5 research outputs found
Perubahan Sosial, Ekonomi dan Tata Media di Era Penyiaran Digital Studi Kasus Analogue Switch-Off di Indonesia
No full textAnalogue switch-off (ASO) is the process of breaking off an analogue television signal so that digital transmission is completely adopted. Indonesia is currently struggling to move to a total ASO across the country to reap the social and economic benefits of digital conversion. This research specifically uses descriptive research to provide a detailed description of a particular phenomenon. This digitization of television broadcasting can drive better innovation, job creation, productivity and competitiveness, allocating the digital dividend to mobile communications will drive internet adoption and have a huge lucrative economic impact.Analogue switch-off (ASO) adalah proses pemutusan sinyal televisi analog sehingga transmisi digital benar-benar diadopsi. Indonesia saat ini sedang berjuang untuk pindah ke ASO total seluruh negeri untuk meraup manfaat sosial dan ekonomi dari konversi digital. Penelitian ini secara khusus menggunakan penelitian deskriptif untuk memberikan gambaran yang mendetail tentang suatu fenomena tertentu. Digitalisasi siaran televisi ini dapat mendorong inovasi yang lebih baik, penciptaan lapangan kerja, produktivitas, dan daya saing, mengalokasikan dividen digital ke komunikasi seluler akan mendorong adopsi internet dan memiliki dampak ekonomi besar yang menguntungkan
Perancangan Kendali Temperatur Ruangan Penyimpanan Menggunakan Logika Fuzzy
No full textSetiap produk makanan pasti akan mengalami proses kimiawi disebabkan oleh aksi penuaan, bakteri, dan jamur yang menghasilkan panas respirasi dan pembusukan. Usaha untuk memperlambat proses tersebut adalah dengan menurunkan suhu ruangan penyimpanan produk makanan. Untuk mengatasi hal tersebut dirancanglah ruangan penyimpanan yang dapat menjaga suhu stabil dan akurat. Untuk menggapainya, diperlukan suatu komponen utama dimana input berupa sensor suhu DS18B20 dan potensiometer, output berupa Peltier dan kipas pendingin serta Arduino Mega sebagai pusat kendali. Untuk interface menggunakan LCD 16x2 dan dapat juga dengan Visual Basic sebagai antarmuka yang mampu memonitoring dan mengendalikan suhu ruang dengan menggunakan koneksi serial USB. Sistem yang digunakan untuk menjaga kestabilan suhu adalah menggunakan logika fuzzy model Mamdani dengan bantuan Matlab. Untuk input fuzzy berupa beda suhu ruang yang didapat dari sensor suhu dan suhu referensi dari potentiometer. Untuk output fuzzy berupa nilai PWM peltier dan kipas pendingin. Dari hasil pengujian, error ripple sebesar 0.93 % yang mampu mencapai suhu terendah 18.16°C dari suhu lingkungan 24.7 °C dengan ΔT maksimal 6.54 °C dalam waktu 11 menit. Dengan daya total dua buah peltier 65.5 W dan volume ruang 28x28x38 cm menghasilkan nilai COP 3.54. Namun pada pengujian pembebanan 750 gr cokelat membutuhkan waktu hingga 18 menit dengan error 0.95% dan ΔT 5.5 °C, tetapi alat ini bekerja dengan baik dan efisien
Agroeconomical analysis of growing cereal 2011-2013 in OÜ Rämsi Agro
No full textKäesolev bakalaureusetöö annab üldise ülevaate OÜ Rämsi Agro teravilja kasvatuse
tootmistegevusest aastatel 2011 – 2013 ning olemas olevatest ressurssidest. Kirjeldatud on
ettevõttes kasvatatavaid teravilja kultuure ja sorte ning saagi suurust mõjutavaid tegureid.
Eesmärgiks oli välja selgitada kasvatavate kultuuride tasuvus ja anda omapoolsed soovitused
edaspidiseks tegevuseks.
OÜ Rämsi Agro loodi 2006. aastal Tartumaal, Puhja vallas. Põhitegevuse suunaks on
teraviljakasvatus, mida toodetakse toidu– ja söödaviljana ja ka oma otstarbe seemneks.
