25 research outputs found
Mõnede ravimijääkide sisaldus Eesti reoveesettes, nende stabiilsus keskkonnas ja akumuleerumine kompostväetisest toidutaimedesse
No full textMaakera rahvastiku kasv toob kaasa üha uusi lahendamist vajavaid
keskkonnaprobleeme. Intensiivistuva toiduainete tootmise tingimustes
on vaja üha enam tähelepanu pöörata toiduohutuse tagamisele.
Käesoleva doktoritöö autor on uurinud toidutekkelisi parasitaarja
viirushaigusi (Lillenberg ja Järvis, 2005), toiduainete saastumist
patogeensete bakteritega (Roasto et al., 2009; Meremäe et al., 2010;
Roasto et al., 2011), tegelenud mullas ja toidutaimedes sisalduvate
ravimijääkide määramismeetodite väljatöötamisega (Lillenberg, 2003;
Lillenberg et al., 2003) ning reoveepuhastusalase probleemistikuga (Nei
ja Lillenberg, 20091). Põhiline osa uurimistööst on aga seotud reoveesette
kasutamisvõimaluste uurimisega mullaviljakuse tõstmisel. Reoveesete
on väga toiteaineterikas, kuid lisaks toitainetele sisaldab see kahjuks
mitmesuguseid saasteaineid, olles seega oma olemuselt ohtlik jääde.
Vaatamata sellele on reoveesetet lubatud kasutada väetisena haljastuses,
metsanduses ja ka põllumajanduses tingimusel, et see on muudetud
ohutuks keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele. Rahvusvaheliselt
ja siseriiklikult kehtivad regulatsioonid nõuavad raskemetallide, fekaalsete
coli-laadsete bakterite ja helmintide munade sisalduse määramist, mis
on aga sette ohutuse hindamise seisukohalt selgelt ebapiisav, sest selles
sisalduvate bioloogiliste ja keemiliste kontaminantide hulk võib-olla
mitmeid kordi suurem. Seetõttu leiab reoveesete julgemat kasutamist
haljastuses, metsanduses ja prügilate katmisel kui põllumajanduses. Üha
enam on hakatud reoveesetet koos muude kütustega põletama või sellest
biogaasi tootma.
Viimasel aastakümnel on pööratud varasemast suuremat tähelepanu
keskkonna saastumisele ravimijääkidega. Kanalisatsiooni ja sealt edasi
reoveesettesse satub ravimeid, mille liikumine ahelas reovesi – reoveesete
– kompost – muld – taim – inimene (või loom) võib ohustada ahela viimast
lüli. Reoveesettes sisalduvate ravimijääkide lagunemiskiiruse sõltuvust
komposti valmistamise tehnoloogiast ei ole seni maailmas uuritud, see
90
on uudne ja oluline teema. Piisavalt ei ole uuritud ka ravimite liikumist
väetatud mullast taimedesse. Teaduspublikatsioonides rõhutatakse
ravimite taimedesse akumuleerumise väljaselgitamise tähtsust.
Mõned laialdaselt kasutatavad antibiootikumid, näiteks tetratsükliinid
ja fluorokinoloonid, säilivad mullas kaua. Laborkatsed on kinnitanud,
et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse,
sh. toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel
väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes
kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla
suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele kehtestatud
piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele (Lillenberg et al., 2003).
Tuginedes teadaolevatele andmetele, uuriti keskkonnas kauapüsivate ja
potentsiaalselt taimedesse akumuleeruvate ravimijääkide sisaldust Eesti
suuremate linnade, Tallinna ja Tartu, reoveesettes, nende lagunemist sette
töötlemise käigus ja akumuleerumist mullast toidutaimedesse. Uuritavate
ravimite valikul lähtuti ka eelnevatel aastatel Eestis müüdud ravimite
kogustest (Eesti ravimistatistika 2002–2006; Eesti ravimistatistika 2006–
2008). Ravimijääkide sisaldust reoveesettes ja kompostis ei ole Eestis
varem uuritud. Esmakordselt uuriti ravimite akumuleerumist mullast
toidutaimedesse madalate ravimikontsentratsioonide korral, millised
võiksid reoveesettega väetatud mullas esineda.
Reoveesette ja komposti proovid võeti AS Tallinna Vesi ja AS Tartu Veevärk
reoveepuhastusjaamadest. Katsemullad valmistati ette Eesti Maaülikooli
PKI mullateaduse ja agrokeemia osakonnas. Taimkatsed viidi läbi Luunjas,
AS Grüne Fee kasvuhoones. Kromatograafilised analüüsid teostati Tartu
Ülikooli Keemiainstituudis. Taimkatseteks valiti lehtsalat (Lactuca sativa L),
porgand (Daucus carota L), kartul (Solanum tuberosum L) ja nisu (Triticum
vulgare L). Käesolevas töös kasutatud uurimismetoodikate väljatöötamine
ja töö tulemused on leidnud kajastamist ISI teadusartiklites (Lillenberg et
al., 2009; Lillenberg et al., 20101; Lillenberg et al., 20102; Kipper et al., 2010).
Töö tulemusi on esitletud ka mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel
(SETAC Varssavi, 2008; SETAC Tampa, 2008; CNSSS Tallinn, 2009;
ICEST Bangkok, 2010; SETAC Sevilla, 2010; ICBEE Kairo, 2010) ning
populaarses vormis ajakirjas „Keskkonnatehnika“ (Nei ja Lillenberg,
20092).
