1,720,963 research outputs found
Stand density and deadwood assessment of western taiga forests
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu ning lamapuidu mahtu
neljakümne kaheksal proovitükil, mis on EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem) andmetel
hinnatud Natura 2000 „Vana loodusmetsa“ elupaigatüübiks.
Töös hinnatavad proovitükid asusid Valga, Tartu, Põlva ja Ida-Viru maakondades ning nende
mõõtmine toimus 2015 aasta juunist kuni augustini. Hinnatakse puistu koosseisu, surnud
puude, tüügaste ja kändude ning lamapuidu mahtu ning andmeid on analüüsitud MS Exceli
keskkonnas.
Tulemustest selgus, et enim lamapuitu, surnud puid, tüükaid ning inim- ja loodustekkelisi
kände esineb jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ning sihtkaitsevööndis.
Proovitükkidel esines elusate ja surnud puude osakaalus enim mändi. Ohtralt olid esindatud
ka kuusk, kask ning haab. Kasvukohatüübiti esines ka teisi puuliike, kuid nende mahud
polnud võrreldes eespool mainitud liikidega märkimisväärsed.
Surnud puud, tüükad, lamapuit ja kännud on elupaigaks paljudele liikidele, mistõttu on nad
tähtis metsaökosüsteemi osa.This Bachelor’s thesis aim is to evaluate the mixture of tree species and deadwood on forty
eight sample plots that are presented as Natura 2000 habitat type “Western taiga” in EELIS
(Estonian Nature Information System) database.
The sample plots were located in Eastern part of Estonia (Valga, Tartu, Põlva and Ida-Viru
county). The sample plots were measured in 2015. The stand density and deadwood
assessment was made and data anlalysed by using MS Excel.
Results showed that the highest amount of dead wood, snags, dead trees and stumps
occurred in Oxalis–Vaccinium myrtillus site type and in managed zones.
In living and dead trees volume the dominant species was Scots pine Pinus sylvestrys.
Norway spruce Picea abies , birch Betula sp. and aspen Populus tremula also had a high
proportion in the sample plots volume. Other tree species variated also on sample plots, but
their volume wasn’t as remarkable as the formentioned species.
Dead wood, like snags, stumps and logs are important habitat for many species. Therefore
these elements are important components of forest ecosystem
Protected species in Natura 2000 habitat type herb-rich spruce forests
Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud on Eestis arvatud kuuse domineerimisega
leesikaloo, kastikuloo, naadi, sinilille, sõnajala ning angervaksa kasvukohatüübi metsad.
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, milliseid kaitsealuseid liike antud elupaigas leidub
ja hinnata, kas kaitsealadel, kus on rohkelt uuritavale metsaelupaigatüübile omaseid liike,
on elupaik kaitse-eesmärgiks või mitte.
Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri Info- ja Tehnokeskuse poolt
hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmeid on analüüsitud Mapinfo
Professional käskude abil. Lisaks on andmete korrastamisel kasutatud MS Excelit.
Tulemuseks saadi liikide tabelisse kirjeid 175 kaitsealuse liigi kohta.
Uurimustöö tulemused annavad ülevaate kaitsealustest liikidest, kes elupaigatüübis
rohunditerikkad kuusikud elavad, samuti nende jagunemisest kaitsekategooriate järgi.
Esitatud on ka tabel kaitealadest, kus biotoobile iseloomulikke kaitstavaid liike kõige enam
esineb.
Kaitsealustest liikidest esineb rohunditerikastes kuusikutes enim metsist (Tetrao
urogallus), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), kaunist kuldkinga (Cypripedium
calceolus) ja harilikku ungrukolda (Huperzia selago). Enamus kaitsealuseid liike kuulub
III kaitsekategooriasse (85 liiki). Haruldastest (I kaitsekategooria) on esindatud 17 liiki.
Antud biotoobile iseloomulikke liike leidub kaitsealadest kõige rohkem Otepää
looduspargis, Mahtra looduskaitsealal ja Paraspõllu looduskaitsealal. Antud elupaika
kaitstakse aga enim Otepää looduspargis, Kõnnumaa maastikukaitsealal ja Soomaa
rahvuspargis.
Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused on olulised tulevaste kaitsekorralduslike
tööde planeerimiseks.Natura 2000 habitat type „Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies“ is included
into Arctostaphylos-alvar, Calamagrostis-alvar, Aegopodium, Hepatica, Dryopteris and
Filipendula site type in Estonia. Bachelor`s thesis aim is to study which protected species
occur in this habitat type and evaluate if this habitat is also protected in areas where the
abudance of these species is high. .
The used data is from Estonian Nature Information System (EELIS–abbreviation in
Estonian) administrated by Estonian Enviromental Agency. The data was analyzed by
using Mapinfo Professional commands. As a result information about 175 protected
species was recorded to the
The results of this research provide an overview of protected species, who live in habitat
type herb-rich spruce forests. The overview how they are divided into Estonian protection
categories and the table of protected areas, where protected species locate most in a certain
biotope is also included.
From protected species Tetrao urogallus seems to occur the most, but also Neottia nidusavis,
Cyprideium calceolus and Huperzia selago are widely presented. Most of the
protected species belong to third category of protection in Estonia (85 species). There is
also 17 very rare species in the first category of protection in Estonia.
Certain biotype characteristic species are furthest in Otepää nature park, Mahtra nature
preserve and Paraspõllu nature preserve. This habitat is most protected in Otepää nature
park, Kõnnumaa landscape protection area and in Soomaa national park.
The data and results in this Bachelor`s thesis important for future protection and
managment planning in protected areas
Natura 2000 metsaelupaikade struktuuri ja dünaamika hindamine Eestis
A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Forestry.Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal.ABSTRACT. Hemiboreal forests, including Natura 2000 forest habitats such as the Western taiga (N9010) and herb-rich spruce forests (N9050), play a crucial role in conserving biodiversity and supporting ecological processes. This doctoral thesis examines the structural complexity, biodiversity, and conservation effectiveness of these habitats using data from 308 permanent forest research plots in Estonia and the Lahemaa National Park inventory. Tree spatial patterns and interactions were analysed using structural indices, while historical and contemporary forest management impacts were assessed through archival materials, aerial photographs, and expert interviews.
The results showed that protected areas had higher understory species diversity, particularly among bryophytes, indicating the presence of specific microhabitats. In N9010 forests, 63 species of conservation importance were identified, including bryophytes (12), vascular plants (7), lichens (17), fungi (11), and beetles (16). The average volume of deadwood ranged from 49.3 to 86.8 m³ ha⁻¹, exceeding values reported in earlier studies in Estonia and Finland. The distribution of deadwood revealed that it was more often found alongside living trees in natural forests, reflecting natural dynamics rather than being solely a result of large disturbances.
Protected forest stands exhibited greater variation in tree diameters and a higher Structural Complexity Index (SCI), indicating more diverse stand structures. Unmanaged spruce forests were significantly more heterogeneous, showing greater species mingling and deadwood clustering. However, only 80% of the N9050 habitats met the Natura 2000 criteria, emphasizing the need for improved habitat mapping and restoration efforts.
The study concludes that achieving a balance between conservation, sustainable management, and restoration requires integrated approaches. Structural indices are effective tools for assessing forest dynamics and supporting adaptive management. Improving deadwood evaluation systems, incorporating biodiversity into forest management plans, and restoring degraded habitats are essential strategies for the long-term conservation of hemiboreal forests.LÜHIKOKKUVÕTE. Hemiboreaalsed metsad, sealhulgas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad vanad loodusmetsad (N9010) ja rohunditerikkad kuusikud (N9050), on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad ja ökoloogiliste protsesside toetajad. Doktoritöös uuriti nende elupaikade struktuurilist keerukust, elurikkust ja kaitse tõhusust, kasutades Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide (308 tk) ning Lahemaa rahvuspargi inventuuri andmeid erineva vanuse ja majandamismõjuga metsadest. Puude ruumilist paigutust ja vastastikmõju analüüsiti struktuuriindeksite abil, lisaks hinnati ajaloolise ja nüüdisaegse metsamajanduse mõju arhiivimaterjalide, aerofotode ja ekspertintervjuude põhjal.
