710 research outputs found
Noticing and analysing needs – supportive teaching – measuring student teachers’ situation – specific cognitive processing skills
Get PDFSelle uuringu eesmärk oli kohandada situatsioonispetsiifiliste ehk PID-oskuste (perception, interpretation, decision-making skills) hindamisvahend isemääramisteooria konteksti, et analüüsida õpetajakoolituse üliõpilaste suutlikkust märgata ja tõlgendada psühholoogilisi baasvajadusi toetavaid tegevusi klassiruumi kontekstis. Andmeid koguti aineõpetajate õpetajakoolituse magistriõpingute esimese aasta üliõpilastelt (N = 97), kasutades tunnivideote analüüsi. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et üliõpilased märkavad tunnivideotest psühholoogiliste baasvajadustega seotud aspekte. Tõlgendamisel ning otsuste tegemisel olid üliõpilaste vastused pigem kas kirjeldavad või hinnangulised ega olnud seotud teoreetiliste teadmistega. Töökogemuse põhjal olulisi erinevusi tulemustes ei täheldatud. Kuigi õpetajakoolituse üliõpilaste puhul on tulemused ootuspärased, tuleks PID-oskuste arendamisele õpetajakoolituses senisest teadlikumalt tähelepanu pöörata, toetamaks paremini teoreetiliste teadmiste ülekannet praktikasse.
Summar
"Pupils should have respect for you, although I have no idea how to achieve this?” : The ideals and experiences shaping a teacher’s professional identity
Get PDFThe aim of the study was to understand the development of professional identity of prospective teachers, their ideals and experiences during interactions with their surrounding learning environment, including university studies and pedagogical placement during their 5-year studies. We also aimed at understanding how students with different motivational pathways to teacher education may be supported to explore teaching as a possible career choice. The findings reported in this article emerged primarily from interviews with 13 student teachers at the end of their teacher education programme. Survey responses collected during earlier stages of the study were utilised to provide data about the student teachers' professional development prior to the point of the interviews. The findings of the study point to various concerns and dilemmas, which in turn suggest that student teachers take different identity development routes. The study identified four possible "identity routes" to becoming a teacher. The implications of different identity routes on teacher education are discussed.Peer reviewe
Pikiuuring õpetajaks õppijate professionaalse identiteedi kujunemisest
Get PDFArtiklis antakse ülevaade viieaastase pikiuuringu tulemustest, keskendudes uuringus osalenud üliõpilastega õpetajakoolituse lõpus tehtud intervjuudele (N = 13). Artiklis otsitakse vastust küsimustele, kuidas õpetajakoolituse lõpetanud tudengid interpreteerivad enda õpetaja identiteedi kujunemist õpingute kaudu; milline on see õpetaja identiteet, mille poole soovitakse püüelda, lähtudes õpetaja ideaalist; ning millised on need põhitegurid, mis on mõjutanud tulevase õpetaja arusaamu õpingute käigus. Mittestruktureeritud intervjuus kasutati taustinfona ja intervjueeritavate mälutugedena nende poolt kolmel õpinguaastal kirja pandud metafoore õpetaja rolli kohta ning küsimustiku abil kogutud infot. Intervjuudest ja varasematest küsitlustest saadud info kõrvutamine ning analüüs võimaldavad paremini mõista aspekte, mis mõjutavad tulevaste õpetajate professionaalse identiteedi kujunemist. Tulemuste põhjal võib öelda, et õpetajakoolitust alustatakse naiivse ettekujutusega õpetaja tööst, lähtudes isiklikust varasemast koolikogemusest. Aine- ja klassiõpetajad väärtustavad õpetaja ideaali kirjeldamisel eri aspekte. Arusaamad õpetaja tööst ja rollist muutuvad õpingute jooksul komplekssemaks, õpetajakoolituse lõpus väärtustatakse enim pedagoogilist asjatundlikkust. Kõige tugevamalt mõjutab tulevase õpetaja arusaamu aga pedagoogiline praktika. Uurimuse tulemused võimaldavad paremini mõista algajate õpetajate arengut õpingute jooksul ning annavad viiteid õpetajate koolitajatele, kuidas tõhusamalt toetada professionaalse identiteedi kujunemist kui üht olulist aspekti õpetajahariduse omandamisel.