91
8.2. Kirjanduse ülevaade
Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks
uurimisvaldkonnaks. Läbinud inimese või looma organismi, väljuvad
ravimid kas muundumata kujul või metaboliitidena keskkonda. Neid on
leitud sõnnikus ja reovees, reoveesettes ja pinnavees, kompostväetises
ja väetatud mullas. Ravimid võivad keskkonnas kahjulikeks osutuda,
kuna nad on loodud eesmärgiga mõjutada bioloogilisi objektide. Neil
on sageli biostruktuuridega sarnased füüsikalis-keemilised omadused
nagu lipofiilsus, mis võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis
hoiab ära nende inaktiivseks muutumise enne raviefekti tekitamist. Nii
on ravimitel olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides
ja kutsuda esile muutusi vee ja pinnase ökosüsteemides (Halling-
Sørensen et al., 1998). Sõnniku või reoveesette kompostväetise koostises
jõuavad ravimid põllumajandusmaadele. Osa neist lagundatakse mulla
mikroorganismide poolt mõne päeva või nädala jooksul (Thiele-Bruhn,
2003), stabiilsemad võivad mullas muutumatuna säilida isegi üle aasta
(Golet et al., 2002).
Reoveesette kasutamine põllumajandusväetisena on globaalne probleem.
Seoses maailma rahvastiku kiire kasvuga suurenevad ka reovee
töötlemisel tekkiva sette kogused, mis tuleb puhastitest eemaldada.
Reoveepuhastite territooriumitele kuhjuvad kompostihunnikud, mille
utiliseerimine ei ole kerge. Kuigi reoveesette kompost on kahtlemata hea
orgaaniline väetis, võib see osutuda keskkonnale, inimesele ja loomadele
ohtlikuks nende keemiliste või bioloogiliste kontaminantide sisalduse
tõttu, mille regulaarset kontrollimist reoveesette kasutamise määrus ette
ei näe (ravimijäägid, patogeensed bakterid, seened, viirused). Komposti
kasutamine haljastusväetisena või rekultiveerimiseks Eestis probleeme
ei tekita, põllumajandusväetisena leiab kompost kasutamist palju
harvemini.
Ravimeid fluorokinoloonide, sulfoonamiidide ja tetratsükliinide
rühmadest on leitud mitmel pool maailmas reovees, reoveesette koostises
ja puhastatud vees (Golet et al., 2002; Lindberg et al., 2005; Göbel et al.,
2005; Okuda et al., 2009; Spongberg and Witter, 2008; Gros et al., 2007)
Reoveesette töötlemise tehnoloogiad on erinevad, kuid kõik need peaksid
tagama sette ohutuse keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele.
Töötlemata reoveesette kasutamine põllumajanduses on keelatud.
Euroopa Liidus, sh. Eestis kehtiv reoveesette kasutamise määrus lubab
92
töödeldud reoveesetet kasutada põllumajandusväetisena, kui see ei
sisalda üle normi fekaalseid coli-laadseid baktereid, raskemetallide jääke
ega helmintide mune. Teiste bioloogiliste või keemiliste kontaminantide
sisalduse kontrollimine ei ole kohustuslik (Riigi Teataja I, 2004).
Kuigi on andmeid, et ravimid jõuavad mullast taimedesse, piirnormid
ravimite jääkidele taimses toidutoormes puuduvad. Loomsele
toidutoormele kehtestatud MRL (maximum residue limit – ravimijäägi
maksimaalne lubatud sisaldus) sõltub ravimi farmakoloogilistest
omadustest, looma liigist ja koest (EMA/EPMARs). Osa allikaid väidab,
et ravimijääkide „omastamine” mullast on tühine (Boxall et al., 2006; Thiele
Bruhn, 2003). Teised autorid, vastupidi, peavad ravimite akumuleerumist
mullast toidutaimedesse sedavõrd tõsiseks probleemiks, et on teinud
ettepaneku kehtestada MRL ka taimsele toidutoormele (Brambilla
et al., 1996). Artiklis (Jjemba, 2002) rõhutatakse ravimite taimedesse
akumuleerumise uurimise olulisust. Vajalikuks peetakse ka ravimite
degradatsiooni uurimist reoveesette erinevate töötlemistehnoloogiate
korral. Vähestes töödes on uuritud ravimijääkide sisalduse vähenemist
sõnniku kompostimisel (Dolliver et al., 2008). Ravimijääkide degradatsiooni
reoveesette kompostimise käigus ei ole maailmas seni uuritud. Euroopa
Liidus puuduvad normatiivid ravimijääkide sisalduse kohta reoveesette
kompostis (EU Council Directive 86/278/EEC, 1986). Soovitatavad
veterinaarravimite sisalduse piirnormid sõnnikus on 100 μg/kg ja
sõnnikuga väetatud mullas 10 μg/kg (EMEA/CVMP/055/96, 1996). Kuid
need normid on tänaseks seatud kahtluse alla kui liiga kõrged. Euroopa
Liidu Teaduskomitee toksikoloogia, ökotoksikoloogia ja keskkonna
küsimustes (EU ESCTEE) peab antud piirnorme mitteteaduslikeks,
kuna need ei välista ohtu kõigile mulla mikroorganismidele. Uueks,
keskkonnale ohutuks ravimisisalduse piirnormiks mullas pakutakse 1
μg/kg. See on arvutatud arvestades erinevate ravimite MIC-i (Minimum
Inhibitory Concentration – minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon)
väärtusi mulla mikroorganismidele. MIC-l põhinev ravimisisalduse
piirnorm ei välista aga ravimresistentsuse arenemist mullamikroobidel.
Selleks piisab palju väiksemast ravimikontsentratsioonist mullas – MEC
(Minimum Effect Concentration - minimaalse mõju kontsentratsioon),
mille juures mikroobide kasv aeglustub (O´Reilly and Smith, 1999).
Ravimresistentsuse teket välistav ravimisisaldus mullas ei tohiks ületada
0,01–0,1 μg/kg (Montforts, 2005).