Tulemused näitasid, et kaitsealadel oli alustaimestiku, eriti sammalde liigiline mitmekesisus suurem, mis viitab spetsiifiliste mikroelupaikade olemasolule. N9010 metsades leiti 63 looduskaitselise tähtsusega liiki, sealhulgas samblaid (12), soontaimi (7), samblikke (17), seeni (11) ja mardikaid (16). Keskmine surnud puidu maht varieerus 49,3 ja 86,8 m³ ha⁻¹ vahel, olles kõrgem võrreldes varasemate uuringutega Eestis ja Soomes. Surnud puidu jaotus näitas, et looduslikemates metsades esines surnud puit sagedamini koos elusate puudega ning ei ole vaid suuremate häiringute tulemus.
Kaitsealade puistutes oli suurem puude diameetrite varieeruvus ning kõrgem struktuurse mitmekesisuse indeks (SCI), viidates mitmekesisemale struktuurile. Majandamata kuusikud olid selgelt heterogeensemad, näidates suuremat puuliikide segunemist ja surnud puidu koondumist. Samas vastas vaid 80% N9050 elupaikadest Natura 2000 kriteeriumitele, mis osutab elupaikade parema kaardistamise ning taastamise vajadusele.
Töös järeldatakse, et kaitse, säästva majandamise ja taastamise tasakaalu saavutamiseks tuleb rakendada integreeritud lähenemisviise. Struktuuriindeksid on tõhusad vahendid metsa dünaamika hindamiseks ja paindliku majandamise toetamiseks. Surnud puidu hindamissüsteemi täiustamine, bioloogilise mitmekesisuse arvestamine metsade majandamiskavades ning degradeerunud elupaikade taastamine on peamised strateegiad siinsete metsade kaitseks.Publication of this thesis is supported by the Estonian University of Life Sciences
Forest habitats inventory in Lahemaa National Park
Lahemaa rahvuspargis on Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid metsaelupaiku mahukamalt
inventeeritud kahel erineval perioodil: Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2001. aastal ja
Keskkonnaameti tellimusel 2010. ja 2011. aastal. Samas puudub hetkel kahe inventuuri
andmete täpsem võrdlus, mis annaks objektiivse ülevaate rahvuspargis inventeeritud
metsaelupaikade pindalalade muutustest, asetustest ja elupaigatüübi vahetumistest.
Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Lahemaa rahvuspargis esindatud kümne
metsaelupaigatüübi pindalalisi suuruseid, asetusi ja muutuseid, võttes aluseks kahel erineval
perioodil teostatud inventuuride andmed.
Bakalaureuse töös kasutatud andmed on Mapinfo Professional andmetöötlusprogrammi
failide formaadis, mis sisaldavad ruumilisi kaardikihte ning nendega seotud andmetabeleid ja
on saadud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasist ning Keskkonnaametilt.
Lõputöö metoodikaks on Mapinfo andmetöötlusprogrammi käskude abil andmetabelitega
seotud kaardikihtide ruumiline võrdlemine ja töötlemine.
Lahemaa rahvuspargis on kahe inventuuri käigus kümmet metsaelupaika inventeeritud
11 528,03 ha suurusel maa-alal ja elupaigatüübi vahetumine on kahe inventuuri vahelisel
perioodil toimunud 1669,19 ha suurusel maa-alal. Enamus sellest on aset leidnud loodusliku
suktsessiooni teel, ent kindlasti on ühe osa muutuste põhjuseks mõni antropogeenne tegur (nt
inventeerijate erinevad arvamused).
Uurimistöö tulemused annavad kahe inventuuri andmete alusel selge ülevaate rahvuspargi
kümne metsaelupaiga pindaladest 2011. aasta seisuga, üldisematest asetustest ja
metsaelupaikade suktsessioonidest. Saadud tulemused ja järeldused on kasulikud tulevikus
kaitsekorralduskavade koostamisel, kaitsekorraldustööde planeerimisel ja kaitsevööndite
haldamisel ning aitavad paremini mõista looduses toimuvaid muutuseid.
