1,720,978 research outputs found
Väitöskirja vironkielisten lasten taivutusmorfologian kehityksestä
Full text link[Argus, Reili: Eesti keele muutemorfoloogia omandamine
Eksperimentaalse metoodika kasutamisest eesti keele omandamise alastes uuringutes [Using experiments for the study on Estonian language acquisition]
No full textPsycholinguistic experiments are not widely used in the research of the acquisition of Estonian. The overview of main types of psycholinguistic experiments used in the research of first language acquisition is presented in the first part of the article, comments relying on personal experience of the author are added to all types of experiments. The second part of the article consists of the description, analysis and results of two psycholinguistic experiments designed for the research of the acquisition of Estonian aspect. Problems concerning the design and the running of the experiment, are indicated, also some important details the researcher and the designer of the experiment must take into the consideration are pointed out. The amount of correct answers of children in the same condition in two different tests can vary from 8 to 70%. Main results of two different experiments of the acquisition of aspect indicate that the design and the structure of the experiment are extremely important
13. muutuva keele päev : [Tallinna Ülikoolis] 17. november 2017 : teesid
Full text linkKopeerimine ja printimine lubatudhttp://www.ester.ee/record=b4753025*es
Finiitverbide kõrvutikasutus laste ja lastele suunatud kõnes ehk Söö söö söö suu tühjaks
Full text linkArtiklis kirjeldatakse lapse ja tema vanema suulise argisuhtluse direktiivsetes lausungites kasutatavaid verbi finiitvormide kõrvutikasutusi ning selgitatakse nende rolli nii eesti suulise direktiivse argisuhtluse kui ka keeleomandamise perspektiivist. Verbi finiitvormi kõrvutikasutused on lapsele suunatud kõnes sagedased ja täiskasvanu kõne iga viies direktiivne lausung sisaldab rohkem kui kaht finiitverbi kõrvuti. Samas ei ole aga verbi kõrvutikasutused sagedased laste kõnes, kust võib leida vaid mõned üksikud näited. Vanema kõne verbi kõrvutikasutuste sageduse poolest vaatlusperioodi vältel ei muutu. Verbi finiitvormi kõrvutikasutused on analüüsis jagatud esmalt kaheks – sama ja eri verbi kõrvuti esinemised; eri verbi kõrvuti kasutused omakorda kolmeks: esimese verbina liikumisverbi sisaldavateks ehk tüüpilisteks seriaalkonstruktsioonideks, esimese verbina partiklilaadset verbivormi sisaldavateks ning sidesõnaga ühendatud verbi kõrvutikasutusteks. Kõige enam kasutasid vanemad seriaalkonstruktsioone ja partiklilaadsete verbivormidega algavaid verbi kõrvuti kasutusi, vähem leidus sama verbi korduseid. Lastele suunatud kõne verbi kõrvuti kasutustel on mõned täiskasva nutele suunatud kõnest erinevad jooned, kõige enam on selliseid erijooni partikli laadsete verbivormidega kõrvutikasutustel. Suhtluses on sellistel ühenditel käsu intensiivistamise roll, selle kõrval ka koostöö algatamise, lapse tegevuse pidurdamise, ergutamise, aga ka tegevuse muutmise roll.