93
Anaeroobse töötlemisega ohutuks muudetud reoveesettest on leitud
fluorokinoloonide jääke kontsentratsioonides 2130-2420 μg/kg (Golet
et al., 2002), mis ületab ravimisisalduse piirnormi sõnnikus 100 μg/kg
(EMEA/CVMP/055/96, 1996) üle kahekümne korra. Reoveesettega
väetatud mullast on leitud fluorokinoloonide jääke 21 kuu pärast:
tsiprofloksatsiini keskmiselt 270 μg/kg ja norfloksatsiini 300 μg/kg
kohta (Golet et al., 2002). Walters et al. (2010) näitasid fluorokinoloonide
pikaajalist säilimist reoveesettega väetatud mullas. Vahetult pärast
reoveesette laotamist oli tsiprofloksatsiini sisaldus mullas 542 ja
ofloksatsiini sisaldus 470 μg/kg (kuivaine kohta). 994 päeva pärast ei olnud
kumbki antibiootikum mullas lõplikult lagunenud, nende sisalduseks saadi
390 μg/kg (tsiprofloksatsiin) ja 267 μg/kg (ofloksatsiin) (Walters et al.,
2010). Sulfoonamiide on leitud reoveesetetest (Göbel et al., 2005)
ja puhastatud reoveest (Göbel et al., 2004; Lindberg et al., 2005),
sulfametoksasool ei ole reoveepuhastis biodegradeeritav (Richardson
and Bowron, 1985).
Reoveesette kompostimise käigus ei pruugi laguneda fluorokinoloonide
ja tetratsükliinide jäägid. Nende aeglast degradeerumist põhjendatakse
tugeva seondumisega tahketele osakestele (Marengo et al., 1997; Carmosini
and Lee, 2008). Kaks nädalat pärast väetamist seasõnnikuga tuvastati
tetratsükliini sisaldus erinevatelt sügavustelt võetud mullaproovides 195
ja 254 μg/kg (Sczesny et al., 2003). Seitse kuud pärast väetamist võetud
mullaproovides oli keskmine tetratsükliini sisaldus 65,5 μg/kg (Hamscher
et al., 2002). Kõik eeltoodud ravimijääkide sisaldused mullas ületavad
mullale kehtestatud ravimite piirnormi 10 μg/kg kümneid kordi,
teaduslikult põhjendatud mullaorganismidele ohutu piirnormi 1 μg/kg
sadu kordi ja mullamikroobide ravimresistentsuse arenemist ennetava
piirnormi 0,01–0,1 μg/kg tuhandeid kordi.
Alates 1940. aastast kuni tänaseni on antibakteriaalsete ainete tootmine
ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, sama aja jooksul on oluliselt
suurenenud ka bakterite antibiootikumresistentsus, nii ohutute kui ka
patogeensete bakterite hulgas. Tetratsükliini resistentsust määrava
geeni esinemissagedus on mullabakterite hulgas ajavahemikul 1970–
2008 kasvanud 15 korda, põhjuseks väetamine tetratsükliine sisaldava
sõnniku või reoveesette kompostiga (Knapp et al., 2010). Reoveesettes
ja settekompostis esinevad bakterid on sageli antibiootikumresistentsed,
kuna on elanud pikka aega antibiootikume sisaldavas keskkonnas
94
(Reinthaler et al., 2003; Sahlström, et al., 2009). Niisuguste bakterite
sattumine keskkonda põhjustab ravimresistentsuse levikut. Mullabakterite
antibiootikumresistentsus kujutab endast potentsiaalset ohtu inimeste
ja loomade tervisele, sest resistentsust määravad geenid võivad
transformeeruda ohututelt mullabakteritelt patogeensetele bakteritele
horisontaalse geeniülekande teel (Davies, 1994).
Taimkatsed on näidanud, et antibakteriaalsed ained fluorokinoloonide,
tetratsükliinide ja sulfoonamiidide rühmast akumuleeruvad mullast
taimedesse (Migliore et al., 1995; Brambilla et al., 1996; Aruksaar et al., 1998;
Aruksaar et al., 1999; Lillenberg et al., 2003; Boxall et al., 2006). Sel teel on
võimalik ravimite sattumine mullast inimese toidulauale või loomasööda
koostisesse. Erinevalt loomorganismidest, kus ravimite jäägid väljuvad
ekskrementidega, taimedel väljutusmehhanism puudub. Seetõttu on
võimalik ravimijääkide kontsentreerumine pika kasvuperioodi jooksul
(Lillenberg, et al., 2003). Tulemuseks võib olla kõrgem ravimijääkide
sisaldus toidutaimedes, kui on lubatud loomsetes toitudes. Loomsele
toormele kehtestatud MRL tuleneb ADI arvust (acceptable daily intake –
päevane lubatud doos). ADI on päevas tarbida lubatud aine kogus inimese
kehakaalu 1 kg kohta kogu eluaja jooksul, ilma tervist kahjustamata.
Eristatakse toksikoloogilist ADI - aine ohutut doosi vältimaks otseseid
kahjulikke kõrvaltoimeid organismile ja mikrobioloogilist ADI – aine
ohutut doosi organismi normaalsele mikrofloorale, kusjuures ADItox >
ADImic. Loomsele toormele kehtestatud MRL põhineb mikrobioloogilisel
ADI arvul (EMA/EPMARs; EMEA/MRL/398/98). Toiduga saadav
ravimikogus peab olema ohutu ka inimese organismis resideerivatele
bakteritele.
