antagonism between the two pesticides was
observed (III).
The fungicide imazalil synergised the effect of three out of four insecticides tested on bumble
bees, increasing mortality significantly. These included fipronil, thiamethoxam and
cypermethrin. Despite the high concentrations used, imidacloprid’s lethal effect was not
synergised by imazalil, and no mortality was observed (IV).
In general, different microbiological preparations had similar effects on honey bee and bumble
bee longevity and physiological parameters (V). Most of the used powders had similar effect
on both bee species, however PrestopMix decreased only honey bee longevity significantly.
There exist major behavioural and physiological differences between the two bee species
studied here, as well as there are major differences between various pesticides. It must be taken
into account that the effects of pesticides cannot simply be extrapolated from one species to
another, nor can we extrapolated the effects of one pesticide to another, even within a specific
class (e.g. neonicotinoids).Käesoleva töö raames uuriti kas ja kui, siis millistes kogustes erinevaid pestitsiidide jääke võib
esineda erinevates mesindussaadustes, mis olid kogutud erineva põllumajandusliku
intensiivsusega aladelt (I, II). Lisaks hinnati pestitsiidide ja nende segude mõjusid meemesilase
(Apis mellifera L.) ja karukimalase (Bombus terrestris L.) erinevatele parameetritele (III, IV,
V).
Tulemustest selgus, et kogutud proovidest leiti küll mitmete erinevate pestitsiidide jääke (I, II),
kuid puudus korrelatsioon leitud pestitsiidijääkide, maakasutuse tüübi ja taimeliikide vahel. On
tähelepanuväärne, et kuigi raps moodustas märkimisväärse osa kogutud õietolmu- ja
meeproovidest, puudus korrelatsioon leitud pestitsiidijääkidega (I, II). Selgus ka, et kogutud
meeproovid sisaldasid vaid väikestes kogustes herbitsiidide jääke, mis annab tunnistust Eesti
mee puhtusest ja kvaliteedist ning ühtlasi ka tarbijale julguse eelistada eestimaist mett (II).
Katsetulemustest selgus, et fungitsiidi tebukonasool ja insektitsiidi tau-fluvalinaat subletaalsed
doosid mõjutasid oluliselt mesilasema kogu arengutsüklit. Tebukonasooliga töötlus vähendas
oluliselt mesilasema kuppude vastuvõttu ja tau-fluvalinaat suurendas oluliselt koorunud
mesilasemade kaalu. Nimetatud kahe pestitsiidi eeldatavate sünergeetiliste mõjude asemel
täheldati hoopis nende antagonistlikke mõjusid, mis annab alust arvata, et erinevad pestitsiidide
segud võivad üksteise mõjusid teatud juhtudel hoopis vähendada (III).
Seda, et vastastikused toimed on liigispetsiifilised, näitas fungitsiid imasaliil, mis sünergeerus
kolme kasutatud insektitsiidiga neljast, mille tulemusena karukimalase suremus suurenes
oluliselt. Vaatamata kõrgele kontsentratsioonile ei mõjutanud neonikotinoid imidaklopriid
üksiku ainena ega ka segus imasaliiliga kimalaste suremust oluliselt (IV).
Erinevatel mikrobioloogilistel preparaatidel olid küll sarnased mõjud meemesilase ja
karukimalase suremusele ja füsioloogilistele näitajatele, kuid kuna nende kahe liigi
käitumuslikud ja füsioloogilised näitajad on sedavõrd erinevad, ei saa pestitsiidide katsetest
saadud tulemusi ühelt liigilt teisele üle kanda (V).The English language was edited by Jonathan Willow and the Estonian
by Reet Karise. Publication of this thesis is supported by the Estonian
University of Life Sciences
The causes of beehives perishing in Estonia during 2011 and 2012
No full textAntud bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada mesilasperede huku arvatavad
põhjustajad Eestis aastatel 2011-2012. Peamiselt keskendub see töö erinevatele
haigustele ja kahjuritele, mis põhjustavad mesilasperede hukkumist. Antud töö
läbiviimiseks koostati ankeet, mis saadeti mesinikele Eestimaa erinevais paigus.
Saadud tulemusi võrreldi varem tehtud uuringutega.
Küsitluses osalenud mesinike analüüsist võib järeldada, et erinevate põhjuste tõttu
hukkus 2011. aastal 69 ja 2012. aastal 84 mesilasperet. 2011. aastal hukkus enim
mesilasperesid varroalesta ja mesilaste kadumisega tarust. 2012. aastal hukkus
enim mesilasperesi nälja, nugise, varroalesta ja muude põhjuste tõttu.
