63 research outputs found
Alcohol consumption patterns during transition and economic growth in Estonia: results from the 1996 and 2006 health interview surveys
No full textCigarette and waterpipe smoking among adolescents in Estonia: HBSC survey results, 1994–2006
No full textAbstract Background Smoking is a major single cause of preventable morbidity and premature mortality. Tobacco use among adolescents is a significant public health problem as smoking behaviour is undeniably established in adolescence. While cigarette smoking among adolescents has been a significant public health problem for years, waterpipe smoking is considered to be a new global public health threat. The objectives of this study were to describe trends of cigarette smoking and the prevalence of waterpipe smoking and to study the association between cigarette and waterpipe smoking among adolescents in Estonia. Methods This study was based on a four-yearly HBSC survey of health behaviour among school-aged children conducted in 1994–2006 in Estonia. It was a school-based survey of a nationally representative sample using standardized methodology. The target group of the survey were 11-, 13-, and 15-year-old schoolchildren (N = 13826), 6656 boys and 7170 girls. Cigarette and waterpipe smoking was determined on a 4-stage scale: every day, at least once a week, less than once a week, not smoking. Logistic regression analysis was applied to examine gender- and age-specific smoking trends and to study the association between cigarette and waterpipe smoking. Results Prevalence of smoking was higher among boys than girls in all age groups during the whole study period. The prevalence of cigarette smoking increased in 1994–2002 and then slightly decreased in both genders. The increase in smoking was larger among girls. Among girls, daily smoking increased during the whole study period. Among 15-year-old schoolchildren one-third of the boys and one quarter of the girls were cigarette smokers, 21% of the boys and 12% of the girls were daily smokers in 2006. One fourth of the boys and one sixth of the girls were waterpipe smokers. A logistic regression analysis revealed a strong association between cigarette and waterpipe smoking among schoolchildren. Conclusion The results of this study can significantly enhance the capacity to develop and implement tobacco prevention and control programmes among the youth in Estonia.</p
Eesti kooliõpilaste suitsetamine ja sotsiaalne keskkond
No full texthttp://tartu.ester.ee/record=b2655909~S1*es
Kehaline aktiivsus ja selle seosed antropomeetriliste, vere- ja tervisenäitajatega Eesti täiskasvanutel
No full textImmuunravi saanud levinud mitteväikerakulise kopsuvähiga patsientide elulemuse ja kulude analüüs Tervisekassa raviarvete põhjal
No full textPhysicians’ views on the role of smoking in smoking-related diseases: findings from cross-sectional studies from 1982–2014 in Estonia
No full textRasestumisvastaste meetodite kasutamine, sellega seotud tegurid ja barjäärid 16-44-aastaste naiste hulgas Eestis
No full texthttp://www.ester.ee/record=b4683815*es
Rasedustulemi seos glükoosi tolerantsuse testi tulemustega
No full texthttps://www.ester.ee/record=b544844
Eesti täiskasvanud rahvastiku suitsetamine sotsiaalmajandusliku staatuse järgi, 1990-2010
No full texthttp://tartu.ester.ee/record=b2655903~S1*es
Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaalmajanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid
No full textTaust ja eesmärk. Eestis on juba kaks aastakümmet kättesaadavad kõik tänapäevased rasestumisvastased meetodid (RVM). Siiski on eelnevad uuringud näidanud, et suur osa naistest kasutab jätkuvalt mittetõhusaid RVMe (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spermitsiidid) või ei kasuta midagi olukorras, kus nad rasedust ei soovi. Uuringu eesmärk oli analüüsida viimases seksuaalvahekorras RVMi kasutamist ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke tegureid 16–44aastastel naistel Eestis ning selgitada välja võimalikud barjäärid RVMi kasutamisel.
Metoodika. Uuring põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel Eesti naiste tervise uuringul seksuaal- ja reproduktiivtervise, tervisekäitumise, hoiakute ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Uuringu valimi aluseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Valimi suurus oli 5233 naist ning andmeanalüüsiks sobivate küsimustike arv oli 2413. Seoste leidmiseks sotsiaal-majanduslike tegurite, barjääride ja RVMi kasutamise vahel kasutati logistilist regressioonanalüüsi.
Tulemused ja järeldused. 74,8% Eesti naistest vanuses 16–44 aastat kasutas tõhusat RVMi, mittetõhusate RVMide kasutajaid oli 16,1% ning 9,1% ei kasutanud viimases seksuaalvahekorras ühtegi RVMi. Kõige enam kasutatud RVM oli kondoom, millele järgnes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine. Sotsiaal-majanduslikeks teguriteks, mis olid seotud mittetõhusa RVMi või RVMide mittekasutamisega, osutusid vene keel emakeelena, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning majanduslikud raskused. Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid RVMi valikut Eestis ei mõjutanud
- …