Mõnede ravimite puhul on antud piirnormid algse ravimi ja tema
metaboliitide summaarse sisalduse kohta: näiteks enrofloksatsiin (EMEA/
MRL/820/02), mille peamiseks metaboliidiks loomorganismides on
tsiprofloksatsiin (Mengozzi et al., 1996; Küng et al., 1993). Esimene neist on
kasutusel ainult veterinaarmeditsiinis, teine ainult humaanmeditsiinis. Ka
taimedes metaboliseerub omastatud enrofloksatsiin tsiprofloksatsiiniks.
10 mg/kg enrofloksatsiini sisaldusega mullas kasvanud salatis
vedelikkromatograafilise HPLC meetodiga määramisel oli
enrofloksatsiini ja tsiprofloksatsiini sisaldus vastavalt 300 μg/kg ja 70
μg/kg. Enrofloksatsiini ja tsiprofloksatsiini summaarseks sisalduseks
95
salatis saadi 370 μg/kg, mis ületab piimas ja lihas lubatud MRL 100 μg/
kg (EMEA/MRL/820/02) üle kolme korra (Lillenberg et al., 2003).
Kuna taimedele ei ole MRL kehtestatud, on võimalik taimse toidu ohutust
hinnata lähtuvalt loomsele toormele kehtestatud piirnormist (EMEA/
MRL/026/95; EMEA/MRL/820/02). Mõnede käesolevas töös uuritud
ravimite puhul (norfloksatsiin ja ofloksatsiin) MRL loomse toorme
jaoks puudub, sest need ravimid on kasutusel ainult humaanmeditsiinis.
Norfloksatsiini ja ofloksatsiini sisaldust taimedes võib tinglikult võrrelda
tsiprofloksatsiini ja enrofloksatsiini lubatud summaarse sisaldusega.
8.3. Uurimistöö eesmärgid
1. Uurida Eesti reoveesetet ning sette komposti mõningate keskkonnas
kauem püsivate ja/või potentsiaalselt taimedesse akumuleeruvate
antibakteriaalsete ainete: fluorokinoloonide, sulfoonamiidide ja
tetratsükliinide leidumise suhtes.
2. Anda hinnang erinevatele komposti valmistamise tehnoloogiatele
komposti ohutuks muutmise seisukohalt.
3. Uurida valitud ravimite akumuleerumist mullast toidutaimedesse.
4. Hinnata reoveesette komposti kui põllumajandusväetise ohutust,
arvestades keskkonnakaitse ja toiduhügieeni nõudeid.
8.4. Materjal ja metoodika
8.4.1. Reoveesette ja komposti uuringud
Tallinna ja Tartu reoveesetet ja reoveesette komposti analüüsiti aasta
jooksul. Tartus ja Tallinnas on reoveesette stabiliseerimise meetodid
erinevad: Tartus toimub pressitud sette aunkompostimine: 25%-lise
kuivainesisaldusega sete viiakse väljale aunadesse ja segatakse tugiainega
(purustatud puukoor) vahekorras ~1/1. Reoainetebakteriaalse
lagundamise tulemusena tõuseb aunas temperatuur kuni +71 °C.
Aeroobsete bakterite elutegevuseks vajalike tingimuste tagamiseks
segatakse aunasid mitu korda kuus. Tallinnas on kasutusel biopuhastis
settinud toormuda anaeroobne stabiliseerimine – metaankääritamine
96
+37 °C juures. Anaeroobsete bakterite metabolismi tulemusena peaksid
lagunema keemilised kontaminandid. Kääritatud sete, kuivainesisaldusega
28%, viiakse väljale aunadesse ja segatakse tugiainega (turvas) vahekorras
1/0,75. Aunade segamine toimub üks kord kuus.
Reoveesette proovid võeti enne segamist tugimaterjaliga. Mõlemas linnas
võeti settest kolm proovi igal kuul aasta jooksul. Kompostiproovid võeti
mõlemas linnas 2, 6 ja 12 kuud seisnud aunadest, kuus proovi auna
erinevatest kohtadest. Kokku võeti 144 proovi, neist pooled Tartust,
pooled Tallinnast. Ligikaudu 200 g reoveesetet või komposti koguti
500 ml mahuga klaaspurki, segati ja kaeti hermeetiliselt suletava kaanega.
Enne analüüsimist hoiti proove temperatuuril +4 °C. Analüüsid teostati
reeglina ühe nädala jooksul. Pikemaks säilitamiseks hoiti proove
sügavkülmas –80 °C.
Töötati välja uus metoodika kolme antibiootikumide klassi - tetratsükliinide
(TC), fluorokinoloonide (FQ) ja sulfoonamiidide (SA) määramiseks
reoveesettes ja kompostis. Tsiprofloksatsiini (CIP), norfloksatsiini (NOR),
ofloxatsiini (OFL), sulfadimetoksiini (SDM), sulfametoksasooli (SMX),
tetratsükliini (TCL) ja doksütsükliini (DOX) ekstraheerimiseks kasutati
PLE (pressurized liquid extraction) meetodit, ekstraktide puhastamiseks
SPE (solid phase extraction) meetodit ja ekstraktid analüüsiti LC-MS
(liquid chromatography-mass spectrometry) meetodil.
PLE. Ekstraktsioon viidi läbi kasutades ekstraheeriva solvendina 0,35%
fosforhappe ja atsetonitriili segu 1:1, pH 2,5. Ekstraktsiooni aeg: 10 min,
temperatuur: 100–110 °C, rõhk: 100–110 atm., kordus: 5 tsüklit.
SPE. Ekstrakti puhastamiseks kasutati kahte erinevat tüüpi
ekstraktsioonipadruneid: SCX (strong cation-exchange) ja HLB (hydrophiliclipophilic
balance). Sulfoonamiidide määramisel andsid kõrgema saagise
SCX padrunid, fluorokinoloonide ja tetratsükliinide puhul HLB padrunid.