Võrdluses varem koostatud samalaadse uurimusega selgus, et varroatoos on
probleemsem Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Võrdlusest selgus ka, et mesilasperede
kadumine tarust on endiselt murettekitav.
Märksõnad:This currents bachelor degrees studys purpose is to determine the reasons why
beehives perished in Estonia during 2011 and 2012. This study is mostly focused on
diseases and vermin, which cause the hives to perish. For the research a form was
compiled, which was sent to different apiculturist all over Estonia, the results were
compared to previous research.
From the analysis made by the apiculturist we can see that for different reasons 69
hives died in 2011 and 84 hives in 2012. In 2011 the largest reasons for perishing
were varroa destructor and bees leaving the hives, in 2012 the reasons were marten,
hunger, varroa destructor and other reasons.
In comparison with a similar study shows, that varroa destructor is the biggest
problem in Harjumaa and Lääne-Virumaa. The comaprison also shows that bees
abandoning their hives is also a big concern
The development of honeybee colonies and pollen foraging in oilseed rape fields and apple orchards
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalMesilased on kiletiivaliste seltsi kuuluvad putukad, kes külastavad õietolmu ja nektari
kogumiseks erineva õie ehitusega taimi. Meemesilased eelistavad enda lühemate suiste tõttu
just madalapõhjalisi õisi. Sellest olenevalt on ka tolmeldajatel välja kujunenud kindlad
korjekäitumise eripärad, mis sõltuvad mitmetest faktoritest: korjetaimest, selle omadustest
ning füsioloogilistest näitajatest, kui ka väliskeskkonnast. Vaatamata tolmeldajate olulisusele
on nende arv viimase poole sajandi jooksul langenud peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas,
kus tegeletakse intensiivse põllumajandusega.
Käesolevas töös kasutati 48 mesitaru, mis asetati rapspõllu äärde või õunaaeda. Katseperioodi
alguses ja lõpus toimus visuaalne hindamine, kus märgiti üles emakuppude olemasolu või
nende puudumine, samuti raamide katvus mesilastega, kinnise haudme ja suiraga. Lisaks
eelnevale toimus õietolmu kogumine, millest laboris valmistati ette proovid ja määrati
õietolmu liigiline kuuluvus: raps, õunapuu, muud taimed.
Töö eesmärgiks oli uurida, kas meemesilased käivad korjel kultuurtaimel, mille äärde nad on
viidud. Teiseks eesmärgiks oli uurida õunaaeda ja rapsipõllu äärde viidud mesilasperede
arengut.
Käesolevast tööst selgub, et mesilasperede areng oli ühesugune mõlema kultuuri äärde
paigutatud mesitarudes. Selle iseloomustamiseks võib olla nii sülemlemise esinemine kui
mitteesinemine. Sülemlemine tähendab, et peredel tekkis ruumipuudus, ning üks osa
töölismesilastest koos vana mesilasemaga lahkus tarust. Mitte-sülemlevates peredes toimus
samuti areng, sest uuritud näitajad tõusid. Töö tulemustest selgub, et meemesilased ei
eelistanud taru läheduses olevaid kultuure, vaid käisid kaugemal korjelendudel. Rapsipõllu
äärde asetatud mesitarude mesilased eelistasid õunapuu õietolmu korjata ning õunaaeda viidud
mesilased eelistasid muude taimede õietolmu. Tuleb mainida, et valitud rapsipõllud ja
õunaaiad ei paiknenud maastikus paarikaupa, vaid mesilased pidid meeldivat kultuuri
kauemalt otsima.
Töö tulemused on kasulikud eelkõige mesinikele, mõistmaks meemesilaste korjekäitumise
eripärasid. Samuti võib arvata, et meemesilased eelistavad kultuure külastada õitsemisfaasi
keskel ning tolmeldamine kindla kultuuri õitsemisperioodi alguses ja lõpus võib olla liialt
madal, nagu käesolevast tööst selgus.Bees belong to the order Hymenoptera who collect pollen and nectar from plants with
different floral structures. Honey bees, due to their shorter mandibles, prefer low-bottomed
flowers. Because of this, pollinators have developed nectar and pollen foraging preferences
which depend on several factors: the pollinating plant, its properties, and physiological
parameters, as well as the external environment. Despite the importance of pollinators, their
numbers have decreased over the last half-century - mainly in the North America and Europe,
where intensive agriculture is practiced.
