1,721,031 research outputs found
Pideva vooluga bioelektrokeemilise reaktori disainimine ja käivitamine nitraadireostuse puhastamiseks veest
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate Change CurriculumThe present investigation centered on utilizing bioelectrochemical systems (BESs) to mitigate
nitrate contamination in groundwater and surface water bodies. The objective of the current
investigation was to evaluate the effectiveness of eliminating NO3 from groundwater that
exhibits low levels of electron donors. The study's principal aim, which was the eradication of
NO3, was effectively achieved in both batch and continuous modes; 94% of the nitrate was
eliminated. The investigation revealed a negative relationship between the concentration of
ammonium and nitrate in the reactor. The maximum ammonium concentration of 2.8 mg/l was
observed during the peak nitrate removal rate. The nitrification process comprises a sequence of
reactions that transform ammonium into nitrate. On the other hand, denitrification can take place
via assimilatory and dissimilatory reduction of nitrate. The dominance of denitrification over
DNRA (dissimilatory nitrate reduction to ammonium) was found to be positively related with a
decrease in the initial nitrate concentration. The reduction of inorganic nitrogen and the elevation
of nitrite concentration can be adversely affected by dissolved oxygen levels and the existence
of oxygen. The mean pH value of the reactor was approximately 8.2. Denitrification process
efficiency can be impeded by pH levels that fall below 6.0 or exceed 8.0, as they can have a
negative impact on microbial activity. Alterations in the total organic carbon concentrations
were also observed because of microbial biomass.Bioelektrokeemiliste süsteemid (BES) on osutunud paljulubavaks lahenduseks põhja- ja
pinnaveekogude nitraadisaaste leevendamisel. Selle uurimistöö eesmärk oli hinnata NO3
eemaldamise tõhusust põhjaveest, kus elektronidoonorite tase on madal. Uuringu põhieesmärk,
milleks oli NO3 likvideerimine, saavutati tõhusalt nii perioodilises kui ka pidevas režiimis; 94%
nitraadist elimineeriti. Näidati negatiivset seost ammooniumi ja nitraadi kontsentratsiooni vahel
reaktoris. Maksimaalset ammooniumikontsentratsiooni 2,8 mg/l täheldati nitraadieemalduse
tippkiiruse ajal. Nitrifikatsiooniprotsessis muudetakse ammoonium nitraadiks, kuid
denitrifikatsioon võib toimuda nitraadi assimileeriva ja dissimileeriva redutseerimise teel. Leiti,
et denitrifikatsiooni domineerimine DNRA (dissimilatoorne nitraadi redutseerimine
ammooniumiks) suhtes on positiivses seoses algse nitraadikontsentratsiooni vähenemisega.
Anorgaanilise lämmastiku vähenemist ja nitritite kontsentratsiooni tõusu võivad negatiivselt
mõjutada lahustunud hapniku tase ja hapniku olemasolu. Reaktori keskmine pH väärtus oli
ligikaudu 8,2. Denitrifikatsiooniprotsessi tõhusust võivad takistada pH tasemed, mis langevad
alla 6,0 või üle 8,0, kuna need võivad avaldada negatiivset mõju mikroobide aktiivsusele.
Täheldati ka muutusi kogu orgaanilise süsiniku kontsentratsioonis seoses mikroobide
biomassiga
Inimtegevuse mõju turbaalade mikrobioomile ja kasvuhoonegaaside emissioonile
Get PDFVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTurbaalad leiavad rakendust põllumajanduses, metsanduses, energiatootmises, reoveekäitluses ja ka teistes valdkondades. Kui võtta arvesse üha suurenevat inimmõjutuste ja kliimamuutuste survet neile aladele, siis on turbaalade süsiniku- ja lämmastikuringe väga olulised nii keskkondlikust, ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatevinklist. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida erinevate majandusmeetmete mõju turbaalade mikrobioomile ja kasvuhoonegaaside emissioonile. Põhjapoolkera parasvöötme turbaalade kuivendamisel väheneb CH4 emissioon, kuid selle mõju on CH4 emissioonile väiksem rabades võrreldes madalsoodega. Kuivendamine avaldab suurt mõju ka troopilise turbaala gaasiemissioonidele ja selle mikroobikooslusele. Kuigi CH4 ja potentsiaalse N2 emissioonid kahanesid troopilise turbaala kuivendamisel, siis N2O voog atmosfääri suurenes. Troopilise turbaala kuivendamine muutis lisaks bakterite ja arhede arvukusele ning liigilisele koosseisule oluliselt ka erinevaid lämmastikuringe protsesse läbiviivate mikroorganismide arvukusi. Kuivendamise tulemusena vähenes denitrifikatsiooni ja N2 fikseerimise potentsiaal troopilise turbaala pinnases. Põhjapoolkera parasvöötme häiritud turbaalade taassoostamine suurendab CH4 emissiooni. Mahajäetud turbakaevandusalade