1,720,974 research outputs found
The Work of an English Scribe in a Manuscript in Estonia
Newhauser Richard, Kala Tiina, Friedenthal Meelis. The Work of an English Scribe in a Manuscript in Estonia. In: Scriptorium, Tome 62 n°1, 2008. pp. 139-148
The Tractatus moralis de oculo of the Tallinn City Archives
The task of this thesis is to describe a manuscript of Tallinna Linnaarhiiv (Tallinn City Archives) with the shelf mark f. 230, n. 1, s. Cm 3 (shortened Cm3). This Latin manuscript is one of the few that can be connected with Estonia’s medieval period and all the more remarkable because it includes at the end a text written by an English scribe. It is the only codex with material of English provenance that is known to have been in Estonia since the Middle Ages, and it testifies to the breadth of transmission of Latin material of homiletic interest in the high and late medieval period. In describing the manuscript the main concern is to find traces of ownership and usage of the codex to place it in the context of medieval intellectual life in Estonia.
The manuscript contains texts that were intended for the preparation of sermons (Summa de abstinentia of Nicolaus de Byard OFM?, fl 13th med; Sermones de tempore et de diversis and Sermones de sanctis of Nicolaus de Gorran OP, † 1295) and also an alphabetical register and a calendar (themata per totum annum dominicalia et ferialia). The last part of the Cm3 presents a conspectus of Tractatus moralis de oculo written ca. 1285 by Peter of Limoges, but without the title and the name of the author. The dissertation concerns itself mostly with this text and also presents a transcription and translation of the Tallinn Tractatus moralis de oculo.Dissertatsiooni eesmärgiks on kirjeldada, publitseerida ja tõlkida osa Tallinna Linnaarhiivi käsikirjast fond 230, nimistu 1, säilik Cm 3 (lühendatult Cm3). See ladinakeelne konvoluut on üks vähestest, mis on säilinud Eesti keskajast ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et sisaldab lõpuosas ilmselt Inglise kopisti poolt kirjutatud teksti. Tegemist on teadaolevalt ainukese Inglise päritolu käsikirjaga, mida on võimalik seostada Eesti keskajaga.
Cm3 sisaldab jutluste ettevalmistamiseks mõeldud tekste (Nicolaus de Byard OFM(?) (fl. 13 saj.keskel) Summa de abstinentia ning Nicolaus de Gorran OP († 1295) Sermones de tempore et de diversis ja Sermones de sanctis), tähestikulist registrit ja kalendrit (dominicalia et ferialia totius anni). Cm3 viimane osa on 13. sajandi 80ndatel aastatel Limoges’i Petruse poolt kirjutatud moraaliallegoorilise traktaadi (Tractatus moralis de oculo) konspekt. Limoges’i Petruse traktaat silma kohta on ühest küljest jutlustamise abivahend, kuid samal ajal pakub ta jutlustamiseks välja allegoorilisi tõlgendusi selleaegsest kõige moodsamast teadusest
Ateism varauusajal kui ebakindluse väljendus ja kindluse otsimine [Abstract: Early modern atheism as an expression of uncertainty and the search for certainty]
Filosoofia ajalugu varauusaegses Tartu Ülikoolis
Artikkel käsitleb varauusaja perioodi üldiseid filosoofia ajalugusid, keskendudes peamiselt Tartu akadeemias esitatud kolmele disputatsioonile. Kui 17. sajandi alguses oli levinud nn skolastiline filosoofia ajalugu, siis sajandi lõpus on näha uute filosoofiliste suundumuste mõju ka Tartu filosoofia ajaloo käsitlustele. Esiteks kartesiaanliku filosofeerimisvabaduse (libertas philosophandi) taotlusena, aga ka Christian Thomasiuse eklektilise filosoofia programmi mõjul. Lisaks on Gabriel Sjöbergi disputatsioonis „Vaba filosoof” märgata rudbeckiaanliku gootitsismi mõju arusaamisele filosoofia ajaloost
Paberilt päringuks, trükisest andmebaasiks:: „Album academicumi“ (1632–1710) struktureerimine, analüüs ja visualiseerimine tehisintellekti kaasabil
Senses and perception in seventeenth century Academia Gustaviana and Gustavo-Carolina [Kokkuvõte: Tajukäsitlused 17. sajandi Academia Gustaviana’s ja Gustavo-Carolina’s]
- …