In the present work, 48 hives were placed next to the oilseed rape fields or apple orchards. The
experimental period took place in the beginning and at the end of the blooming during which
visual assessments took place. The presence or absence of queen cells, as well as the coverage
of the frames with bees, capped brood and beebread was estimated. In addition, samples of
pollen were collected from which samples were prepared in the laboratory to determine
species affiliation: oilseed rape, apple tree, other plants. The main objective of this study was
to investigate whether honey bees are foraging crops by which they are taken for pollination.
Additionally, the second aim was to study the development of bee coloniesin these locations.
The findings show that the development of bee colonies was positive and the similar in
beehives placed next to both cultures. The enlargement of the colonies is characterized either
by the presence of swarming or absecnce of it. Swarming means that the colonies had a lack of
space and a part of the worker bees left from the hive with the old queen bee. we observed also
increase in non-swarming colonies, all the assessed parameters increased. The outcomes of the
work show also that honey bees did not prefer crops in the vicinity of the hive and rather went
on further foraging flights. Bees in hives placed near oilseed rape fields preferred to forage
pollen from the apple trees further away, and bees placed in apple orchards preferred pollen
from other plants.
The results of this work are especially useful for beekeepers to learn about the peculiarities of
honey bee foraging behaviour. Moreover, it can be determined that honey bees prefer to visit
crops in the middle of their flowering phase while pollination at the beginning and end of
blooming of the particular crop is low as shown by the present study
Effects of the pesticides tau-fluvalinate and tebuconazole on honeybees longevity
No full textViimastel aastakümnetel on täheldatud tõusvat meemesilaste suremuse taset
nii Euroopas, kui ka Ameerika Ühendriikides. Laialdast pestitsiidide
kasutamist peetakse üheks peamiseks mesilasperede hukkumist põhjustavaks
asjaoluks. Töö eesmärgiks oli väljaselgitada, kuidas mõjutavad insektitsiid
tau-fluvalinaat, fungitsiid tebukonasool ja nende kahe aine segu
meemesilaste eluiga. Katses manustati mesilastele süstla kaudu 20 päeva
jooksul vastavate pestitsiididega saastunud sööta ning jälgiti nende suremust
päevade lõikes. Uurimistöö tulemusena selgus, et töös kasutatud väikesed
doosid mõjutavad meemesilaste eluiga. Tebukonasool üksiku ainena
mesilaste eluiga oluliselt ei mõjutanud, samas kui tau-fluvalinaat lühendas
mesilaste eluiga oluliselt kontrollgrupiga võrreldes. Lisaks tuvastati nende
kahe aine sünergeetiline mõju.Over the past decades beekeepers have noticed an increase in honeybee
mortality in Europe and the United States. The widespread usage of
pesticides has been claimed to be one of the major factors in the honeybee
colony losses. The aim of the present study was to investigate the effect and
co-effect of tau-fluvalinate and tebuconazole on honeybee longevity. In the
experiment the feed mixture with pesticides were administered via syringes
throughout the 20 days during which the honeybees were observed daily until
they died. The current study showed that the small doses of pesticides have
an impact on honeybees longevity. Tebuconazole as a single compund did
not affected honeybees survival. Tau-fluvalinate, however, affected
honeybees significantly compared to the control group. In addition, the
synergistic effect of those two pesticides was determined
Pollen forage and pesticide residues in solitary bee Osmia bicornis L. nests depending on distance from the fields
No full textMagistritöö
Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalPõllumajanduse intensiivistumise ja taimekaitsevahendite kasutamise tagajärjel on
vähenenud bioloogiline mitmekesisus. Pestitsiidide negatiivseid mõjusid ja kokkupuute
võimalusi on uuritud enamjaolt meemesilastel (Apis mellifera L.), aga sellele lisaks on
saadud aru vajadusest uurida nende kokkupuute võimalusi ka looduslikel tolmeldajatel
nagu erakmesilastel. Töö eesmärgiks oli välja selgitada müürimesilase Osmia bicornis L.