Kuigi sulfoonamiidide saagis HLB padrunite kasutamisel langes, jäi see
siiski aktsepteeritavale tasemele.
Seepärast kasutati edaspidi kõigi kolme antibiootikumide grupi üheaegseks
määramiseks ainult HLB padruneid. LC-MS. Antibiootikumide sisalduse
määramiseks reoveesettes ja kompostis kasutati instrumenti Agilent
Series 1100 LC- MSD Trap XCT. Meetodi määramispiirid olid HLB
97
padrunite kasutamise korral CIP 1,8; NOR 1,3; OFL 0,8; SMX 0,1; SDM
0,1; DOX 80 ja TCL 160 μg/kg. Standardhälbed olid vastavalt 0,18; 0,13;
0,08; 0,01; 0,01; 7,7 ja 15,7. Saagiste protsent varieerus olenevalt ainest ja
ekstraktsioonipadruni tüübist. Materjalide ja metoodika detailne kirjeldus
on avaldatud artiklis II (Lillenberg et al., 2009).
8.4.2. Taimede kasvatamine, proovi ettevalmistamine ja uuringud
Taimi kasvatati kasvuhoones plastikpottides, kahes erinevas mullas:
liiv-savi mullas pHKCl 6,7; niiskusesisaldus 19,5% ja savi-liiv mullas
pHKCl 6,9; niiskusesisaldus 8% (Lisa 1). Antibiootikumid lisati mulda
vesilahustena, nii et kõikide ainete lõppkontsentratsiooniks potis oli
10, 100, 500, 1000 μg/kg või 10 mg/kg mulla kuivkaalu kohta. Parema
lahustuvuse saavutamiseks lahustati fluorokinoloonid eelnevalt 2 ml-s
0,1 mM ammooniumatsetaat/metanool puhverlahuses (75/25), pH 2,8
(kohandatud 0,1%-lise sipelghappega). Sulfoonamiidid lahustati eelnevalt
2 ml 0,3 M NaOH vesilahuses. Iga kontsentratsiooni jaoks võeti kolm
paralleelpotti. Kontrolliks kasvatati taimi antibiootikumidevabas mullas,
samuti kolmes paralleelpotis.
Katsetaimedeks olid lehtsalat (Lactuca sativa L), porgand (Daucus carota
L), kartul (Solanum tuberosum L) ja nisu (Triticum vulgare L). Lehtsalati ja
porgandi seemned osteti kauplusest, nisuseemned ja kartulid saadi EMÜ
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia
osakonnast. Mulla kogused pottides olid kartulil 5, nisul 3, porgandil 1,5
ja salatil 0,5 kg. Salati kasvuaeg viie antibiootikumi juuresolekul alates
seemnete külvamisest oli 70 päeva, teistel taimedel 120 päeva (kartulil
alates kartuli muldapanekust). Seejärel taimed koristati ja eraldati võsud
juurtest. Mullaga kokkupuutunud taimeosad pesti hoolikalt jooksva vee
all.
Söödavad osad kuivatati eraldi: salatil lehed, kartulil mugulad, porgandil
peajuur ja nisul terad. Kartulid ja porgandid tükeldati enne kuivatamist.
Kuivatamine toimus pimedas ruumis, et vältida fotokeemilisi reaktsioone,
mis võiksid põhjustada fluorokinoloonide lagunemist (Hooper and
Wolfson, 1991). Kuivanud taimed jahvatati peeneks purustusveskis.
Täieliku kuivkaalu saavutamiseks hoiti taimset materjali termostaadis
+45 °C juures 24 tundi. Enne analüüsimist hoiti taimede proove
hermeetilistes plastikaatkottides sügavkülmas temperatuuril –80 °C.
98
Antibiootikumid ekstraheeriti taimsest materjalist LE (liquid extraction)
meetodil. Ekstraktid puhastati SPE meetodil ja analüüsiti LC-MS
metodil.
LE. Antibiootikumid ekstraheeriti kuivatatud taimsest materjalist
atsetonitriili ja äädikhappe seguga 1:1.
SPE. Ekstraktide puhastamiseks kasutati HLB padruneid.
LC-MS. Antibiootikumide sisalduse määramiseks kasutati instrumenti
Agilent Series 1100 LC-MSD Trap XCT.