Edasi on võimalik uurida metsaelupaigamuutuste täpsemaid põhjuseid, et mõista paremini
Lahemaa rahvuspargi looduskeskkonda, looduslikke toimimisviise ja antropogeenseid
tegureid. Lisaks tuleb looduskaitselisest seisundist lähtuvalt metsaelupaikade paiknemist
uurida ka esinduslikkuse ja väärtuslikkuse järgi.Forest habitat inventories were conducted in two different periods in Lahemaa National Park.
The first inventory was conducted in 2001 by Estonian Ministry of the Environment and the
second one was made in 2010 and 2011 by Estonian Environmental Board. At the moment,
there are no detailed compare of data of these forest habitat inventories, which could give
proper overview of the size, changes and arrangements of forest habitats in Lahemaa National
Park.
A purpose of the thesis is to examine ten types of forest habitat changes during the time
period (10 years) between the two inventories in Lahemaa National Park.
The data was obtained from Estonian Nature Information System (EELIS–abbreviation in
Estonian) and from Estonian Environmental Board. Comparison between different map layers
and data was made and results analysed. Data was formatted using Mapinfo Professional
software. The map layers and the tables were analysed and compared using Mapinfo
resources.
The area of 11 528,03 hectares in the national park was used for the two inventories of ten
forest habitats and habitat changes during the period of time between the two inventories
occurred on 1669,19 hectares. Main reason is natural succession, but also anthropogenic
factors have definitely the big role in it (ex. different views of specialists).
Results provide a depth overview of these ten forest habitat sizes, changes occurring there and
arrangements. The final results are useful for the preparation of nature protection management
plans and works. Furthermore, they give a better understanding how nature processes work in
Lahemaa National Park.
One of the possible directions for further research is to investigate the reasons for habitat
changes (ex. anthropogenic factors). Also obtain more comprehensive overview of Lahemaa
National Park and natural process occurring in similar conditions. At last it’s useful to
examine forest habitat locations by representativity and value for the nature protection
management plans
Järvselja forest compartments assessment in different economic regime forests
Bakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalMetsatakseerimise eesmärk on aktualiseerida andmeid puistu arengu kohta. Takseerimise andmeid
saab kasutada metsa koosseisu ja väärtuse hindamiseks, metsamajandamiskava koostamiseks või
metsade omavaheliseks võrdluseks. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on takseerida ja võrrelda
püsivalt-, piiratud- ja looduskaitsealal majandatavaid puistuid, kinnitamaks nende erinevust.
Takseeritud alad asuvad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas, mis asub Tartu maakonnas Kastre
vallas, metsakvartalites Rõkal (5), Liispõllul (6) ja Järvselja looduskaitsealal (5). Lisaks võrreldi
andmeid ka Eesti metsade keskmiste näitajatega. Takseerandmed koguti ülepinnalisel
takseerimisel, andmetöötlus teostati MS Office ja Rstudio tarkvaraga.
Tulemustest selgus, et püsivalt majandatud Liispõllu piirkond oli teistest erinev. Liispõllu erines
Rõka ja LKA piirkondadest keskmise hektaritagavara osas, mis oli ~80 tm/ha kohta väiksem ja
arenguklasside pindalalises jaotuses, kus küpsete metsade osakaal oli madalam. Rõkas oli küpsete
metsade arenguklassis 54,9% pindalast, LKA alal 72,9% ja Liispõllus 34,7%. See-eest olid teised
arenguklassid Liispõllul ühtlasemalt jaotunud. Boniteediklasside, enamuspuuliikide ja
kasvukohatüüpide jaotus ei olnud aladel märkimisväärselt erinev.
Kokkuvõtteks saab öelda, et Rõka ja LKA uurimisalade vahelised sarnasused olid suuremad, kui
Liispõllul ning selle peamiseks põhjuseks on metsamajandustegevuse intensiivsuse erinevus nendel
aladel viimase 20 aasta jooksul.The purpose of forest assessment is to actualize data about stand development. The data can be
used to assess the value of the forest, forest management planning and to compare different forest
areas. The purpose of this Bachelor's thesis is to assess and compare permanent, limited-, and
protection area forest management.