Kasutatavat põllumaad on ettevõttel 670 ha ja kasvatavateks kultuurideks on raps, nisu ja
oder. Tootmistegevuse analüüsiks võeti vaatluse alla teraviljad. Läbi kolme aasta on kõige
suurema kasvupinnaga olnud oder, vastavalt 2011 a. 265 ha, 2012 a. 180 ha ja 2013a. 470 ha.
Ettevõte asub Lõuna – Eesti piirkonnas, kus on teraviljade kasvuks sobivad mullad. Kõige
enam esines näivleetunud muldi, mis moodustasid 40% kasutatavast mullastikust. 25%
ulatuses esines nõrgalt leetunud muldi, mille puuduseks on liigne happelisus, seetõttu tuleb
ettevõttel tähelepanu pöörata muldade lupjamisele. Kuna ettevõtte külvikorrast puuduvad
liblikõielised kultuurid, siis on muldade huumusbilanss negatiivne. See tähendab suuremaid
väetise koguseid ja väetisele minevaid kulutusi. Samuti ei ole tehtud ettevõttes mullaproove,
mille abil saaks hinnata muldade seisundit ning efektiivsemalt planeerida kasutavate väetiste
koguseid ning selgitada välja lupjamise vajadust.
Ettevõtte saagikused on võrreldes Eesti keskmiste saagikustega läbi kolme aasta olnud
suuremad. Eriti märkimisväärne on talinisu saagikus, mis oli kõrgeim 2012. aastal, saavutades
6,5 t/ha ning sama aasta Eesti keskmine oli 4,7 t/ha. Talinisu kõrge saagikus oli tingitud
soodsatest ilmastiku tingimustest, põhjalikest teadmistest ja õigeaegsest koristusajast. Odra
saagikus oli läbi kolme aasta 1 – 1,4 tonni võrra suurem võrreldes Eesti keskmisega.
Talinisu omahind kujunes kõige madalamaks aastal 2012, olles 122,6 eur/t. Omahinda
mõjutavateks teguriteks on sisendite hinnad, milleks on väetised, taimekaitsevahendid ja
seemne hinnad koos üldkuluga. 2012. aastal olid kulutused väiksemad, kuna
ilmastikutingimused olid soodsad ja väetistele ning taimekaitsevahenditele minev summa oli
seetõttu väiksem. Kogu müügist saadud kasum oli samuti suurim 2012. aastal, mis oli tingitud
suurest saagikusest ja kõrgest müügihinnast, mis toiduvilja puhul oli 218,2 eur/t ja söödavilja
puhul 206,06 t/ha. Kogu müügist saadud kasumiks kujunes 2012. aastal 141578,4 eur.
Odra omahind kujunes kõige madalamaks samuti 2012. aastal, milleks oli 135,8 eur/t. Odra
omahinda mõjutasid talinisuga samad tegurid. Kogu müügist saadud kasum oli samuti suurim
2012. aastal, mis oli tingitud suurest saagikusest ja kõrgest müügihinnast, mis oli 204,4 eur/t.
Kogu müügist saadud kasumiks kujunes 2012. aastal 55584,9 eur.
Teostades agromajanduslikku analüüsi OÜ Rämsi Agro´le, tõi autor välja soovitused
edaspidiseks tegevuseks:
1. Järgida integreeritud taimekaitse põhimõtteid
2. Muldade analüüsimine
3. Külvikorda võtta liblikõielised
4. Talinisu kasvatamine seemneksThe aim of this Bachelor Thesis was
1. Agroeconomical analyse in OÜ Rämsi Agro during period of 2011 – 2013
2. To analyse suitability of the crop growth at location
3. To describe the factors affecting crop yields
4. To compare the economic profitability of crowing cereal
5. To provide business development opportunities for assessment and propose using SWOT analysis
This information is derived from the field book of OÜ Rämsi Agro and company representatives. Meteorological data were obtained fom experimental station of Rõhu, which was an analysis of wheater and rain and these are important indicators of agricultural yields. Different sources of literature was used to provide an overview and describe a variety of cereal. Estonian Statistics and Land Board official website was used to obtain data. Economic analysis was used in the former Estonian Research Institute of algorithms to calculate the cost of the machine work.