Abstract. Reili Argus: The co-occurrences of verb finite forms used by children and their caregivers. The article describes the co-occurrences of verb finite forms used by children and their caregivers in directive speech acts of spontaneous everyday speech. The role of co-occurrences of verbs have been described from the perspective of Estonian everyday directive communication and from the perspective of first language acquisition. The co-occurrences of finite verbs are frequent in child directed speech and almost every fifth directive utterance consists of co-occurrence of verb finite forms. These kinds of co-occurrences are not characteristic to children’s speech and only a couple of examples can be found from their data. The frequency of verb co-occurrences does not change during the observation period, so, the clear fine-tuning effect of the child directed speech was not observed in the analyzed data. All instances of verb co-occurrences have been divided into two sub-classes – the repetitions of the same lemma and co-occurrences of different lemmas, last sub-class consists of constructions where the first verb denotes movement, that is typical serial constructions; constructions where the first verb was a particlelike verb form; and constructions with conjunctions. The most frequent type of verb co-occurrences in child directed speech were typical serial constructions and constructions where the first constituent was particle-like verb form, repetitions of same lemma were not so frequent. The co-occurrences of verb finite forms used in child directed speech had some features which are not characteristic to adult directed speech, such different features were registered mostly in constructions with particle-like verb forms. In adult-child interaction, verb co-occurrences have mostly been used for intensifying the command, but also for initiating cooperation, stopping, stimulating, and modifying the child’s activities
Mida teeb tegema-verb hoidjakeeles
Full text linkEsimese keele omandamist mõjutab lapsele suuna-tud keel ehk hoidjakeel, mis pakub lapsele loomuliku keele sellise statistilise struktuuri, kus tõuseb esile mingi keelesüsteemi osa kõige sagedasem, üldisem, prototüüpsem, kesksem ning kõige lihtsam element. Hoidjakeeles esineb teistest verbidest sagedamini verbi tegema. Selle verbi ühendite hulk ja laad muu-tub lapse kasvades. Üldjoontes võib tegema-verbi tugiverbikonstruktsioonid lapsele suunatud kõnes jaotada kolme suuremasse rühma: kõige enam esineb selliseid ühendeid, kus tegema-verbiga esineb koos mõni onomatopoeetiline sõna; tegema-verbi ja adverbi või adjektiivi ühendeid, millega rõhutatakse teelisust, leidub mõnevõrra vähem ning umbes neljandiku moodustavad tegema-verbi ja noomeni ühendid. Püsiühendite ja rutiniseerunud mallide suur hulk (moodustavad lapsele suunatud kõnes tegema-verbi konstruktsioonidest peaaegu poole) annab alust oletada, et lapsega kõneleja eelistab kasutada n-ö valmis kujul keeletükke. Kuigi tegema-verbil on oma roll nii leksika kui ka süntaksi omandamises, ilmneb tema olulisus kõige selgemalt vormimoodustuse omandamise kontekstis: just sellest verbist esineb lapsele suunatud kõnes kõige enam eri vorme ning just see on üks kahest varakult omandatud vormimoodustusega verbe kalapse kõne
Mina tahan, aga sina vaata. Eri tähendusega verbide ja isikuliste asesõnade omandamisest eesti keeles
Full text linkArtiklis antakse ühe lapse spontaanse kõne andmestiku põhjal ülevaade isikukategooria, st nii personaalpronoomenite kui ka nendega koos esinevate verbide omandamisest eesti keeles. Vaadeldakse, mille poolest erinevad esimese isiku tegevusi väljendavad verbid teise ja kolmanda isiku omadest ja kuivõrd sobitub eesti lapse spontaanse kõne andmestik (lapse vanusest 1;4–3;0, kokku 20 tundi) Wellmanni ja Liu (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) meeleteooria intensiivsusastmestikule vastavate verbide omandamisjärjekorraga. Uurimuse keskmes on kõik lapse finiitverbi konstruktsioonid, nende jagunemine isikuti ning verbi tähendustüübiti, vähemal määral pronoomenid, mis neis konstruktsioonides esinevad. Kõige rohkem esines lapse kõnes ainsuse kolmanda isiku finiitverbi konstruktsioone, mõnevõrra vähem esimese ja hoopis vähem teise isiku konstruktsioone. Finiitverbi konstruktsioonid omandab laps eri tähendusi väljendavate verbide põhjal esimeses ja teises isikus erinevalt: kõigepealt hakkab laps rääkima enda soovidest ja tegevusest ning kõige viimasena arvamusest, teise isiku puhul kasutab laps alguses kognitiivseid protsesse tähistavaid, seejärel tegevust märkivaid verbe. Teise isiku konstruktsioonides esinevate verbide omandamisjärjekord kattub suures osas Wellmanni ja Liu (2004) esitatud meeleseisundite komplekssuse skaalaga.