Ekstraheerimist on detailselt kirjeldatud artiklis V (Lillenberg et al.,
20102). Antibiootikumide saagised varieerusid kõikide proovimaatriksite
piirides 54-98%. Valideerimine teostati maatriksis, kus saavutati kõige
madalam saagise protsent (porgandi juur liiv-savimullas: 54-78%), seega
on valideerimise hinnang metoodikale antud konservatiivselt. Meetodi
määramispiirid varieerusid sõltuvalt a
Accumulation of sulfonamides and fluoroquinolones from soil to plants
No full textSaabunud / Received 12.12.2022 ; Aktsepteeritud / Accepted 29.06.2023 ; Avaldatud veebis / Published online 15.08.2023 ; Vastutav autor / Corresponding author Merike Lillenberg ; [email protected] current study was conducted to determine the potential
for some antibiotics to be taken up by food plants from soil fertilized with
manure, sewage sludge or its compost containing antibiotic residues. The
plants (potato – Solanum tuberosum L., carrot – Daucus carota L., and
wheat – Triticum aestivum L.) were cultivated in greenhouse under natural
light conditions in the presence of three fluoroquinolones (ciprofloxacin,
ofloxacin, and norfloxacin), and two sulfonamides (sulfadimethoxine and
sulfamethoxazole). The uptake of antibiotics was demonstrated from two
different soils (loamy and loamy sand). The concentrations of each
antibiotic in soil were 0.01, 0.1, 0.5, 1.0, and 10 mg kg–1. The antibiotics
were extracted from the plants using the liquid extraction (LE) and cleaned
up by the solid phase extraction (SPE). The extracts were analyzed by
liquid chromatography electrospray ionization tandem mass spectrometry
(LC-ESI-MS/MS). The accumulation range depended on antibiotic con-
centration in soil, chemical properties of the antibiotic, soil type, plant
species and parts (overground or below-ground). At soil concentrations of
10 mg kg–1 antibiotics accumulated in edible parts of most plants in
amounts, which exceeded their maximum residue levels (MRL) set for
food of animal origin – 100 μg kg–1. The highest average content of
antibiotics was detected in potato tubers and carrot roots grown in the
loamy sand soil – 3897 μg kg–1 and 3400 μg kg–1 sulfamethoxazole. Plants
accumulated antibiotics (ciprofloxacin and ofloxacin) from soil even at
soil concentration of 0.01 mg kg–1. Mostly the highest concentrations of
antibiotics were detected in below-ground parts of the plants grown in the
loamy-sand soil
Reoveesette kompostimistehnoloogiate optimeerimine ravimij\ue4\ue4kide kahjutustamise eesm\ue4rgil. Optimization of Sewage Sludge Composting: Problems and Solutions
No full textReview: Pharmaceuticals in sewage sludge and their degradation during composting – recent studies in Estonia
No full textSaabunud / Received 31.12.2019 ; Aktsepteeritud / Accepted 07.03.2020 ; Avaldatud veebis / Published online 07.03.2020 ; Vastutav autor / Corresponding author: Lembit Nei e-mail: [email protected] are present in sewage sludge and its compost. This may cause severe health problems due to the plant uptake of pharmaceuticals by food plants when sewage sludge compost is used for fertilizing agricultural soils. Recently studies were conducted for estimating the efficiency of composting technologies in the view of the degradation of pharmaceutical residues. Experiments on plant uptake of pharmaceutical residues showed, that this phenomenon could not be ignored when using sewage sludge compost as a fertilizer. Novel approaches were developed via optimising the composition of the compost mixture with the aim of utilising sewage sludge compost as a nutrient-rich source for the improvement of soil properties. Sawdust as a bulking agent clearly speeded up the degradation of most of the studied pharmaceutical residues present in sewage sludge and its compost. More work in this field is needed for increasing the efficiency of the sewage sludge composting process. Efficient express methodologies should be developed with the aim of assessing the safety of sewage sludge compost
On the degradation of metformin and carbamazepine residues in sewage sludge compost
No full textArticleRecent decades have shown intensive studies devoted to the fate of pharmaceuticals in
the environment. These studies have involved the development of
analytical tools, determination
of pharmaceuticals in different compartments, composting technologies, and plant uptake of
pharmaceuticals. The presence of organic pollutants in sewage sludge, including
pharmaceuticals, is a problem of major concern. The r
e
-
use of sewage sludge should be
encouraged since it represents a long
-
term solution provided that the quality of the sludge re
-
used
is compatible with public health and environmental protection requirements. Composting is a
widely recognized way of making
the soil application of sewage sludge safer.
In this study, the impact of sewage sludge composting on the degradation of metformin (MET),
by far the most often prescribed antidiabetic drug worldwide,
and carbamazepine (CBZ), a
poorly
biodegradable but
wid
ely used as an anticonvulsant drug to cure depression and seizures,
were
analysed. The anaerobically digested and dewatered sewage sludge samples were collected from
municipal wastewater treatment plant. Composting experiments were performed under fixed
co
nditions during 30 days. The results of the experiment showed that during a 1
-
month
composting period more than 90% of MET residues degraded, but no degradation of CBZ took
place during the composting period. The half
-
life of MET was 3 days for the compost
mixture
with the ratios of 1:3 and 1:2 (v:v). The results of this study show that composting maylead to the
efficient degradation of MET, whereas for the elimination of CBZ from sewage sludge different means should be used
Strategies of Seasonal Vacancy Reduction Based on Dormitories of Estonian University of Life Sciences
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalEesti Maaülikooli ühiselamutes on oluliseks probleemiks hooajaline vakantsus, millest
tulenevalt keskendus töö uurimuslik osa vastuse otsimisele küsimusele, kuidas oleks võimalik
vähendada periooditi kasutuseta seisvate tubade hulka. Teema valikul mängis olulist rolli
ettevõttepoolne huvi käsitletava probleemi vastu.
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, millised on peamised hooajalist vakantsust
põhjustavad tegurid Eesti Maaülikooli ühiselamutes ja uurimise tulemusena tuua välja
võimalikke probleemi lahendusvõimalusi.
Bakalaureusetöös kasutati Eesti Statistikaameti andmebaasi, Eesti Maaülikooli poolt peetavat
logi ning uurimisliku osa keskseks andmete allikaks oli autori poolt koostatud küsitlusuuring.
Kvantitatiivse iseloomuga küsitluse vastuste analüüsimisel kasutas töö autor võrdlevat ja
üldistavat analüüsi. Kogutud kvantitatiivsete andmete puhul ehk Eesti Statistikaametist
eraldatud informatsiooni ja Eesti Maaülikooli andmebaasist eraldatud arvandmete
analüüsimisel kasutas töö autor võrdlemist, sünteesi ja üldistamist.