taimestamine päiderooga bioenergia tootmise eesmärgil vähendas CH4 emissiooni, kuigi metanogeenide arvukus turba erinevates kihtides jäi ligikaudu samale tasemele või siis isegi suurenes katseperioodi jooksul. Lisaks sellele on turbaalasid sooderikastes piirkondades võimalik kasutada reovee puhastamiseks, et kaitsta veekogude ökosüsteeme reoainete eest. Turbaalapuhastites on oluline roll ka taimedel, mis võivad olla läbi erinevate mehhanismide efektiivseteks reoainete eemaldajateks veest.Peatlands are used by humans worldwide for agriculture, forestry, fuel production and pollution control purposes, among other functions. Most of the management practices initiate the cascade of changes in peat, and affect form and function of peatlands. Therefore, an investigation of managed peatlands is necessary in order to reveal and assess the economical, ecological and environmental effects, especially in less studied regions as tropics. In this dissertation, the effects of a range of peatland management practices are evaluated in order to study alterations in soil microbiome and greenhouse gas emissions. The drainage practices in northern peatlands clearly reduce the CH4 flux and CH4 emissions from fens are more influenced than from bogs. Greenhouse gas emissions were also affected in tropical peatland sites by drainage. The CH4 flux and the N2 emission potential were higher and N2O flux was lower from the natural site compared to the drained site. The drainage of a tropical peatland led to structural changes in the soil bacterial and archaeal community and their potential to perform nitrogen transformation processes. The drainage reduced the denitrification and N2-fixing potential in the tropical peatland soil. Restoration of drained northern peatlands by rewetting or vegetation/rewetting increases CH4 emissions compared to the pre-restoration CH4 fluxes. Nevertheless, reed canary grass cultivation in the residual peat of an abandoned peat extraction area reduced CH4 emission, although methanogen abundance remained approximately the same or even increased in different layers of residual peat under cultivated sites over time. In addition, peatlands have a good potential to improve water treatment in peatland-rich regions in order to protect aquatic ecosystems from pollution. The main conclusion of the doctoral thesis is that the exploitation of peatlands changed considerably the soil microbiome and greenhouse gas emissions, although some management practices alleviate environmental damage
Päiderooga kultiveerimise ja väetamise mõju mulla arhede kooslusele ja selle metaanitootmise potentsiaalile mahajäetud freesturba tootmisalal
Get PDFArhede arvukuse ja mitmekesisuse iseloomustamine Paistu hübriidse tehismärgala pinnasfiltrites
Get PDFPideva vooluga bioelektrokeemilise reaktori pikaajaline seire ja optimeerimine vee nitraadireostuse puhastamiseks
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeNitrate (NO3−) pollution has become a growing concern worldwide due to its potential adverse effects on human health and the environment. This investigation aimed to utilize bioelectrochemical systems (BESs) for addressing nitrate contamination in groundwater sources. The primary goal was to assess the efficacy of removing NO3− from groundwater with limited electron donors, particularly targeting its eradication in a continuous-flow reactor following batch mode operation. During continuous-flow operation, the study identified a positive relationship between ammonium and nitrate concentrations in the reactor, with an observed increase in ammonium concentration. Notably, the maximum ammonium concentration of 0.94 mg/l coincided with minimal nitrate removal rates during intermittent breaks. Additionally, alterations in total organic carbon concentrations were observed due to microbial biomass. The temperature also fell within the optimal range (23–30 °C) for denitrifying bacteria. The reactor's efficiency varied with nitrate concentration in the input water, decreasing at higher concentrations, notably dropping to 71% at 150 mg/L. The optimal flow rate was at 100 mg/L nitrate, achieving 98% efficiency. Despite challenges, the reactor handled concentrations up to 250 mg/L. It performed well at lower concentrations, nearing complete treatment at 100 mg/L. During non-use, it maintained an 80% efficiency, suggesting reliability even when idle. In long-term monitoring, it consistently removed a significant portion of nitrate, maintaining 80% efficiency, establishing its effectiveness for