Study areas are part of Järvselja Training and Experimental Forest Distririct in Rõka (5), Liispõllu
(6) and Järvselja Nature Protection Area (NPA) (5), located in Kastre parish, Tartu county, Estonia.
The Additionaly the data is compared with the average data from Estonian forests. The data was
collected by overall assessment and processing of data was made by MS Office and Rstudio
software.
The results show that Liispõllu permanently managed area is statisticcally different from ohter
study sites. Liispõllu differed from Rõka and NPA in terms of avarage stock, which was ~80 m3
/ha
smaller and by the area of development stages, where the proportion of mature forests was lowest
in Liispõllu stands. Mature forest stands porpotion in Rõka was 54,9%, NPA 72,9% and Liispõllu
34,7%. On the ohter hand all the rest forest development stages were evenly distributed in Liispõllu
stands. There were no significant differences between site index, dominat tree species and and
forest site types in study areas.
In conclusion we can say that similarities between Rõka and NPA were higer than in Liispõllu and
the main reason for it are differemt forest managment regimes for these areas for the last 20 years
Amount of dead wood in herb-rich spruce forests
Bakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalSurnud puit on metsas väga oluline ökosüsteemi osa, sest see võimaldab metsades elada
liikidel, kes suudavad toimida tänu surnud puidu olemasolule. Antud töö tulemusi saab
tulevikus kasutada kasvukohatüüpides toimunud surnud puidu mahtude muutuste
hindamisel.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on hinnata püstiste surnud puude ja lamapuidu mahtu
kahekümne ühel proovitükil, mis on Keskkonnaregistri (EELIS) andmetel hinnatud
Natura 2000 elupaigatüübiks „Hariliku kuusega Picea abies rohunditerikkad
Fennoskandia metsad“.
Töös kasutatud andmed on kogutud 2019 aasta püsiproovi tükkide inventeerimise käigus.
Töös on kasutatud püstiste surnud puude, tüügaste ja lamapuidu andmeid. Andmeid
analüüsiti MS Exceli keskkonnas ja ülevaate andmiseks koostati erinevaid tabeleid ja
jooniseid.
Tulemustest selgus, et kõige rohkem surnud puitu esines angervaksa kasvukohatüübis.
Naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüpides oli surnud puidu maht natuke väiksem. Surnud
puidu mahust suurima osa moodustas harilik kuusk, millele järgnesid arukask ja harilik
haab.Dead wood is very important part of forest ecosystems, because dead wood provides
habitation for spieces that only live in deaad wood or in lying deadwood. Results of this
study can be used for assessment of habitat type changes in standing and lying deadwood
volumes.
This thesis aim is to evaluate the amount of dead wood (snags and logs) at twenty-one
sample plots that are presented as Natura 2000 habitat type “Fennoscandian herb-rich
forest with Picea abies“ in EELIS (Estonian Nature information system) database. Sample
plots were all located in South-Estonia.
Data what is used in this aim was gathered at 2019 from sample plots. In this aim we used
data about standing deadwood and lying deadwood. Complete analyzes of data
containing information about this topic was conducted to achive the main aim of this work.
Data was analyzed using MS Excel To make the work easier to follow, some figures and
tables were created from the result of the data analyzes.
Results showed that the higest amount of dead wood appeared in Filipendula site type.
Aegopodium and Oxalis sites had also high dead wood volumes. The biggest amount of
dead wood was Picea abies dead wood followed by Betula bendula and Populus tremula
Habitat quality and vegetation assessment of herb-rich spruce forests
Natura 2000 on Euroopa Liidu loodusalade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada
Euroopa väärtuslike ja ohustatud liikide ning elupaikade pikaajaline püsimajäämine.
Rohunditerikkad kuusikud (elupaigatüüp 9050) moodustavad 5,8% Eesti Natura 2000
metsaelupaikade pindalast.
Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas Lõuna-Eesti rohunditerikaste kuusikute seisundis
on toimunud positiivseid muutuseid alates Eesti liitumisest Natura 2000 võrgustikuga
2004. aastal ning analüüsida rohunditerikastes kuusikutes esineva taimestiku liigilist
koosseisu.