In all three studied years the yields have been higher than average Estonian yields. The yield of winter wheat, which was the highest in 2012, being 6,5 t/ha, which was significant since Estonia`s average yield was 4,7 t/ha. The yield of barley was 4,5 t/ha, Estonian´s average was 3,1 t/ha. The high yield of winter wheat and barley was due to good weather conditions, good knowhow and timely harvesting.
Cereal cultivation if profitable in OÜ Rämsi Agro. The company achived profit in all three years without support counting. The most profitable year was 2012, which was caused by the largest difference between the cost price and the selling price and the favorable weather conditions. Most of the variable costs accounted for fertilizers and crop drying was the most expencive machine work which was due to the high cost of the dryer and high yields.
The author`s suggestions for future business decisions are:
1) to follow the principles of integrated pest management;
2) to take soil samples;
3) to use leguminous plants on crop rotation;
4) to grow winter wheat for seed
Short Rotation Coppice on Landscape
No full textEnergiavõsa Euroopas on kiirekasvuliste lehtpuude (põhiliselt pajude või paplite) istandus, mida kasutatakse bioenergia saamise eesmärgil. Eestis kasvatatakse enamjaolt lühikese koristustsükliga (3-7 aastat) põõsasvormilisi pajuliike (Salix). Maastik on elukeskkonna erineva olemuse, kasutuse ja ilmega osa. Maastikutüüpide mitmekesisus tuleneb looduslikest tingimustest, nagu kliima, pinnamood, aluspõhi ja taimekooslused, ning maakasutusviisidest. Maastike pidevat muutumist põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus.
Käesolev magistritöö on autori koostatud bakalaureusetöö jätk. Töö eesmärgiks on uurida läbi erinevate inimeste suhtumise, kuidas energiavõsa muudab maastiku ilmet ning keskkonda. Antud töös käsitleti energiavõsana ainult pajuistandusi.
Valdkonna olemuse mõistmiseks töötati kõigepealt läbi maastikutüüpe ja -kujundamist ning energiavõsa rajamist puudutav kirjandus. Lisaks on kasutatud ka erinevaid seadusi ning internetilehekülgi. Sellele tuginedes anti ülevaade energiavõsa olemusest, kasvukoha valiku tingimustest ning senistest rajamise kogemustest Euroopas. Uurimistööks vajalike andmete saamiseks korraldati küsitlus neljas uurimisrühmas – kahe valla (Kambja ja Viimsi) elanike küsitlus interneti teel ning kirjalik küsitlus kahe Eesti Maaülikooli kaugõppe kursuse tudengite hulgas. Kokku vastas küsitlusele 64 inimest. Küsimustike sisu oli kõikides uurimisrühmades sama. Lisaks antakse töö lõpus kirjanduse analüüsile ning läbiviidud küsitluse tulemustele tuginedes soovitusi sobiva pajuistanduse rajamiseks Eestis.
Hästi valitud asukoha ja oskusliku majandamise korral on energiavõsa majanduslikult tasuv ning mõjutab soodsalt maastikuilmet, keskkonda ja elustiku mitmekesisust. Mitmed mõjud vajavad siiski põhjalikumat uurimist. Eestis on energiavõsa alles arengujärgus, kuid meil on piisavalt pajuistanduste kasvatamiseks sobivaid söötis põllumaid või muldi, mis on põllukultuuride kasvatamiseks liiga madala viljakusega. Seetõttu on energiavõsal Eestis perspektiivi, kuid vajalik on laialdasem teavitustöö ja riigipoolsete toetuste suurenemine, et energiavõsa kasvatamise ja kasutamise infrastruktuuri investeeringud oleksid ökonoomselt mõistlikud.Short rotation coppice in Europe is a plantation of fast-growing deciduous trees (mostly willows and poplars) for bioenergy producing purposes. In Estonia, mostly species of bush-shaped willows (Salix) on short rotation are grown. Landscape is a part of environment with different essence, usage, and appearance. Diversity of landscape’ types derive from natural conditions, for example climate, relief, bedrock, plant communities and ways of land use. Continuous changing of landscapes is caused by natural factors and also anthropogenic activity.
The current master’s thesis is a continuation of the bachelor’s thesis of the author. The aim of this work is to examine through the attitude of different people, how short rotation coppice changes landscape perception and environment. In the diploma thesis, only willow plantations were used in the meaning of the short rotation coppice.