Summar
Novice Teachers’ Professional Development During the Induction Year
No full textAbstractThe key problem of the current study can be worded as the question: what are the changes that occur in novice teachers’ development during the first year of work? The data sources include novice teachers’ and their mentors’ responses to the questionnaires focusing on changes in teacher competencies and self-efficacy beliefs during the induction year. The teaching skills of the novice teachers grew during their first year at work and their assessments were reasonably adequate. Self-efficacy grows through positive experiences of own classroom teaching. Novice teachers with high self-efficacy were more satisfied with their coping in the first year at work than the teachers with average and low self-efficacy. Positive first experiences and strong sense of efficacy are important from the viewpoint of the future career
Kaasava hariduse rakendamist toetavate hoiakute kujundamine õpetajakoolituse esmaõppes
Get PDFÕpetajakoolitusel on kaalukas roll kujundada tulevastes õpetajates positiivne hoiak kaasava hariduse suhtes ning oskused ja teadmised, et toetada erinevate õppijate õppimist. Siinse uuringu eesmärk oli kaardistada üliõpilaste hoiakuid kaasava hariduse rakendamise suhtes enne ja pärast õpetajate kutseõpingute mooduli õppeaine "Õppe diferentseerimine" läbimist. Lisaks kaardistati kursuse ülesehitusega seotud aspekte, mis toetasid üliõpilaste arvates enim nende arusaamade, oskuste ja hoiakute kujunemist. Eel- ja järelküsitluse tulemuste analüüs näitas, et üliõpilaste hoiakud muutusid kaasava hariduse rakendamise suhtes positiivsemaks ning kasvas usk enda suutlikkusse toetada erinevate õppijate õppimist. Avatud küsimuste vastuste analüüsist selgus, et üliõpilaste tähenduslikku õppimist mõjutas kõige enam õppetöö korraldus, kus teoreetilised teadmised seoti praktilise võimalusega õpitut töös erivajadustega õppijatega rakendada ning kogemust kaasõppijatega reflekteerida.
Summar
VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika rakendamise kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid kogenud mentorite vaates
Get PDFSotsiaal-emotsionaalsete pädevuste omandamisest võidavad kaasava hariduse kontekstis väga erinevad õppijad. Eestis on täheldatud ja tõendatud VEPA Käitumisoskuste Mängu mõju laste sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja heaolule klassis, kuid pole selge, millistest teguritest sõltub VEPA metoodika rakendamise kvaliteet erinevates koolides ja klassiruumides. Seetõttu oli siinse uurimuse eesmärk välja selgitada kogenud mentorite arusaamad programmi kvaliteetsest kasutamisest ja seda mõjutavatest teguritest. Tulemused võimaldavad pöörata tähelepanu programmi kasutamise võimalikele kitsaskohtadele ja neid teadlikult ennetada. Mentorid kirjeldasid eeskätt rakendamise protsessi tahke ja õpilaste reaktsioone. VEPA programmi kasutamist mõjutavad mentorite hinnangul enim õpetajate omadused, programmi toe struktuur, õpetaja ja mentori koostöösuhe ning programmi kasutajatele antav tagasiside ja ühiskondlik kõlapind.
Summar
Kutseaasta I etapi seire kokkuvõte 2004/2005
Get PDF2004./2005. õppeaastal käivitus kutseaasta esimene etapp üldhariduskooli klassiõpetajatele ja aineõpetajatele. Kutseaasta tugiprogrammis osales 165 nooremõpetajat, neist 80 läbis kutseaasta Tallinna Ülikoolis, 72 Tartu Ülikooli ja 13 Haapsalu Kolledži kutseaasta keskuses. Mentorikoolituse läbijaid oli Tallinna Ülikoolis 89, Tartu Ülikoolis 97 ja Haapsalu Kolledžis 45.