õietolmu korje-eelistused rapsipõldude olemasolul ning korjes leiduvate pestitsiidijääkide
hulk. Välitööd viidi läbi 2021. aasta kevadel viies erinevas asukohas Tartumaal ja
Jõgevamaal. Müürimesilase O. bicornis korjes leidus eelistatult tulikaliste
(Ranunculaceae) ja roosõieliste (Rosaceae) õietolmu, kuid esines ka talirapsi (Brassica
napus L.) õietolmu. Pesilate kaugus põllust ei mõjutanud taimesugukondade esinemist
müürimesilase O. bicornis korjes. Samuti leidus pestitsiidide jääke kõigis pesilates ning
nende toimeainete arv ega kogus ei sõltunud pesila kaugusest põllust. Antud katse
tulemused näitasid, et erakmesilased käivad samuti rapsipõldudel õietolmu ja -nektari
korjel ning seeläbi ei ole välistatud nende kokkupuude taimekaitsevahenditega.The intensification of agriculture and the use of pesticides have reduced biodiversity. The
serious effects of pesticides have been studied mainly in honeybees (Apis mellifera L.),
but there is a need to investigate their effects on natural pollinators such as solitary bees
as well. The aim of the experiment was to find out the pollination preferences of the
solitary bee Osmia bicornis L. and the amount of pesticide residues in the pollen. The
fieldwork was carried out in the spring of 2021 in five different locations in Tartu and
Jõgeva County. The most frequently collected pollen found in bee pollen samples were
Ranunculaceae, Rosaceae and oilseed rape (Brassica napus L.). The distance of the nests
from the field did not affect the presence of different pollen in the collected pollen of the
solitary bee O. bicornis. Pesticide residues were found in all nests and the number of
substances nor amount of these did not depend on the distance of the nests from the field.
The results of this experiment showed that solitary bees are also collecting pollen and
nectar in rapeseed fields and their exposure to pesticides cannot be ruled out
Pesticide dimethoate effects on nosematosis infected honeybee metabolic rate and longevity
No full textMagistritöö
Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalTolmeldajate arvukuse langust on täheldatud üle maailma juba üle kümne aasta. Nende
arvukuse vähenemine on ohtlik loodusliku mitmekesisuse säilimise, kuid ka suureneva
rahvastiku toiduga varustamise seisukohalt. Tolmeldajate arvukuse vähenemise üheks
põhjuseks loetakse nii intensiivses põllumajanduses, haljastuses kui ka infrastruktuuride
hoolduses kasutatavaid taimekaitsevahendeid. Teiseks tolmeldajaid, sealhulgas
meemesilasi, negatiivselt mõjutavaks faktoriks on haigused, patogeenid ja viirused.
Viimasel ajal on enim tähelepanu pöörama hakatud meemesilaste tervist mõjutavate
stressifaktorite koostoimetele. Kirjanduses on välja toodud, et just erinevate
stressifaktorite koostoimel on mesilaste suremus oluliselt kõrgem kui üksikute faktorite
puhul.
Antud uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada meemesilaste (Apis mellifera) seas
levinud haiguse nosematoosi tekitajate Nosema apis ja N. ceranae koosmõju
taimekaitsevahendi dimetoaadiga. Käesolevas töös kasutati haigustekitajate ja
taimekaitsevahendi koosmõju hindamiseks meemesilaste suremuse ja ainevahetuse taseme
muutuste jälgimist.
Katse tulemustest selgus, et väga madal dimetoaadi kontsentratsioon, mida katses kasutati,
ei avalda mõju meemesilaste ainevahetuse tasemele. Samuti ei avalda ainevahetusele
mõju kummagi nosematoosi nakkus ega selle koostoime dimetoaadiga. Taimekaitsevahendi dimetoaadi negatiivne mõju avaldus meemesilaste suremuses, kus
koostoimes nosematoosi tekitajaga N. apis ilmnes hüppeline tõus, kuigi alates 17.
katsepäevast. N. apis ise kontrollist erinevat suremust ei põhjustanud. N. ceranae ja kahe
haigustekitaja koosmõju olid meemesilastele rängemad taluda, kuid nende puhul
dimetoaadi mõju eraldi välja ei tulnud.The decline in pollinator abundance has been observed worldwide in last decades. The
decrease in their abundance is dangerous for the preservation of natural diversity, but also
for increasing the supply of food to the growing human population. Decrease in pollinator
abundance is at least partly due to plant protection products used in intensive farming,
landscaping and infrastructure maintenance. The second factor that negatively affects
pollinators, is the increasing spread of bee diseases, pathogens and viruses. Lately the
greatest attention has been paid to the interactions between different stress factors
affecting the health of honeybees. It has been pointed out that the combination of these are
more detrimental than single factors. The aim of this study was to identify the risk of the
combined effect of Nosema apis and N. ceranae, common causes of nosematosis among
honeybees (Apis mellifera), with an insecticide dimethoate. In this work, a honeybee
mortality monitoring and measuring metabolic rate were used to assess the effects of
interactions between pathogens and the plant protection product. The results showed that
the low concentration of dimethoate used in the experiment had no substantial effect on
honeybee metabolic rate. The metabolic rate was also not affected by the nosematosis
infection nor with its interaction with dimethoate. The mortality increased because of coinfection of the two pathogens and also because of N. ceranae alone. The effect of
dimethoate occurred, however, only with N. apis, which alone had no effect on individual
honeybee mortality
Effect of sulfoxaflor on the respiratory physiology of buff-tailed bumblebees (Bombus terrestris)
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekaval21. sajandi jooksul on toimunud suur tolmeldajate arvukuse langus ning üheks põhjuseks
peetakse sagedast pestitsiidide kasutamist. Tänu arvukatele uuringutele on tõestatud teatud
pestitsiidide (neonikotinoidide) ohtlikkust mesilastele, ning antud pestitsiidide kasutamine
keelustati. Pärast neonikotinoidide keelustamist hakati otsima nendele asendust ning
võimalikeks asendusaineteks peetakse sulfoksomiinidel põhinevaid insektitsiide. Antud töös
vaatluse alla tuleva insektitsiidi sulfoksafloori kohta on hetkeseisuga vähe andmeid, kuna see
on uudne pestitsiid.