Töö tulemustest selgus, et Eesti Maaülikoolil oleks mõistlik lisaks hooajaliselt suure
vakantsuse monitoorimisele pöörata strateegiate valimisel tähelepanu ka süveneva täituvuse
langemise probleemile ülejäänud osal aastas. Lahendusvõimalustena pakkus töö autor välja
ühekohaliste tubade arvu suurendamise F. Tuglase 7 ühiselamus, suveperiooditi madalama
hinna rakendamise, turundamise strateegiate parandamise ja hooajaliselt lühiajalise
majutusteenuse pakkumise võimekuse tekitamise ühiselamutesse. Enne strateegia või
strateegiate kombinatsiooni rakendamist on võimalik koostada vajalikud prognoosid ning
uurida lähemalt meetodite prognoositavat kasumlikkust.Seasonal vacancy is important problem for the dormitories of The Estonian University of Life
Sciences. That is the reason why exploratory part of the research focused on the following
question: how to reduce the number of periodically vacant rooms. The subject of the thesis
was chosen in conjunction with the company's interest that is currently managing the
dormitory property.
The aim of this paper is to identify the main factors causing seasonal vacancy in the
dormitories of The Estonian University of Life Sciences and as a result of the research,
identify possible solutions to the problem.
In the bachelor’s thesis Statistics Estonia’s database and log kept by the dormitories of The
Estonian University of Life Sciences was used, the main source of data was the research
questionnaire prepared by the author. In analyzing quantative responses to the questionnaire,
the author used a comparative and generalized analysis. In the analysis of quantitative data
collected from the Statistics Estonia and from the database of the Estonian University of Life
Sciences, the author used comparative, synthesized and generalized data.
The results revealed that The Estonian University of Life Sciences could in addition to
monitoring seasonally high vacancy rate, pay attention to the remaining part of the year when
choosing strategies to address the problem of lowering occupancy rate. As solutions to the
problem the author proposed the following: increasing the number of single rooms in
F. Tuglas 7 dormitory, implementing lower prices for summer periods, improving marketing
strategies, and establishing capability to offer seasonal short-term accommodation services in
dormitories. Before implementing any strategies or combinations of strategies there could be
further estimates and predictions of profitability of the methods calculated
Entrepreneurs feedback to Estonian Tax and Customs Board tax behavior service
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMaksu- ja Tolliamet alustas 2020. aastal maksukäitumise hinnangute teenuse osutamisega,
mis on suunatud ettevõtjatele nende maksukäitumise kohta tagasiside andmiseks. Magistritöö
eesmärgiks on välja selgitada välja kuidas hindavad ettevõtjad Maksu- ja Tolliameti
maksukäitumise hinnangute teenust. Tööga uuritakse kas ja kuidas ettevõtjad kasutavad
Maksu- ja Tolliameti maksukäitumise hinnangute teenust ning millised on kasutajate arvates
teenuse suurimad eelised ja puudused. Autorile teadaolevalt ei ole seda teemat varem uuritud,
kuna tegemist on üsna uue teenusega. Magistritöö teoreetilises osas antakse ülevaade
maksukäitumise, maksukuulekuse ja maksumoraali teooriatest, maksukäitumist mõjutavatest
teguritest ning Maksu- ja Tolliameti rollist maksukuulekuse mõjutamisel sh maksukäitumise
hinnangute teenuse olemusest, eesmärkidest ja kasutamise võimalustest. Magistritöö eesmärgi
saavutamiseks viis töö autor läbi ettevõtjate seas ankeetküsitluse. Uuringus osales kokku 41
ettevõtjat, kellest enamik olid väike- ja mikroettevõtjad. Kokkuvõttes hindasid ettevõtjad
maksukäitumise hinnangute teenust vajalikuna ning tõid välja erinevaid teenuse kasutegureid.
Läbiviidud uuringu põhjal oli teenuse mõju maksukäitumisele ligi 10%. Autori hinnangul
oleks vaja läbi viia laialdasem uuring puuduliku maksukäitumisega ettevõtjate hulgas.Taxes and Customs board started tax behaviour service on year 2020. Aim of tax behaviour
service is to give feedback to entrepreuners about their tax behaviour. The master thesis aim is
to find out how entrepreuners evaluate that service. Thesis examines whether and how
entrepreneurs use the tax behavior service and what the users consider to be the biggest
advantages and disadvantages of the service. To the author's knowledge, this topic has not
been studied before, as it is a relatively new. The theoretical part of the master's thesis
provides an overview of the theories of tax behavior, tax compliance and tax morale, factors
influencing tax behavior and the role of the Tax and Customs Board in influencing tax
compliance, including the nature, and possibilities of using the tax behavior service. In order
to achieve the goal of the master's thesis, the author conducted a questionnaire survey among
entrepreneurs. A total of 41 companies participated in the survey, most of them small- and
micro entrepreuners. In conclusion, the entrepreneurs assessed the tax behaviour service as
necessary and pointed out various benefits of the service. According to a study, the impact of
the service on tax behavior was almost 10%. According to the author, it would be necessary to
conduct a more extensive study among companies with defective tax behavior
Reviews: Traumatic States: Gendered Violence, Suffering and Care in Chile
No full textThe space between the two points in time allows the author to explore how these women have coped with their situation over the time between them, how they interpret the suffering they have undergone, how they have sought help from the state (at times successfully and at times not), and the healing that they are constantly and proactively engaging in. The author seeks to take us beyond numbers and render visible the social and psychological effects of domestic violence, through the subjects' own narratives and with their own agency. The first step toward healing when it comes to a historically "invisible" problem such as domestic violence, is simply the process of naming: "The ability to express pain requires language for talking about the pain, identification of the origins of the pain, and the willingness and ability of individuals and institutions to hear that pain and address it, to shift power relations in such a way as to rework the sources of the pain" (p. 10)
Tegelaskategooriad ja tegelase kujutamise vahendid Väinö Linna romaanis "Tundmatu sõdur"