Välitöödeks valiti Lõuna-Eestis paiknevatest 9050 elupaikadest juhuslikult 35 seireala.
Seiret tehti kahel meetodil, mis andsid ülevaate elupaiga esindusklassist,
looduslikkusest ning seal esinevatest häiringutest. Sellest lähtuvalt saadi igale alale
hinnanguskoor, mida kasutati edasises andmeanalüüsis. Lisaks elupaigatüübi
hindamisele teostati ka alustaimestiku inventeerimine, milleks rajati 14 alale
taimkatteruudud.
Elupaigatüübi hindamistulemused näitavad, et välitöödel hinnatud 35 alast 23 ei
kvalifitseeru elupaigatüübiks 9050. Arvestades EELIS andmebaasi ja välitöödel
kogutud andmeid, leidub kõigi seirealade peale kokku 32 kaitsealust liiki. Taimestiku
inventeerimisel leiti kõigi proovitükkide peale kokku 100 taimeliiki.
Alustaimestiku analüüsid viidi läbi programmides R ja PC-ORD, kus teostati
dispersioonanalüüse, leiti Shannoni ja Simpsoni indeksid ning kasutati analüüsipakette
ISA (Indicator Species Analysis), DCA (Detrended Correspondence Analysis) ja NMS
(Nonmetric Multidimensional Scaling).
Magistritöö andmetest selgub, et rohunditerikaste kuusikute olukord Eestis ei ole hea.
Olukorra muutmiseks tuleb välja töötada reaalsed ja toimivad kaitsetegevused, kuid
selleks on äärmiselt oluline alade regulaarne inventeerimine ja teadusuuringud.Natura 2000 is an EU network of nature conservation areas with an objective to ensure
the long-term survival of European valuable and threatened species and habitats. Herbrich
spruce forests (habitat type 9050) constitute 5.8% of the Natura 2000 forest habitats
in Estonia.
The aim of this MSc thesis is to study if there are positive developments in the habitat
quality of herb-rich spruce forests since Estonia joined Natura 2000 network in 2004
and to analyse species compositions of vegetation in herb-rich spruce forests.
35 sample areas were randomly selected for the field study from all areas in the habitat
type 9050 in Southern Estonia. Two different methods for habitat quality assessment
were used giving an overview on habitat representativeness, naturalness and recent
disturbances. Each area was evaluated with a habitat quality score used in following
data analysis. In addition to habitat quality assessment, the assessment of ground
vegetation was done on 14 sample plots.
Habitat quality assessment showed that from 35 areas evaluated 23 do not qualify as
habitat type 9050. Considering relevant databases and fieldwork data, there are 32
protected species on all sample areas. Vegetation assessment showed that on the sample
areas were 100 plant species in total.
Ground vegetation analysis was done with the R and PC-ORD software using ANOVA
analysis, calculating Shannon and Simpson indexes and analysis tools ISA (Indicator
Species Analysis), DCA (Detrended Correspondence Analysis) and NMS (Nonmetric
Multidimensional Scaling).
The thesis shows that the overall condition and status of herb-rich spruce forests is not
good in Estonia. The realistic and efficient conservation measures should be elaborated
to change the situation, this needs also regular inventory of habitats and appropriate
research activities
Mixture of tree species and volume of dead wood in Southern-Estonia Natura 2000 habitat type "herb-rich forest with picea abies"
Käesolev bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata puistu koosseisu neljateistkümnel
proovitükil, mis on EELIS-e andmetel hinnatud Natura 2000 elupaigatüübiks "Hariliku
kuusega Picea abies rohunditerikkad Fennoskandia metsad“.
Proovitükid asusid Lõuna-Eestis ning andmeid on analüüsitud MS Exceli keskkonnas.
Hinnatud on erinevate kasvukohatüüpide surnud puude ja lamapuidu mahtu ning puistu
koosseisu. Lamapuidu ja elusate puude mahu sõltuvuse hindamiseks on kasutatud (Hii-ruut) χ2
testi.
Tulemustest selgus, et angervaksa kasvukohatüübis esines kõige rohkem surnuid puid.