Abstract. Reili Argus. I want but you look. The acquisition of different verb classes and personal pronouns in Estonian. The article gives an overview of the acquisition of the person category, i.e. both personal pronouns and verbs occurring with them, in Estonian on the basis of spontaneous speech data (20 hours in total) of an Estonian child (age 1;4–3;0). The main goal of the study is to examine how first-person constructions differ from second- and third-person constructions concerning the semantics of a verb. All verbs in 1SG and 2SG are divided into semantic classes (actions, states, desires/ wishes, beliefs, knowledge, emotions, sensory perception) using the division based partly on Wellmann’s and Liu’s (2004. Scaling of theory-of-mind tasks. Child Development 75(2). 523–541) scale of complexity of mental states. Third person constructions form the biggest part in the child’s speech, the amount of first person constructions is smaller in some extent and second person constructions were used with lesser frequency. The child acquires different verbs in different person constructions: first the child starts to talk about his own desires and actions, the verbs for knowing and emotions emerge late. In the second person constructions, the child first uses verbs denoting cognitive processes, then emerge verbs for actions. The order of acquisition of verbs in second-person constructions largely coincides with the scale of increasing complexity of mental states provided by Wellmann and Liu (2004)
Verbikesksed ühendid sotsiokultuuriliste kategoriseerijatena eesti uuemas lastekirjanduses [Verb-centered constructions as socio-cultural allocators in contemporary Estonian children’s literature]
No full textArtiklis on vaatluse all kahe eesti lastekirjaniku teosteskasutatud verbikesksed ühendid, mida analüüsitakse kõigepealt lähtuvalt tegevuse struktureeritusest ajas e situatsioonitüübiti.Seejärel vaadeldakse üksikasjalikumalt sagedasemate tuumverbidekasutamist nii poiste kui ka tüdrukute tegevuste tähistamisel.Materjali analüüsist ilmnes, et eri soost ja vanusest autorite loodud kahe tüdruktegelase tegevusi kujutavad verbid sarnanesid omavahel nagu ka kahe poisstegelase tegevusi tähistavad verbid. Poistetegevust iseloomustab enamatel kordadel kestus. Tüdrukute tegevuse märkimiseks olid autorid ülekaalukalt kasutanud saavutuse sündmusetüüpi, mis näitab, et nende tegevusel on lühikese ajajooksul kohe kindel tulemus. Lastekirjanduses järgitava sotsiokultuurilisteväärtuste süsteemi ilmestas ka tuumverbide analüüs. Ilmnes, et ühe ja sama sagedase verbi puhul võivad tüdruktegelase puhul olla sagedasemad ühed ja poisstegelase puhul teised tähendused.Kõigepealt ilmestavad sagedusloendi esimesed verbid kujukalt selliste väärtuste süsteemi, kus naissooga seostatakse alahoidlikkust ja praktilist toimetamist ning meestega ettevõtlikkust ja tegutsemist
The adaptation of MAIN to Estonian
No full textThis paper describes Estonian version of the Multilingual Assessment Instrument for Narratives (LITMUS-MAIN) to Estonian. A short description of Estonian, some challenges in the adapting MAIN to Estonian, the first experiences of using the Estonian MAIN and a summary of the first results are presented
Eessõna. Keeled, järjekorrad ja järjestused [Preface. Languages, orderings and successions]
No full textEessõna / Prefac
Muutevormide ilmumine eesti keelt esimese keelena omandavate lastekõnesse [Emergence and productive use of inflectional forms in early Estonian]
No full textMuutemorfoloogiat võib pidada keeleomandamises seni kõige põhjalikumalt uuritud valdkonnaks. Ka eesti keele puhul on just morfo- loogiliste vormide ja kategooriate omandamise kohta võrreldes teiste keele tasanditega küllalt palju kirjutisi (vt nt Granlund jt 2019; Argus 2008; Argus 2009; Argus, Parm 2010; Pajusalu jt 2011; Vihman, Vija 2006; Torn- Leesik, Vija 2012). Samas puudub siiski ülevaade sellest, mis järjekorras ja mis vanuses eesti lapse keelekasutusse eri grammatilised kategooriad või vormid ilmuvad. Siiani ei ole vaadeldud näiteks seda, kas substantii- vide ja verbide või substantiivide ja adjektiivide muutevormid ilmuvad laste keelde samal ajal või mitte, kas varakult ilmuvate vormide kõrval on ka neid, mis ilmuvad hiljem, või on vorme, mida lapsed varases vanuses veel kasutama ei hakkagi. Seda tühimikku proovibki siinne kirjutis täita, pakkudes andmeid eri vormide ilmumise, produktiivse kasutuse ja morfo- fonoloogilise ehituse kohta kolme eesti lapse spontaanse kõne lindistuste andmekogu põhjal
- …