No full textThe aim of the research is to provide a survey of character background, its development in the course of time, and the study of characters today; to present a systematic insight into character treatment on the basis of literary theory. The starting point is the textual treatment that analyses character representation in The Unknown Soldier - character categories and the forms and means of character representation. The study should result in finding a model of deep structure for character representation. This model can probably be used in the interpretation of Väinö Linna’s novels, as well as for the works of other authors. The system of character creation (character forming principles used by the author) can be found by employing structural methods. The author of the present thesis uses the so-called reconstructive method, which means character separation from the story and its analysis on the basis of every single fact, event, and characteristic feature. The analysis process begins with registering the information of character behaviour and being, which, in the course of study, changes into more general covering categories. On a later level, a kind of common denominator appears that can be generalised to a characteristic feature and, finally, to a characteristic. As a result, character unity appears that bears significant meanings and regularities. Character here becomes an abstract structure of a story that can be treated as a network of characteristic features. Represented character unities are diminished to the level that bear significant meaning in the analysed piece of literature (i.e. the model of deep structure for character representation) (Chapter 7). This kind of model can be recognised in any piece of literature. The practical value of the research lies in giving answers to the questions how to read a character (understand and analyse) and how talk about him/her (what principles, means and terms to use). It also helps to draw conclusions about the characters as a system in this or that author’s work, and what methods might help to do that. Character treatment in the present thesis might enlarge possibilities to analyse literature in our general and higher educational institutions.unknown accessibilityei tietoa saavutettavuudest
The impact of custom duties and import sanctions on business operations fot company X and Y in the years 2020-2022
No full textBakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekavalPerioodil 2020-2022 on maailmamajandus olnud erakordselt muutlik. COVID-19
pandeemia ja sellega kaasnevad majanduskriisid, aga ka poliitiliste sündmustega seotud
sanktsioonide kehtestamine, on esile kutsunud suured muutused tollimaksude ja
impordipoliitikas. Need sanktsioonid mõjutasid mitmeid valdkondi ja ettevõtete
äritegevust, samuti avaldasid mõju nendele riikidele, kes sanktsioone kehtestasid.
Bakalaureuse töö eesmärgiks on analüüsida tollimaksude ja impordisanktsioonide mõju
ettevõtete X ja Y äritegevusele perioodil 2020-2022.
Töö teoreetilises osas käsitletakse tollimaksude ja impordisanktsioonide olemust, eesmärke ja kehtestamise põhjusi, samuti äritegevust iseloomustavad näitajaid ja erinevaid ärimudeleid. Empiirilises osas analüüsib autor kuidas tollimaksud ja impordisanktsioonid mõjutasid ettevõtte X ja Y äritegevusele aastatel 2020-2022. Selle välja selgitamiseks valis autor uuringu läbiviimiseks meetodi ja valimi. Intervjuude illustreerimiseks kasutatakse kvantitatiivset analüüsi, mille käigus analüüsitakse majandusaasta aruandest saadud andmeid, võrreldes bilansimahtu, müügikäivet, töötajate arvu ja kasumit nende aastate vahel. Töö koostamiseks kasutati erialaseid raamatuid, Äriregistris olevaid ettevõtete majandusaasta aruandeid ja Maksu- ja Tolliameti veebilehte. Analüüsi käigus Ettevõtte X puhul selgus, et varade ja põhivarade maht kasvas veidi, kuid kohustiste maht vähenes. Müügitulu ja kasum kasvasid, kuid puidu hinna oluline tõus tekitas ettevõttele raskusi. Sanktsioonid ei mõjutanud oluliselt tööjõudu, kuna ettevõte oli hästi automatiseeritud. Ettevõtte Y puhul kasvasid varad ja põhivarad oluliselt, kuid ka kohustiste maht suurenes. Sanktsioonid muutsid kaupade importimise keerukamaks ja mõjutasid logistikateenuseid. Kuigi hind kahekordistus, suutis ettevõte Y jätkuvalt kasumit teenida. Kokkuvõttes võib öelda, et tollimaksude ja sanktsioonide kehtestamine ei mõjutanud ettevõtete äritegevust oluliselt, kuna ettevõtted suutsid leida alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Mõlemad ettevõtted olid jätkusuutlikud ja suutsid oma tegevust säilitada ka rasketes oludes.In the period from 2020 to 2022, the global economy experienced exceptional volatility. The COVID-19 pandemic and accompanying economic crises, along with political events and the imposition of sanctions, provoked major changes in customs duties and import policies. These sanctions affected various areas and companies' business activities and impacted the countries that imposed them. The objective of this bachelor's thesis is to analyze the impact of customs duties and import sanctions on the business activities of companies X and Y during the period from 2020 to 2022.
The theoretical part of the thesis discusses the nature, objectives, and reasons for the imposition of customs duties and import sanctions, as well as indicators characterizing business activities and different business models. In the empirical part, the author analyzes how customs duties and import sanctions affected the business activities of companies X and Y from 2020 to 2022. To do this, the author chose a method and sample for conducting the study. Quantitative analysis is used to illustrate the interviews, during which data obtained from annual reports are analyzed, comparing the balance sheet totals, sales turnover, number of employees, and profit across these years. Specialized books, annual reports of companies in the Commercial Register, and the website of the Tax and Customs Board were used to compile the work. The analysis in the case of Company X showed that the volume of assets and fixed assets increased slightly, but the volume of liabilities decreased. Sales revenue and profit increased, but a significant increase in the price of wood caused difficulties for the company. The sanctions did not significantly affect the labor force since the company was well automated.
In the case of Company Y, assets and fixed assets increased significantly, but the volume of liabilities also increased. The sanctions made it more difficult to import goods and affected logistics services. Although the price of goods doubled, Company Y was able to continue making a profit.
In conclusion, it can be said that the imposition of duties and sanctions did not significantly affect the business activities of the companies, as they were able to find alternatives to overcome difficult situations. Both companies were sustainable and maintained their operations even under challenging circumstances