Märkimisväärselt ei jäänud maha ka uuritavad naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüp.
Sõltumatuse χ
2
testi tulemuste ja jooniste põhjal saab järeldada, et surnud ja elusate puude
mahud on omavahel tugevas sõltuvuses.
Proovitükkidel esines kõige rohkem elusate ja surnud puude osakaalus kuuske. Lisaks olid
ohtralt esindatud veel kask ja haab. Ülejäänud puuliikide varieeruvus oli proovitükkidel suur,
kuid nende mahud ei olnud nii märkimisväärsed kui eelpoolmainitud liikidel.
Metsade ökoloogilise taastamise üheks tööprotsessiks on lamapuidu, surnud puidu ja tüügaste
tekitamine ühevanuselisse puistusse. Seetõttu ongi oluline teada, kui palju surnud- ja
lamapuitu on meie looduslikes metsades. Antud töö tulemusi saab tulevikus kasutada
kasvukohatüüpide muutuste hindamiseks ning metsade taastamistööde kavandamisel.This Batchelor`s thesis aim is to evaluate mixture of tree species on fourteen sample plots that
are presented as Natura 2000 habitat type “Fennoscandian herb-rich forest with Picea abies”
in EELIS (Estonian Nature Information System) database.
Sample plots were located in Southern-Estonia and data was analysed by using MS Excel.
Assessment of different habitat type deadwood and down timber volume and mixture of tree
species was made. The dependence of living trees to down timber was made by χ
2
(Hii-square)
test.
Results showed that the highest volume of dead wood occurred in Filipendula site type. The
Aegopodium and Oxalis sites had also high volume of dead wood. In conclusion of figures and
χ
2
(Hii-square) test results we can deduce that live tree volume depends highly on dead tree
volume.
In living and dead tree species volume the dominant species was spruce Picea abies. Birch
Betula pendula and aspen Populus termula had also high proportion in the sample plots
volume. Other tree species variation was high in all sample plots, but their volume wasn`t as
remarkable as formentioned species.
Ecological restoration in forest includes also creating of down timber, dead wood and stubs
into even aged forest as one work method to create biodiversity. For that reason is important
to know how much is the volume of dead wood and down timber in our natural forests.
Results of this study can be used for assessment of habitat type changes and for restoration
management planning in the future
Analysis of vegetation in the Western taiga habitat type
Bakalaureusetöö
Loodusvarade kasutamine ja kaitse õppekavalEesti Maaülikooli metsakorralduse osakonnas alustati 2015. a. vanade loodusmetsade
elupaigatüübi (9010*) süsteemse uurimisega. Kokku rajati 2015. ja 2016. aastal erinevate
looduskaitsealade piirangu- ja sihtkaitsevööndi metsadesse kümme seireala Ida-Viru-,
Tartu-, Valga- ja Põlva maakonnas. Igal seirealal on omakorda 10 prooviala, millel teostati
liigiinventuurid ja puistu mõõtmised.
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida vanade loodusmetsade (9010*) taimestikku. Töös
antakse ülevaade elupaigatüübis saadud taimestiku liikidest ja kooslustest elupaigatüübi
erinevates esindusklassides. Koosluste dünaamika jaoks oleks vaja erinevatel aastatel, 5-
10 aastase intervalliga, sama koha kohta kogutud andmeid, mis annaksid andmerea, mille
alusel saaks hinnata kooslustes toimuvaid muutuseid. Taimestiku inventeerimisel leiti
sajalt proovitükilt kokku 311 soontaime- ja samblaliiki. Andmeanalüüsis arvutati välja
Shannoni , Simpsoni ja Jaccardi indeksid.In 2015, the Department of Forest Management at the Estonian University of Life
Sciences began systemic research on the „Western taiga“ habitat type (9010*). In 2015
and 2016, ten different habitat monitoring areas were established at different conservation
areas in management and restricted zones in the counties of Ida-Viru, Tartu, Valga and
Põlva. Each monitoring area consists from10 plots, where species inventories and forest
stand measurements were done.