Töö eesmärgiks oli uurida sulfoksafloori mõju karukimalaste (Bombus terrestris) pere eri
liikmete (emaste, tööliste ja isaste karukimalaste) hingamisfüsioloogiale. Katsed viidi läbi
Eesti Maaülikooli laboris. Individuaalselt puuridesse pandud karukimalased töödeldi
kontaktselt erinevate lahustega, mis sisaldasid atsetooni ning sulfoksafloori erinevaid
kontsentratsioone.
Tulemused näitasid, et isased karukimalased olid sulfoksafloorile kõige tundlikumad, nende
süsihappegaasi eraldumise ning veekao tulemustest võib järeldada, et sulfoksaflooril oli
statistilselt oluline mõju nende näitajate suurenemisele. Sulfoksafloor mõjutas oluliselt
kimalasisade toitumist. Kimalastöölistel avaldus statistiliselt oluline mõju nende veekao
näitajate puhul LD50 doosi juures. Kõige vastupidavamad olid kimalasemad, kellel ei tekkinud
statistiliselt olulist mõju mitte ühegi näitaja juures sulfoksaflooriga töötluste puhul, kuid nende ainevahetuse taset tõstis atsetooni lahus. Eeltoodud tulemustest võib järeldada, et sulfoksafloor
mõjutab eri kimalaspere liikmeid erinevalt.
Antud bakalaureusetöö ning teiste autorite uuringutulemuste põhjal võib järeldada, et
sulfoksaflooril on ohtlik mõju karukimalastele. Tulevikus tasub edasi tegeleda sulfoksafloori
mõju uurimisega teistele tolmeldajatele, et välja selgitada selle pestitsiidi tõeline mõju
tolmeldajatele ning selle sobivus neonikotinoidide asendusainena.During the 21st century, there has been a sharp decline in the number of pollinators, one of
the reasons considered is the frequent use of pesticides. Numerous studies have shown that
certain pesticides (such as neonicotinoids) are harmful to bees and the use of these pesticides
has been banned. After the ban on neonicotinoids, substitution for these substances was
sought and sulfoxomine-based insecticides are considered as possible substitutes. There is
currently limited data on the insecticide sulfoxaflor, which is under consideration in this
work, as it is a novel pesticide.
The aim of this study was to investigate the effect of sulfoxaflor on the respiratory
physiology of different members of the buff-tailed bumblebee (Bombus terrestris) colony
(queens, workers and male bumblebees). The experiments were performed in the laboratory
of the Estonian University of Life Sciences. Individually caged bumblebees were contactly
treated with various solutions containing different concentrations of sulfoxaflor and acetone.
The results showed that male bumblebees were the most sensitive to sulfoxaflor, and the
results of their carbon dioxide emissions and water loss suggest that sulfoxaflor had a
statistically significant effect on these parameters. Sulfoxaflor had significant effect on the
diet of male bumblebees. Bumblebee workers experienced a statistically significant effect
on the water loss parameters at the LD50 dose. The most resistant were bumblebee queens,
which did not show a statistically significant effect on any of the parameters with sulfoxaflor treatments, but their metabolic rate was increased by acetone solution. From the above
results, it can be concluded that sulfoxaflor affected different members of the bumblebee
family differently.
Based on this bachelor's thesis and the research results of other authors, it can be concluded
that sulfoxaflor has a dangerous effect on buff-tailed bumblebees. In the future, it will be
worthwhile to further investigate the effects of sulfoxaflor on other pollinators in order to
determine the true effects of this pesticide on pollinators and its suitability as a substitute
for neonicotinoids
- …