extended nitrate treatment periods.Nitraadireostus (NO3−) on muutunud kogu maailmas kasvavaks probleemiks selle kahjuliku mõju tõttu inimeste tervisele ja keskkonnale. Selle magistritöö eesmärk oli kasutada bioelektrokeemilisi süsteeme (BES) põhjaveeallikate nitraadisaaste kõrvaldamiseks. Esmane eesmärk oli hinnata NO3− eemaldamise tõhusust põhjaveest (madala süsinikühendite sisaldusega vesi), eriti keskendudes selle likvideerimisele pideva vooluga reaktoris pärast perioodilist režiimi. Pideva vooluga töötamise ajal tuvastas uuring positiivse seose ammooniumi ja nitraadi kontsentratsioonide vahel reaktoris, kusjuures täheldati ammooniumi kontsentratsiooni suurenemist. Nimelt langes ammooniumi maksimaalne kontsentratsioon 0,94 mg/l kokku minimaalse nitraadieemalduskiirusega vahelduvate pauside ajal. Täheldati ka muutusi orgaanilise süsiniku kontsentratsioonis seoses mikroobide biomassiga. Temperatuur jäi denitrifitseerivate bakterite jaoks optimaalsesse vahemikku (23–30 °C). Reaktori efektiivsus varieerus sõltuvalt nitraadi kontsentratsioonist sisendvees, langedes kõrgemate kontsentratsioonide korral. Optimaalne kontsentratsioon oli 100 mg/l nitraati vees, saavutades 98% efektiivsuse; kontsentratsiooni 150 mg/l juures oli eemaldusefektiivsus 71%. Vaatamata väljakutsetele puhastas reaktor kontsentratsioone ka kuni 250 mg/l. Reaktor toimis väga hästi madalamatel kontsentratsioonidel. Ka mittekasutamise ajal säilitas reaktor efektiivsuse 80%, mis viitab töökindlusele isegi perioodiliselt mittekasutades reaktorit. Pikaajalise seire käigus selgus, et reaktor säilitas vähemalt 80% puhastusefektiivsuse peaaegu kogu uurimisperioodi jooksul
Troopiliste pilvemetsade muldade ja võramuldade mikroobsed protsessid lämmastikuringes Réunioni saarel
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeTropical cloud forests, known for their rich biodiversity and critical role in climate regulation, are key to understanding biogeochemical cycles. This study's main objective is to explore the intricate relationship between microbial communities and nitrogen cycling processes in the tropical cloud forest soils and canopy soils of Réunion Island with a focus on understanding the N2O emissions. Our analysis included microbial marker abundances and gene copy numbers associated with nitrification and denitrification. Additionally, we examined soil temperature, water content, ammonium (NH4+), nitrate (NO3−) concentrations, and N2O fluxes. Results showed significant variations in SWC and temperature across the erica and fern-dominated ecosystems, greatly influencing nutrient availability and microbial activity. The erica-dominated ecosystems exhibited higher NH4+-N, and NO3--N concentrations, indicative of increased nitrification activity mediated by the increased abundances of AOB, AOA and COMMAMAX amoA. Denitrification processes characterized by nirS and nirK gene abundances, were also prominent in both ecosystems, with a notable role of fungal nirK in the fern ecosystem. The higher nosZ gene abundance in erica-dominated soils suggests a greater capacity for N2O reduction, mitigating greenhouse gas emissions. Despite lower average N2O fluxes, erica-dominated ecosystems showed greater variability in N2O emissions compared to fern-dominated ecosystems. This study underscores the need for further research to elucidate the specific mechanisms driving N2O fluxes and microbial dynamics, which is critical for developing strategies to mitigate greenhouse gas emissions in tropical cloud forests.Troopilised pilvemetsad, mis on tuntud oma rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse ja kriitilise rolli poolest kliima reguleerimisel, on biogeokeemiliste tsüklite mõistmisel võtmetähtsusega. Selle uuringu põhieesmärk on uurida keerulisi seoseid mikroobikoosluste ja lämmastiku ringlusprotsesside vahel Réunioni saare troopiliste pilvemetsade muldades ja võrades, keskendudes N2O heitkoguste mõistmisele. Uurisime mulla temperatuuri, veesisaldust, ammooniumi (NH4+), nitraadi (NO3−) kontsentratsiooni ning N2O voogusid. Analüüs hõlmas nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooniga seotud geenikoopiate arvukust. Tulemused näitasid olulisi erinevusi SWC-s ja temperatuuris Erica ja sõnajalgade domineeritud ökosüsteemides, mõjutades oluliselt toitainete kättesaadavust ja mikroobide aktiivsust. Eerika domineeritud ökosüsteemides ilmnesid kõrgemad NH4+-N ja NO3--N kontsentratsioonid, mis viitab suurenenud nitrifikatsiooniaktiivsusele, mida vahendas AOB, AOA ja COMMAMAX amoaA suurenenud arvukus.