Kutseaasta monitooringu üks eesmärke oli saada tagasisidet õpetajate ettevalmistuse kohta põhiõppes, mis võimaldaks arendada edasi põhiõppe õppekavasid. Andmestik võimaldab ka analüüsida noorte õpetajate ettevalmistust kahes suuremas õpetajaid koolitavas ülikoolis.
Esimese tööaasta põhiliste probleemide kaardistamine aitab eesmärgistada mentoritööd ja õpetaja edasist professionaalset arengut. Seire käigus saadi tagasisidet ka osalenud koolide koolikultuuri kohta ning saadud info alusel on võimalik kavandada nii täiendõppekursusi kui ka kooliarendusprojekte
Eessõna
Get PDFEesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris tutvustatakse võimalusi rakendada tegevusuuringut eesmärgiga arendada õpetamist. Kuna hariduse kvaliteet sõltub õpetamise kvaliteedist, võimaldab tegevusuuring süstemaatiliselt analüüsida enda õpetamistavasid. Analüüsi tulemusena saab õpetamises teha muudatusi ja seeläbi eesmärgipäraselt toetada õppijate õppimist. Erinumbri artiklites tutvustatavad tegevusuuringud on tehtud eri õpikeskkondades (kool, kutsekool, ülikool), otsides lahendusi eritahulistele probleemidele. Raamatututvustus on aga pühendatud John Hattie ja Gregory Yatesi raamatule "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime"
TÄHENDUSLIKU ÕPPIMISE TAKSONOOMIA RAKENDAMISE KOGEMUSTEST PÄÄSTEKORRALDAJATE VÄLJAÕPPES: Experiences in Applying Significant Learning Taxonomy in 112 Call Takers’ Training
No full textThe article focuses on the problem of how to increase 112 call taker students’ involvement in the learning process and to create significant learning experiences. The goal of the current study is to create and implement a didactic model for the theme of chemical incidents based on significant learning taxonomy1 that helps to improve 112 call takers’ professional competence. The study was conducted with design-based research, which combines five phases of the non-linear ADDIE model2 (i.e. Analysis, Design, Development, Implementation and Evaluation) with 12 steps of integrated course design3. The research task for the first stage was to analyse the training carried out so far and the new demands for call takers´ curriculum. The task for the design phase was to plan the didactic model for the topic of chemical incidents based on significant learning taxonomy4. In the third phase the model was developed and teaching methods and materials along with evaluation methods were improved. The didactic model was piloted in the academic year of 2014/2015 in a vocational education course in the Estonian Academy of Security Sciences (EASS) and data was collected. Evaluation of the didactic model was carried out in the fifth phase in spring 2015. Different data collection methods were used for the evaluation of the model, e.g. questionnaire, observations and assessment results of the 30 students enrolled in the courses. The didactic model was used again in the autumn semesters of the academic years 2015/2016 and 2016/2017. The outcome of the design-based research is a didactic model for teaching chemical incidents call handling that is based on significant learning model and supports the necessary professional skills, key-competences and student involvement in the learning process. The assignments, evaluation tools and teaching materials compiled within the design-based research are applied in practice. The didactic model itself could be used to develop other curriculums and improve the efficiency of teaching other topics of the researched curriculum and other higher-education and vocational training curriculums. The main suggestions for improving curriculum and teaching are: 1) use significant learning taxonomy for phrasing learning outcomes; 2) develop the implementation timeline and planning forms for the new model that support greater integration of learning outcomes, feedback and assessment methods and teaching learning methods; 3) identification and use of certain topics in a curriculum as an integration theme between different modules; 4) change the assessment method to problem-based assessment and use e-learning environment for assessment; 5) develop e-learning materials and enhance cooperation between teachers
- …