For the assessment of habitat dynamics is needed the repeated collection of data in 5-10
years interval. This produces a set of data that allows the evaluation of changes in the plant
communities.
The aim of this bachelor thesis is to study the vegetation of the „Western taiga“ (9010*)
habitat type. The work presents an overview of the different plant species and
communities found in the different representativity classes of the habitat type. During
inventory, 311 different vascular plant and moss species were found. Data analysis used
the Shannon, Simpson and Jaccardi indexes to describe the vegetation
Protected and indicator species in woodland key habitat – spruce and mixed spruce forests
Bakalaureusetöö
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekavalViimase sajandi jooksul on majandatavates metsades langenud surnud puidu ja vanade puude osakaal, mis on aga hädavajalikud elemendid ohustatud liikidele. Kõrged mitmekesisuse näitajad esinevad just vääriselupaikades, mis on elupaigaks mitmesugustele ohustatud seisundis olevatele liikidele.
Töö eesmärgiks on ülevaate andmine looduskaitsealuste ning vääriselupaiga (VEP) tunnusliikde leidumisest VEP tüübis A.1. kuusikud ja kuusesegametsad, kus liikide esinemist uuritakse Paali (1997) metsa tüübirühmade põhiselt.
Lõputöös kasutatud andmed on saadud Keskkonnaagentuuri hallatavast Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Andmete korrastamiseks ja töötlemiseks on kasutatud programme QGIS 2.18.12 ning MS Excel. Analüüs liikide esinemissagedusest tüübirühmades viidi läbi Excelis ühefaktorilise dispersioonanalüüsiga (ANOVA) ning mitmeparameetrilise analüüsi (MRPP) jaoks kasutati programmi PC-ORD 6.
Keskkonnaregistrisse kantud A.1. tüüpi VEPidel leidus 1544 objektil kaitsealuseid või VEP tunnusliike. Liike kokku oli 211, kellest 132 kuulusid kaitse alla. VEPides leidunud looduskaitsealuste liikide hulk moodustas kõigist kaitsealustest liikidest 23%. Tüübirühmade põhjalikuma analüüsi tulemusena ei erinenud ükski tüübirühm liikide esinemissageduse poolest, mis tähendab et liikide esinemine ei sõltu peamiselt A.1 tüüpi metsa tüübirühmast, vaid oleneb metsa järjepidevusele viitavate elementide olemasolust. VEPid on olulised tugialad väljaspool kaitsealasid liikidele, kes vajavad eluks majandustegevusest puutumata metsa. Sellest tulenevalt soovitab autor edaspidiselt uurida VEPide sidusust metsakaitsealadega, kuna rangelt kaitstavate metsade sidususel on vajakuid. Bakalaureusetöös esitatud andmed ja tulemused toetavad vääriselupaikade kaitse olulisusust.Over the last century the proportion of deadwood and old trees have fallen in managed forests. Those are essential elements for endangered species. High level of diversity occurs in woodland key habitats (WKH), which are habitats for various endangered species.
Bachelor`s thesis aim is to give an overview of protected and WKH indicator species, who occur in spruce and mixed spruce forests. Species occurrence is analysed by Paali (1997) forest type groups.
The used data is from Estonian Nature Information System (EELIS – abbreviation in Estonian) administrated by Estonian Enviromental Agency. The data was processed by using QGIS 2.18.12, MS Excel and PC-ORD 6. The species variation between forest type groups was analysed using a single-factor dispersion analysis (ANOVA) and a multi-response permutation procedure analysis (MRPP).
There were found 1544 objects of A.1. type WKHs, which contained a record of protected species or WKH indicator species. Total number of found species was 211 of which 132 belong to list of protected species. Those 132 species make up 23% of all the species who are under protection in Estonia. The result of more detailed analysis was that species occurrence frequency did not differ among the forest type groups. That means occurrence of species does not depend on forest type groups, but on the existence of elements that indicates long forest continuity. Outside protected areas WKHs are important habitats for species who need unmanaged forests to survive. According to that it is recommended to investigate WKHs coherence with forest protection areas, because the coherence of strictly protected forests needs to be improved. The results and data support the importance of WKHs protection
- …