In order to understand the essence of the topic, literature about types and design of landscape and short rotation coppice were examined. Additionally are used different laws and websites. Based on this, the overview of the essence, terms of the choice for the growing place, and experiences of the establishment in the Europe of the short rotation coppice were given. In the research part of my diploma thesis 64 persons were questioned: habitants of Kambja and Viimsi commune via Internet, and students of two distance learning courses of Estonian University of Life Sciences in writing. The content of the questionnaire were the same in all research groups. Additionally are given at the end of the diploma thesis recommendations for reasonable short rotation coppice plantation establishment in Estonia.
The short rotation coppice is economically beneficial and affects positively landscape perception, environment, and biodiversity, if location is selected reasonably and management of the plantations is proficient. Many impacts need nevertheless comprehensive research. The short rotation coppice is still in development stage in Estonia, although we have enough fallow farmland or soils with too low fertility for cultivating agricultural crops which are suitable for growing willow plantations. Therefore the short rotation coppice has a perspective in Estonia; however, broader propagating and state supports are essential, so that investments of infrastructure for growing and using short rotation coppice were economically reasonable
The soils of Villemi talu
No full textBakalaureusetöö põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialalKäesoleva bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli kindlaks teha, milline on muldade liigiline
koosseis Villemi talu maadel. Eesmärkide saavutamiseks valiti välja Maa-ameti kaardi järgi
uuritavad põllud. Saadud tulemustest lähtuvalt uuriti, milliseid kultuure on antud maa-aladel kõige
kasumlikum kasvatada, uuriti muldade huumusseisundit, võrreldi saadud tulemusi maa-ameti
kaardiga ning anti talupidajale edaspidisteks toiminguteks soovitusi. Uuriti karjamaad ja haritavat
maad, mille pindala oli kokku 15 ha. Antud maa-aladele tehti kokku 13 mullakaevet, mille järgi
selgitati välja mullaliik. Kaevete vahele rajati huumustrass, ühe kaeve kohta 6 poolkaevet. Selgus,
et maa-aladel esineb kolme liiki muldi- kahkjas muld, leostunud muld ja gleistunud leostunud
muld. Haritava maa huumushorisondi keskmine tüsedus kahkjal mullal ja gleistunud leostunud
mullal oli 32 cm. Karjamaal huumushorisondi keskmine tüsedus kahkjal mullal oli 30 cm, aga
leostunud mullal oli 27,5 cm. Maa-ameti kaart näitab, et antud maa-aladel esinevad kahkjas muld
ja gleistunud kahkjas muld. Kasutussobivust uurides selgus, et tegemist on äärmiselt
universaalsete ja väga heade põllumuldadega.The main purpose of this bachelor thesis was to study the composition of soil types at Villemi
Talu. For achieving set goals, firstly, the fields where the author carried out deep digging work
were chosen from the maps of Land Board of Republic of Estonia to determine what soil types are
at Villemi Talu. Deep samplings were made by digging soil pits and exposing soil profiles to
determine soil types at Villemi Talu. The fields chosen for diggings were pasture and arable
land, that covering 15 hectares of land. All in all, 13 soil diggings were made to determine the
type of the soils. Between the diggings a humus line was established by doing 6 semi-diggings per
one deep-digging. The theoretical part of this thesis was created based on the results of the
diggings. The empirical part studied different cultures suitable for the soils of Villemi Talu and
the humus conditions of those soils. The results were compared with the maps provided by the
Land Board of Republic of Estonia. The results revealed that, contrary to the Land Board maps
that show two types of soils on these lands, three types of soils can be differentiated: Stagnic
Albeluvisol, Mollic Cambisols and Gleyic Cambisol. The average depth of the arable land’s
humus horizon on the Stagnic Albeluvisol and Gleyic Cambisol is 32 centimeters. While the
average depth of the pasture’s humus horizon on the Stagnic Albeluvisol is 30 centimeters, then
on the Mollic Cambisol the pasture’s humus horizon is 27,5 centimeters. When comparing the
results with usage suitability, it can be said that the soils studied were universal and good for being
used as fieldsoils. In addition to the previously described analysis, recommendations for future
activities were forwarded to the owner of Villemi Talu