Denitrifikatsiooniprotsesside geenid, mida iseloomustasid nirS ja nirK geenide arvukused, olid samuti mõlemas ökosüsteemis arvukad, kusjuures seente nirK roll sõnajala ökosüsteemis oli märkimisväärne. Suurem nosZ geeni arvukus Erica domineeritud muldades viitab suuremale N2O vähendamise võimele, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vaatamata madalamale keskmisele N2O voogudele näitasid Erica domineeritud ökosüsteemid N2O heitkoguseid suuremat varieeruvust võrreldes sõnajalgade domineeritud ökosüsteemidega. See uuring rõhutab vajadust täiendavate uuringute järele, et selgitada välja spetsiifilised mehhanismid, mis juhivad N2O vooge ja mikroobide dünaamikat, mis on kriitilise tähtsusega troopiliste pilvemetsade kasvuhoonegaaside heitkoguste leevendamise strateegiate väljatöötamiseks
Juureparameetrid ja mikroobikooslus – keskkonnamuutuste indikaatorid mullas
No full textMaster's thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate Change CurriculumThe air temperature over land has risen by 1.5 degrees Celsius and is predicted to increase
in the coming decades, leading to changes in climatic conditions that impact soil
temperature and moisture. This study aimed to study the response of absorptive roots and
their associated microbial community to increased air temperature and decreased relative
air humidity in Norway spruce (Picea abies) growing in organic and mineral soils. The
findings from this study indicated that changes in climate factors influenced absorptive
root morphology. Root tissue density and branching intensity were the most variable
morphological traits and interacted with soil and rhizosphere bacterial and archaeal
abundance. The relationships between root traits, soil, and rhizosphere bacterial and
archaeal abundance show that root tissue density and specific root area have a significant
relationship with the archaeal rhizosphere. Organic soils had a higher abundance of soil
bacteria due to higher nitrogen and phosphorus contents.
These findings will improve our understanding of the factors that regulate the distribution
and abundance of bacteria and archaea in the soil, their interaction with absorptive root
morphology in Picea abies, prediction of root systems adaptation and estimation of
belowground nutrient fluxes.Globaalne õhutemperatuur maismaaökosüsteemides tõuseb prognooside kohaselt järgmistel
aastakümnetel rohkem kui 1,5 °C, mis mõjutab oluliselt ka mulla temperatuuri ja niiskust.
Selle uuringu eesmärk oli analüüsida hariliku kuuse (Picea abies) imijuuri ja nendega seotud
bakterite ja arhede arvukust orgaanilises ja mineraalses mullas ning nende reaktsiooni
muutuvatele ilmastikutingimustele (kõrgenenud õhutemperatuurile ja vähenenud suhtelise
õhuniiskusele). Töö tulemused näitasid, et muutused kliimategurites mõjutasid imijuurte
morfoloogiat. Juurte kudede tihedus ja hargnemine olid kõige varieeruvamad
morfoloogilised tunnused, mis interakteerusid oluliselt mulla ja risosfääri bakterite ja arhede
arvukusega. Imijuurte suur hargnevus ja arhede arvukus risosfääris olid olulises positiivses
seoses. Orgaanilistes muldades oli suurem mullabakterite arvukus, mis seostub mulla
suurema lämmastiku- ja fosforisisaldusega.
Töötulemused on olulised mõistmaks juurte ja risosfääris elevate bakterite ja arhede
dünaamikat ning adapteerumismehhanisme muutuvates kliimatingimustes. Edasisel
uurimisel saab hinnata juur-risobioom adaptatsioonimehhanismide mõju mulla aineringetes
Mikrobioloogiline süsiniku- ja lämmastikuringe Kongo nõo troopilistes soometsades ja rohumaadel
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands.The Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands
Mikrobioloogiline süsiniku- ja lämmastikuringe Kongo nõo troopilistes soometsades ja rohumaadel
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands.Kongo vesikond hõlmab maailma suurimaid ühenduses olevaid troopilisi turbaalasid, mis on
kõrge süsinikusisalduse ja rikkaliku elurikkusega piirkonnad ning pakuvad olulisi
ökosüsteemiteenuseid. Siiski on võrreldes Kagu-Aasia soodega Kongo nõo turbamaade
uuringud siiani piiratud. Käesolev uurimus keskendub Kongo nõo troopilistele soometsadele
ja rohumaadele, eesmärgiga uurida nende kahe ökosüsteemi mikroobset süsiniku (metaani)
ja lämmastiku ringet.
Välitööd viidi läbi 2024. aasta märtsis Kongo Vabariigi kirdeosas, Epena küla lähedal.
Koguti mullaproove kahest kihist (0–10 cm ja 10–20 cm) soometsadest ja soorohumaadelt,
et mõõta nende füüsikalis-keemilisi omadusi, mikroobsete geenide rohkust (kvantitatiivse
polümeraasahelreaktsiooni, qPCR abil) ning kasvuhoonegaaside emissioone.
Uurimistöö peamised tulemused on järgmised:
1) Soometsades oli kõrgem süsiniku, lämmastiku ja NH4+ sisaldus, mis põhjustas bakterite
ja arhede kõrgemat arvukust ning suuremat mcrA, pmoA, nirK ja nosZ geenide arvukust, mis
põhjustasid suuremaid CH4 ja N2O emissioone.
2) Rohumaade turbamuldadel oli kõrgem pH ja kuivaine sisaldus, samuti suurem nifH ja
nrfA geenide suhteline osakaal, mis viitab kohanemisele piiratud nitraadivarudega.
3) Efektiivne lämmastikgaasi tootmine rohumaadel viitab täielikule
denitrifikatsiooniprotsessile.
4) Seened võivad mängida olulist rolli metsatüüpi turbamaade lämmastikuringes
Metsastamise mõju mahajäetud turbakaevandamise aladelt pärinevatele kasvuhoonegaasidele Eestis
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe thesis examines soil nutrient concentrations, moisture, temperature, and greenhouse gas (GHG) fluxes across various forest sites and plantation types in Estonia. Some of these sites include young plantations in abandoned peat extraction areas. The Ulila plantation site consistently exhibited the highest levels and variability of ammonia, while Tootsi had the highest concentrations and variability of nitrate. Significant variations in soil moisture and temperature were observed across the sites, with Tootsi and Ulila exhibiting the highest ranges for soil moisture and temperature, respectively. GHG fluxes varied among the sites, with Tootsi showing the highest variability in carbon dioxide (CO2) but the lowest mean flux, while Ulila led in fluxes of methane (CH4) and nitrous oxide (N2O). Comparisons of plantations at Ulila revealed that control plots had the highest levels of ammonia, nitrate, and GHG emissions, particularly N2O, with significant differences from vegetated plots. Time series data confirmed seasonal patterns in GHG fluxes, which peaked in summer and declined in winter. At the Tootsi site, black alder showed the highest ammonia levels, while pine and control plots exhibited the highest nitrate levels. Birch plantations generally demonstrated high variability in soil moisture, and the control plot consistently had the lowest values for soil moisture and nutrients, highlighting the significant influence of vegetation on soil and gas dynamics.Magistritöö käsitleb mulla toitainete kontsentratsioone, niiskust, temperatuuri ja kasvuhoonegaaside (KHG) vooge erinevates metsasaitides ja istandike tüüpides Eestis. Mõned uuritud alad hõlmavad noori istandusi mahajäetud turbakaevandusaladel. Ulila istandus näitas järjekindlalt kõrgeimaid ammoniaagi tasemeid ja varieeruvust, samas kui Tootsis oli kõrgeim nitraadisisaldus ja selle varieeruvus. Mullaniiskus ja temperatuur varieerusid saitide lõikes oluliselt – Tootsis oli kõige suurem mullaniiskuse ja Ulilas kõige suurem temperatuuri kõikumine. KHG vood olid samuti saitide lõikes erinevad: Tootsis täheldati suurimat süsihappegaasi (CO2) varieeruvust, kuid madalaimat keskmist voogu, samas kui Ulila juhtis metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) emissioonides. Ulila istandike võrdlus näitas, et kontrollaladel esines kõige rohkem ammoniaaki, nitraati ja KHG emissioone, eriti N2O puhul, kus erinevused taimestikuga aladega olid märkimisväärsed. Ajas muutuvad andmed kinnitasid hooajalisi mustreid – KHG vood saavutasid maksimumi suvel ja langesid talvel. Tootsi alal tuvastati mustal lepal kõrgeim ammoniaagisisaldus, samas kui männi- ja kontrollaladel oli kõrgeim nitraadisisaldus. Kase istandustes esines üldiselt suur mullaniiskuse varieeruvus, samas kui kontrollalal olid järjekindlalt madalaimad mullaniiskuse ja toitainete väärtused, rõhutades taimestiku olulist mõju mulla- ja gaasidünaamikale
- …
